Kilde Kolmest Kuueni III

Kaupmehed on allahinnatud plaatide-müügiga rahul
Soomes lõppes pühapäeval esimene ülemaaline plaadimüügi-ale.
Ale eesmärk oli tarbijale näidata, kui soodsalt ja isegi odavalt võib soomes plaate osta.
Jõulujärgselt alanud ale-hooaeg oli üllatavalt populaarne – tavaliselt maksab plaat 20-25 eurot. Nüüd sai oma lemmikud osta näiteks vaid 5 euro eest.
Kaupmeeste hinnangul osteti ka palju nö normaalhinnaga tooteid – plaate, filme, karaokesid jms.
Järgmisel aastal jälle!

Halb ilm viis soomlased kinno
Halb ilm, või ütleme siis lumevaene talv tõi novembris-detsembris rekordiliselt külastajaid.
Soome kinodekett Finnkino hinnangul on rahvas jälle pimedad saalid üle leidnud ning eelmise aasta jooksul käis kinos ligi seite miljonit soomes elavat inimest, ja see on ligi miljoni vaataja võrra enam kui varasemal aastal.
Üks eelmise aasta lemmikutest oli suusahüppaja Matti Nykänenist tehtud film ”Matti”, soome kinolinal nägi filmi ligi pool miljonit vaatajat. Aasta lõpus oli menukaim uusim James Bond.
Soomes ületab see film peagi poole miljoni vaataja piiri. Ja see on tugev näitaja Soome mastaabis.
Omamoodi rekord tehti ka kinopileti hindades Helsingi Tennispalatsi ja Kinopalatsi piletite hind on nädalavahetustel juba kohati 11 eurot. Tava-hind 6-8 eurot, laste filmid 5.

Soomlased on mures ilmastikumuutuste pärast
nii kinnitas ka mõni päeva tagasi avaldatud uurimus, mis puutuas esmakordselt soomlaste suhet soojeneva kliimaga oma kodumaal. Küsitlusele vastanute mure oli ühine, vanusest ja soost sõltumata.
Paistab, et kodanikud on ise valmis midagi ära tegema nö isiklikult elu muutes. Ning sellist suhtumist oodatakse ka naabrilt ja poliitikult. Uurimusest selgus seegi, millist infoallikat usaldavad soomlased ilmastikumuutuste küsimustes kõige enam. Nendeks olid Meteroloogiajaam ning muud samalaadsed ametkonnad. Hoolega jälgitakse teemat ka televiisorist ja ajalehtedest. Niisugused andmed saadi tuhandet soomlast intervjueerides.

Mannerheimi Lastekaitseliidu nõuandetelefon ja internetilehekülg on viimase aasta jooksul saanud kokku 1380 mure-ühendust. Naised on mannerheimi poole pöördunud sagedamini kui mehed. Ning probleemide on vist igal maal tuntud: kuidas vanemana hakkama saada ning kuidas jaksata lapsevanemana. Ka masendus ja hingeline kitsasseis on sagedasti murekõnedes esil.

Alaealised saavad marketitest kergelt alkoholi kätte.
Soome uuringufirma Stakesi hiljutisest uuringust selgus, et üsna lõdva randmega vahetab pudel omaniku ning ka baaris või restoranis vaadatakse tellija vanusele läbi sõrmede.
Sügisel uuriti olukorda Hämeenlinnas, ning selgus, et kõige enam rikkumisi tehti kioskites, väikestes poodides ja bensiinijaamades. Noored said siidrit ja õllekorvi kätte ilma, et keegi oleks nendelt dokumente küsinud.
Kuid kõige lihtsam ostukoht oli market.
Stakesi uuringust selgus ka, et juba veidi napsisele noorele müüdi, ilma pabereid tahtmata. Nii võeti ühes piirkonnas nö vahele näiteks 160 pubi, restorani, pizzeriat ja ööklubi. Kõige enam rikkumisi oli ööklubides.

Füüsilise vägivala hulk on Helsingis kasvanud nädalavahetustel ja just kesklinna piirkonnas, restoranide ja pubide läheduses. Huvitav on samas aga, et üldine kuritegevus on vähenenud. Politsei sõnul on tegemist tüüpiliste juhtumitega: kellelgi lõpevad sigaretid ja ta läheb kelletki nuiama ja nii see algab.

Kui Päike loojub...

Kirill "KIRKA" Babitzin (1950-2007)



Aastal 1984 esindas Kirka Soomet Eurovisioonil ning sellest olemis-laulust sai ta visiitkaart - päikseline, lõbus, särav ja KIRKAlik.

Plagiaadikahtlustest

Soome äsjane Eurovisioonile tahtja Katra esitas pühapäeval laulu "Tietäjä", mis meenutas nii laulu alguses kui refräänis üllatavalt palju hollandi metal-bandi Within Temptationin laulu "Jillian".



Ajatundjad kinnitavad, et Katra laul ei ole plagiaat. Seega võib laul oma võistlusteed maikuisele suurvõistlusele jätkata.
Ehkki need kaks laulunäidet siin ülal on kohati kui "kaksi marjaa", suutis asjatundlik kohtunikkond loo ära põhjendada.
Kuidas siis?
Kutsuti kokku zürii - Kalle Torniainen, Veikko Samuli, Riku Niemi ja Pertti Haverinen ning tehti neile ülesandeks uurid nö kattuvust.
Mehed kuulasid ja jõudsid järeludsele, et ehkki laulude refräänid ja algus on täiesti sarnased nii meeleolul kui ka rütmi poolest, ei ole ometigi tegemist koopiatega. Meloodia ja harmoonia on mõlemal laulu omalaadsed ning lõppkokkuvõttes on need siiski vaid kaks üsna sarnast laulu. Kuid see ei ole plagiaat ja ka mitte keelatud.



Väidetavalt on plagiaadiga tegu alles, siis kui näiteks kogu refrään oleks olnud samasugune. Paari takti pikkune sarnasus ei ole asjatundjate meelest piisav.
Vat sedasi! Tuletan siinkohal meelde, et noote - neid originaale - on vaid seitse...
Siinkohal olgu mõlemad lood siis kõrvuti kah: puust ette ja punaseks! Ja plagiaati sellest ometi ei saa...

Vali mäng

Valimis-"masinad" ja -leheküljed on tänaseks Soomes kasutada olnud juba paar nädalat. Arkaadia mäele tahtjaid on kokku 1400 ning et neist kõige sobivam valida, selleks on parim abimees just valimismasin või omalaadne valimismäng.
Tegemist on internetis toimiva süsteemiga, kuhu huviline märgib oma eelistusi ja arvamusi, mille põhjal arvuti pakub sobiva kandidaadi, kelle poolt hääletades võiks edaspidi lubatud maal elada.
Uuenduslikuim masin on sel aastal reklaamikanalil MTV3, kus lisaks valimisplatvormile ja eelistusele näed ka esindajaks tahtja silmavaadet
Paljud tänu abimehele oma hääle annavad, on veel uurimata. Kuid näiteks aasta tagasi toimunud presidendivalimiste eel käis huvilisi, toona populaarseima MTV valimismasina leheküljel, tublisti enam kui pool miljonit.

Kuidas hindavad aga endid suurimad parteid ise?
Kokoomus on teiste suurimate parteidega võrreldes tituleerinud end
kõige võidu-tahtelisemaks
Ametlik eesmärk on tõusta suurimaks parteiks.
Kokoomuse ajaloo parim valimistulemus pärineb aastast 1987, mil partei sai peaaegu veerandi parlamendikohtadest. Suurimat frakstisooni neist siiski ei saanud, seetõttu on peaministri portfell seni kättesaamatu püsinud. Tuntuim kokoomus-lane on Sauli Niinistö.

Keskusta sooviks on olla taas suurima esindatusega partei
Kolm päeva tagasi valimiskampaaniat avades kinnitati, et kavatsetakse säilitada peaministri koht. Ka maarahva-liiduna tuntud Keskusta on parlamandis ülekaaluline olnud neljal korral, samas pole seda õnne neil olnud järjestikustel valimistel. Sel korral soovib Keskusta oma positisooni hoida ka seetõttu, et partei näeb valitsusse vaid otseteevõimalust.
Tuntumad nimed on Matti Vanhanen ja Tanja Saarela.

SDP ehk Sotsiaal-demokraadid soovivad märtsi-valimistel tagasi võita ka kaotatud peaministri kohta. Parlamendi saja aastase ajaloo vältel on Soomes toimunud 34 esinduskogu valimist, ning vaid viiel korral on demarid kogenud vähemuserolli. Seekord on SDP endi sõnul kasutanud kõiki võimalusi – hääletajatele räägitakse isegi õuduslugusid porvari-valitsusest.
Valimisplatvorme võrreldes on aga juba tõdetud, et sotsaaldemokraatide 1995. aasta suurvõitu enam ei tulevat, tõsi, ka kaotut ei paistvat. Kuid Vasemmistoliitto ehk nn ehtsad vasakpoolsed olevat tugev konkurent. Tuntuimad demarid on Erkki Tuomioja ja Paavo Lipponen.

Kõik parteid usuvad, et suurim fraktsioon loetakse kokku Lõuna-Soome häältest.
Ühiskonnateaduste arhiivi juhataja, poliituurija Sami Borg’i hinnangul on ajakirjandusel suur vastutus, sest köik oleneb meedia tõlgendustest.
Borg’i sõnul on põhiprobleemiks, poolehoidude tõusu ja languse kommentaarid. Tähtis olevat meeles pidada sedagi, et kõik uurimused on maksulised.
Soome meedia olevat viimasel ajal muide senisest sõbralikum, näiteks pisiuuringud ei jõuagi enam võimalike valijateni.

Valimisprotseduur on seekord ka Soomes lihtsam: eelhääletus-punkte on seekord 150 võrra rohkem. Punktid paiknevad peamiselt erinevates ametiruumides, ning neid on üle riigi kokku ligi 900.
Välisriikides avatavaid eelhääletuspunkte on veidi üle 200, ühtekokku 87 riigis.
Soome parlamendi valimiste eelhääletus algab päev enne naistepäeva.
Valimispäev on 18. märts.

Kilde Kolmest Kuueni II

Raadio on pop
Soomlane kuulab raadiot päevas keskmiselt 3 tundi ja 14minutit. Soome kuulatuim jaam oli eelmisel aastal Riigi ringhäälingu kanal Radio Suomi. Kanalit kuulab nädala jooksul enam kui 2 miljonit inimest.
Iga päev kuulab raadiot 79% soomlastest ja nädala jooksul koguni 96%.
Teisel kohal on Radio Nova, järgnevad YLE teine kanal Radio1 ja Estraadimuusika-kanal Iskelmäradio.
Popim noortekanal kuulub samuti Riigi ringhäälingule ja see on YleX, kuulajaid keskmiselt 950 tuhat.

Interneti kasutuses on alanud kolmas etapp
Internetist on kujunenud erinevate vanuserühmade huviala.
Seda kinnitab ka Lappeenranna Tehnikaülikooli professor Jukka Kemppinen. Tema sõnul algas kolmas etapp paar aastat tagasi ning see on loonud uusi kultuurivorme nagu internetitelefonid, netipäevikud ehk blogid ja interneti fotoalbumid.
Blogid ja jututoad on proffessori sõnul omalaadsed kultuuriajakirjad.
Esimene etapp algas1990ndate keskel, mis sündis ülemaailmne võrgustik, milleeniumi vahetusel oli tehnika juba sedavõrd arenenud, et arvuti sai endale soetada peaaegu igaüks, ning siis algas teine etapp
Soomlaste interneti kasutus on alla 50aastaste hulgas peaaegu 100% ning tänu erinevatele kursustele on ka üle 50 aastased järjest enam internetis toimuvast huvitatud.
Suurim hüpe on Professori Kemppineni sõnul Skype ning ”online kirjutamine” ehk messeneger
Ning viimase aja suur muutus on ka YouTube – heli ja videolõikude üles ja alla laadimise portaal, kus ühe päeva jooksul võib kasutajaid olla ühekokku miljon.
YouTube vajalikkust ja mõistlikkust Kemppinen ei jaga, kuid leiab, et selle keelamin pole samuti mõistlik. Ehk on aeg lõpuks küps, et koolis õpetatakse mitte enam neti kasutamist vaid seda, kuidas internetis käituda, kuidas end kaitsta ning kuidas erinevates olukordades end kaitsta
Ja lõpuks: soomekeelne sõna NÖRTTI on jäämas ajalukku. Neid lihtsalt pole enam, sest netis liikumine on cool.

Suurköögid teevad üha enam kalaroogi
Suurköögid: haiglad, koolid, lasteaiad, hooldekodud ka mõned töökohad jne.
Kala ja metsloomaliha tarbimine on kümne aasta jooksul kasvanud ligi kolmandiku võrra
Põhjus on välismaalt toodavate kalatoodete hinnas – need on suurperede ja suuremate leibkondade joaks lihtsalt niivõrd soodsad.
Kodumaist kala süüaks nö säästlikult. Silgutoidud on jätkuvalt näiteks koolisööklate menüüs, kuid silku ei taheta sugugi nii meelsasti kui näiteks forelli..
2005. aastal söödi ühtekokku ligi 14 miljonit kilo kala. Kõige enam tehti toitu forellist, lõhest ja tursast.
Välismaiseid kalatooteid kasutatakse pisut enam kui kodumaiseid. Vähki on söödud ligi 800 tuhat tükki
Põhjus, miks köögid kala hangivad on kindluses, et kala tõesti alati ka saadakse.
Oma mõju miks, kala nüüd veel enam süüakse on ka kõikvõimalikel toiduainaspetsialistide soovitused ja terviseuuringud. Inimesed tahavad olla tervemad ja elada tervislikumalt.

Soomes elavad välismaalased on järjest enam huvitatud soome kodakondsusest.
Eelmisel aastal oli välismaalasteameti andmeil tahtjaid 4095, mis on viiendki võrra rohkem varasemaga vörreldes. Suurim osa kodakondsusetahtjatest on Vene kodanikud, järgnevad somaalia, iraagi, iraani ja eesti kodanikud.
Eelmisel aastal rahuldati 87% sooviavaldustest.
Soome kodakondsust tahetakse ka nö tagasi. Kuna soomes on võimalik saada topeltkodakondsus, siis on välissoomlased Rootsist, Ameerika ühendriikidest, Kanadast, Austraaliast ja Venemaalt oma soovist märku andnud. Ja sel viisil sai soome endale tagasi 1896 kodanikku.

Kolmest Kuueni 24. jaanuaril 2007

Kasino & Casinó

Kasino (it. casino) tähendab ehitust või ruumi, mis on mõeldud meelelahutuseks, enamasti hasartmänge mängides. Kasinode juurde kuuluvad enamasti hotellid ja restoranid.
Algselt tähendas kasiino omalaadset paviljoni, roomastiilis villat või spa-kohvikut. Alates 19.sajandist, mil hakkasid levima erinevad aktiviteedid ja lõbustused ning mängud, sai sõna kasino uue, tänapäevase tähenduse. Tänapäeva Itaalias tähendab Kasino lõbumaja, ja mängukasiion viitab omakorda sõnale Casino, kus rõhk on o-tähel.

Mängukasiinod on matemaatiliselt väljatöötatud selliselt, et pikema aja jooksul võidab kasiino ning mängur kaotab. Kuid mõnede mängude puhul (enamasti erinevates pokkeritest, mängitakse nö omavahel teiste mängijate vastu. Kasiinodes on erinevaid hasartmänge: nii lauamänge kui ka mänguautomaate.

Kohad, kus aastal 2003 võis Soomes hasartmänge mängida:
• 1 kasiino – Grand Casino Helsingis
• 54 mänguhalli (Potti ja Täyspotti/RAY)
• 287 restorani, kus on kasiinomänge
• 17 500 mänguautomaati
• 43 hipodroomi
• enam kui 4000 loteriipiletite müügipunkti – kioskid jms. ning ligi 3000 online-müügipunkti
• samuti on veel interneti, kus ripuvad Soome ametlikud kihleveo ja totalisaatori leheküljed.
(Allikas: Ilkas & Turja: Rahapelitutkimus. Sosiaali- ja terveysministeriö/Taloustutkimus Oy. Toukokuu 2003)

Mängimine ei ole probleem nii kaua kui see ei ole probleem
Neljast soomlasest kolm mängib hasartmänge. Rahamängudest saadaval tulul on suur roll soome ühiskonnas. Soomes mängitavatest ehk nn. kohalikest mängudest saadav tulu on aastas ligi kaks miljardit. Lisaks sellele kulutavad soomlased palju raha ka internetis ja välsimaal mängides – ühtekokkul enam kui saja miljoni ulatuses, aasta jooksusl.
Raha- ja hasartmänge hoiab raamis aastal 2001 jõustunud hasartmänguseadus, milles on sätestatud mänguloale ka soomlaste ainuõigus. Seadus sätestab ka tulude kasutuse. Rahamängudes osalejate igakülgse turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse takistamiseks ning mängimisest teingitud sotsiaalsete probleemide vähendamiseks on seaduses täpsemalt sõnastatud kavõimalik

Soomes on hasartmängumonopol, milles seadusega sätestatud mänguluba on antud kolmele firmale:
1) Veikkaus Oy – loteriide ja kihlvedude korraldamiseks;
2) Raha-automaattiyhdistys – raha-automaatide haldamiseks raha-automaattien käytettävänä pitämiseen, kasinopelien toimeenpanemiseen ja pelikasinotoimintaan;
3) Fintoto Oy – totalisaator.
Hasartmänguluba anatakse ainuõigusega korraga kuni viieks aastaks.
Loa annab ja lõpetab vabariigi valitsus. Esimene viis aastat sai just aastavahetusega ümber. uued load anti neile kolmele firmale juba eelmise aasta aprillis.

Mängudest saadava raha kasutus:
1) Loteriidest ja kihlveost saadud tulu läheb spordi ja liikumise edendamiseks, teaduse, kunsti ja noorsootöö arendamiseks.
2) Raha-automaatide, kasinomängudest saadav tulu antakse tervishoiu ja sotsiaalse heaolu edendamisele.
3) Totalisaatorist saadud summad kasutatakse hobusekasvatuse ja ratsaspordi edendamiseks.
Kuidas ja kellele täpselt abiraha antakse, otsustab kahe esimese firma puhul jälle vabariigi valitsus. Põllumajandusministeeriumi jagada on totalisaatorist saadavad tulud.

Mängutegevuse järlevalvekohustus on Soome siseministeeriumil ning võimalike probleemide järelvalvekohustus on sotsiaal- ja tervishoiministeeriumi ampluaa.
Mängusõltlaste järelvalve kohustus, ka majanduslik lasub kohalikel omavalitsustel.
Tekkinud probleeme rahasvatavad mängurid üldjoontes siis ise: Raha-automaadiühendus, Veikkaus OY ja Fintoto OY maksavad sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumile hasartmängusedusega kindlaksmääratud protsente: 45%-45%-10%

MÄNGIMINE ja TULUD
Statistika aastast 2005:
Tulu saadi 2159 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes oli see 4,3 % parem.
Veikkaus Oy läbimüük 1315 miljonit. Parim müügiartikkel Loto.
Raha-automaattiyhdistys 647 miljonit eurot, summast on maha arvestatud võitudena välja makstu.
Fintoto Oy 196 miljonit eurot.
Kokku 2159 miljonit eurot. eelneva aastaga võrreldes on kasvuprotsent 4,3 %.

Mängijad kaotasid ühtekokku 1337 miljonit eurot.

Hasartmängudest saadavad tulud on viimase kümne aasta jooksul enam kui kahekordistunud.
(850 miljonit eurot / 1992 ; 2069 miljonit euroat / 2004)
Aastal 2003 tehtud majandusuuring näitas, et Üle 15 aastastest soomlastest on 74% mänginud raha eest ja raha pärast.
Keskmiselt kulutab soomlane oma mänguhimu rahuldamiseks 4% netokuusissetulekust. – mängitakse keskmiselt 2-3 mängu, kulutades nädalas 13 eurot. Nii mängib 43% soomlastest.
Soomlastest 12% mängib mitu korda nädalas ehk siis umbes 10 mängu.

Majandusuuringu andmeil kuulub rahvsuavahelises mõõtkavas mängurite riskirühma 1,5% soomlastest – riskirühma kuuluvad need, kelle jaoks on mängimine majanduslikult, sotsiaalselt ja psüühiliselt probleemne ja see võib viia sõltuvuseni.

Tänaste uudiste andmeil on Soomes hinnanguliselt 65 000 mängusõltlast! Kuid Soome näol on mänguri jaoks tegemist üha maailma turvalisema riigiga.

uudis+ 23. jaanuar 2007

Kas teadsid, et

Kolm seppa on kohtumiskoht. Sel platsil on sageli väike majake, poliitikute valimis- ja propagandaonnike. Ja kusagil seal toimub alati midagi - aegajalt on seal suis kogu puhkpilliorkester.

Kolme sepa kuju autor on Felix Nylund. See paikneb Aleksanterinkadu ja Mannerheimintie ristmikul, Kolme sepa väljakul. Kuju avati 1932 ning see kujutab kolme alasit taguvat seppa. Kuju tekitab turistide hulgas endisel suurt hämmastust, sest sepad on alasti.

Pronksist kuju graniidist jalami ülaosa ümber on ladinakeelne tekst MONUMENTUM – PONENDUM – CURAVIT – LEGATUM – J. TALLBERGIANUM – PRO HELSINGFORS A.D. MCMXXXII ("Kuju püstitas J. Tallbergi annetuste abil liikumine "Pro Helsingfors" aasta 1932"). Liikumine "Helsingi eest" kinkis kuju linnale. Tallbergi ärimaja asub Kolme sepa väljaku põhjapoolsel küljel.


















Kuju jalamil ja sepaalasil on sõjamälestus aastast 1944, pommikildudest tekkinud augud.

Tulbine talv

Lillepoodide nõutuim lill on praegu tulp. Värv pole oluline, isegi mitte õiekuju. Tähtis, et killuke kevadet on vaasis. Ometigi peetakse tulpi Soomes ennekõike jõululilleks. Kuid vaid valget ja punast, näiteks koos männiokste ja mustikavartega.

Tulpide kodumaa on Pärsia. Euroopasse toodi need lilled umbes aastal 1500 ning Soome jõudsid tulbid umbes 200 aastat tagasi. Ning tänaseks on Soomest saanud üks suuremaid tulbitarbijaid.
Paljudele soomlastele on tulp juba jõulude ajal erilisel kohal. Tulbi-istutused kaunites pottides või korvides on aastast aastasse nõutud.

Tulbid on algusest peale kõrgelt hinnatud olnud. Nendega on isegi börsil käidud. Legend teab rääkida loo ka mehest, kes olla Hollandis terve maja ühe tulbisibula vastu vahetanud.
Tulpe on üldse kokku olemas umbes 6000 liiki, nende hulka kuuluvad kõik võimalikud värvid - ka sinised ja mustad. Siniseid tulpe võib küll osta, kuid mitte kasvatada, sest need on kunstlikult värvitud.
Räägitakse ka valgetest ja mustadest lilledest. Valged on tõesti olemas, ja neist loo lõpus, kuid musti... tegelikkuses on lillede must värv siiski tumelilla.

Soomes kasvatatakse aastas umbes 40 miljonit tulpi, välismaalt sissetooduid väga kergelt ei leiagi. Tõsi, mõned haruldased liigid siiski on.

Kõikidel tulpidel on oma nimi. Suur osa tulpidest kannab sinivereliste nimesid, näiteks nagu Printsess Victoria. Oma tulbid on ka Abbal ja president Kennedyl.
Soomes aretatud tulbiliikidel on aga linnade nimed: Mikkeli, Tampere ja Lapimaa sügise auks "Lapin Ruska". Nimed on ülemaailmsed, nii et võib täiesti vabalt juhtuda, et mõni inglise härra viib daamile kimbu Tampere-nimelisi tulpe!
Erinevad liigid õitsevad erinevatel aegades, ja seepärast on meil võimalik nii pika aja vältel poest tulpe osta.
Muide, tulpe ostetakse kõige sagedamini reedel ja laupäeval.

Üks erilisemaid tulbisorte on prantsuse tulp - lille vars on poolemeetrine ja õis imekaunis ning peaaegu avanematu. Seda õit niisama naljalt vaasi ei torka, prantsuse tulp kaardub kaunilt maad ligi tõstes siiski õie-pea graatsiliselt valguse poole.

Eesti teed kui surmalõks

"45 min" on üks mõjuvõimas saade. Kunagi reklaamis saade end loosungiga: "Meie teame, millest homme räägitakse!" No ja tõesti, värskem tõestus sellest on kommitootja Fazeri esmaspäevane otsus.

Kuid sellest eilsest. Saatelõiku reklaamiti sõnapaariga surmanloukku ehk eesti keeli võiks see olla surmalõks. Ajakirjanik tõi "surmalõksu" põhjusteks Eesti Politsei probleemid: altkäemaks, personalipuudus ja ebapopulaarsus. Elavat pilti ilmestas surm, sodiks sõidetud autod, viinapudelid, alkomeetrid, ummikutes linnatänavad, seisvad politseiautod, telefoneerivad tädid pikkade kontorilaudade taga ja maanteid ning tänavaid vaatlevad kaamerad, kus kõik paistis siiski korras olevat. Ja muidugi statistika. Vahele tähtsamate asjameeste kommentaarid, milledes ajakirjaniku sõnul jäeti ütlemata siiski palju olulist. Kuid ajakirjanik oskas ridade vahelt lugeda.
Loo pikkus oli mingi seitse minutit, kuid see tundus igavikuna. Loo autor ei öelnud, et oleks targem Eesti teedelt eemale hoida. Kuid ütles, et seal ei ole mingi kontrolli ja kõik sõidavad nagu ... jumal juhatab?
Kuivõrd saate erinevaid (ka seda) lõike oli ette reklaamitud, olin juba ette ilmselt pisut tagajalgadel. Mis surmalõks?
Väike ootus ja pisuke pinge on mul sees tegelikult enamvähem kõigi Eestist kõnelevate lugude puhul. Sest nii räägitu kui ka Eesti lähevad mulle korda. Jah muidugi on Eestis nii politsei kui liikluskultuuriga probleeme ja kõige kindlam liiklusvahend on tank, aga no kuulge. Neid nalju võib ikka eestlane ju ise teha, eksju.

Küsisin eile mõnelt soomlaselt otse, kas nad on Eestis autoga käinud ja kui siis millised on kogemused?
Vastajad ise olid vaid jalgsi või turismibussiga liigelnud. Kuid nende sõbrad teadsid rääkida küll, et Eestis on kombeks ees sõitvast mööda sõita MÕLEMALT poolt! Ja et märkidest peetakse kinni siis kui politseiautot näha on. Noh, nüüd me teame ju, et väga ei ole. Sõbrad olla rääkinud, et alguses oli ikka päris hirm. Kuid peagi märkasid nad: selleks, et mitte jalgu jääda, on mõistlik üldises voolus sõita. Seega rikume kõik rõõmsalt eeskirju. Mis sellest, trahvisumma on nagunii väiksem kui eluhind. Peaasi, et hirmu pole.

Soome ei ole paradiis, isegi mitte liikluses. Ehkki siin on paljukiidetud liikluskultuur, mis isegi Eesti liiklusrikkuritele päitsed pähe suutvat panna. Täitsa tõsi muide, üks siin ehitusel töötav eesti mees ütles, et siin ei tihatagi ülbata. No aga miks siis ometi Eestis?
Siin ei ole ka politseiautosid iga viie meetri tagant passimas. Ja ka siin juhtub, et sõidetakse punase tule alt läbi või koksatakse jalakäijale ülekäigurajal külge (sel laupäeval maetakse just üks mees) või istutakse purjuspäi rooli ning saadetakse lemmiknäitleja reanimatsiooni (seegi on paarinädala tagune juhtum). Kuid hirmul on siin teistsugused silmad. Või näeme me valesti?

Uudis+ 18. jaanuaril 2007

Kilde Kolmest Kuueni

Öine veetõus jäi ka Soomes oodatust väiksemaks
Häireolukord anti Soome lahe rannikule. Helsingi lähiümbruses tõusis vesi esmaspäeval meetri jagu, kuid eile õhtul oli olukord juba rahulikum. Haminas oli vesi veel paarkümmend sentimeetrit kõrgemale, alanemist pole seni veel oluliselt märgata.
Oulus oli vesi lubatud piirist enam kui poolteist meetrit körgemal. Olukord muutus veelgi keerulisemaks just nüüd saabunud pakase tõttu. Öö möödus töiselt, liivakoti-tamme ehitades ja jääd lõhkudes.
Turu saarestik ja rannik on kõige nigelamas olukorras, sest inimesi on selles piirkonnas kõige enam. Veetase on 80 cm kõrgemal nö Turu normist. Rannaäärsed ehitised on liivakottide ja plastmassiga kaitsestatud. Reisisadama ümbrust turvatakse jalakäijate sildade ja liivakottidega.
Ning eile hommikul käis päästeteenistus ühest lasteaiast evakueerimas veevangi jäänud lapsi ja hoidjaid.

Kommitootja Fazer teatas esmaspäeval, et kavatseb muuta lakritsate ümbirpaberi kujundust
Põhjamaade suurim shokolaadi- ja maiustustetootja Cloetta Fazer on mõneti suisa sunnitud kaasajastama lakritsate ümbrispabereid, sest praegustel olevad lõbusad neegripoisid on viimase poole aasta jooksul palju kõmu tekitanud.
Faszeri LAKU-PEKKA- lakritsajuppi on juba 80 aastat ilmestanud lõbus, tumedat värvi lapsenägu Aastate jooksul on seda ehk pisut täiendatud, põhiliselt taustavärvi või kujundust. kuid ei enamat.
Firma suhtekorraldaja teatas esmaspäeval, et “Pakend on multikultuurses ühiskonnas äratanud liiga palju vastakaid arvamusi ning kui Laku-Pekka plaanib näiteks Euroopa Liidus turule tulla, siis peab välimust muutma.”
Milline uus kujunuds olema hakkab, sellest saame teada kõige varem ehk aasta lõpus.
Kaasajastatud ümbrisepabereid on Fazeril teisigi (Soome 90. sünnipäevaks ilmus müügile sini-ristilipulises ümbripaberis shokolaad). Nii suurt kõlapinda pole aga Fazeri puhul ükski seni leidnud.
Küll aga ühel teisel soome shokolaaditootjal probleeme olnud: mustanahaliste tegelaste pärast võetud müügilt ära kogu partii Neegrimusisid - aasta oli 2001. Maius on aga Soomeski ülipopulaarne ning nii tehti pisut muudatusi: pakendil olevaid mustanahalisi tantsijaid korrigeeriti: huuled joonistati selgelt õhemaks ja pilliroo-seelik joonistati riidest seelikuks. Suurim muudatus toimus aga nimes: nüüd müüakse Soomes lihtsalt Musisid või tootja järgi Brungbergi musisid. Olgugi, et kliendid vahel siiski Neegrimusisid küsivad 

Lõppes sooviavalduste vastuvõtt rock-ansambli solisti kohale
Nightwishi solistiks tahtjaid oli ühtekokku kaks tuhat: neist vaid pooled olid Soomest, ülejäänud avaldused saadi välismaalt.
Enam kui aasta ilma lauljata olnud ansambel asub nüüd koos plaadifirma esindajatega kuulama demo-lindistusi ning seda, MILLAL uue laulja nimi avalikustataks, öeldakse veebruaris.
Nightwish vallandas oma solisti Tarja Turuneni oktoobris 2005.
Ansambel avaldas toona internetis ametliku kirja, milles räägiti vallandamise põhjustest.
Sellele järgnes Soome mõõtkavas üsna suur skandaal, sest väidetavalt olid teguriteks ka armukadedus ja ühepoolne armastus. Nightwishi Tuomas Holopainen
Aasta tagasi teatas ansambel, et nad otsivad endale karismaatilist nais-solisti, kes lisaks suurepärasele lauluoskusele oskab ka korrektselt inglise keelt.
Nightwish on Soome muusika üks tähtsamaid ekspordiartikleid. Eriliseks teeb ansambli maailmakuulsuse seegi, et erinevalt teistest soomest tõusnud tähtedest - ansamblitest HIM ja The Rasmus – on Nightwishil leping Soome plaadifirmaga.

”Keltainen Pörssi” lõpetab veebruaris oma netilehe maksustamise
Eesmärgiks tarbjasõbralikkus ja uute kuulutajate meelitamine.
Rahalisi raskusi ei tohiks tulla, sest leht müüb sedavõrd rohkem reklaamipinda. Ehk siis mida rohkem käib netilehel uudistajaid, seda paremini müüakse sinna reklaame.
Ka mujal maailmas olevat kombeks, et vastavasisulised võrguteenused on tarbijale tasuta.
1996 aastal loodud “Keltainen Pörssi” ilmub nii paberil kui ka võrgus ja see on Soome suurim internetis olev kuulutuseteleht: registreeritud kliente on tugevalt üle miljoni ja nädalajooksul käib lehelt läbi ligi 2 miljonit huvilist.

Alko avaldas oma eelmise aasta läbimüügi tulemused – liitrites on see 111 miljonit.
Tulemus on paar protsenti varasemast parem. Kõige enam müüdi punaseid ja valgeid veini ja viina. Kuid eelmisel aastal olevat lisandunud ka vahuveinide populaarsus. Kõige enam osteti eestlastelegi tuttavat longerot.
Geograafiliselt olid populaarsemad tchiili, prantsuse ja hispaania veine. Palju osteti ka Itaalia ja Austraalia toodangut.
Soomlased ostavad kõige sagedamini odavat alkoholi, s.t. kõige enam ostetakse alla 10 euroseid pudeleid. Läbimüügi hulgast on neid nimelt tervelt 95 %.
Papi-veinid on samuti populaarne artikkel – saab korraga rohkem ja taara pärast pole muret.

Saade "Kolmest Kuueni" 17.01.2007

Kulda väärt kodu

Oma kodu on Soomeski üha kallim unistus. Siis päris oma-oma. Sest soomlased elavad meelsasti ka üüril või elamisõigusega korterites. Aga see on teine teema.
Uute korrusmajade hinnatõus on ehituskulude tõusuga võrreldes Soomes enam kui kahekordistunud. kodu ostukulusid suurendab ka jätkuvalt ning kiiresti kasvav laenuintress.
Näiteks võib tuua Helsingisse Arabianranta ehitatavate korterite hinnad, mis lõpp-kokku-võttes olid planeeritust juba ligi 20 protsenti kõrgemad.

Uute elamispindade hinnatõus on mõjutanud ka kinnisvaraturgu. Soome suurima kinnisvarafirma esindaja sõnul on mõnes piirkonnas uudistoodangu müügiaeg selgelt pikemaks veninud. Praegu müügis olevate korterite realiseerimisaeg on veidi alla aasta. Aasta tagasi vahetas korter omaniku 8 kuu jooksul.

Ehitusalase uuringufirma andmeil on uute korrusmajade ruutmeetrilt makstav hind tõusnud aasta jooksul kümnendiku võrra ehk ligi kaks korda kiiremini kui ehituskulud. Viimase kolme aasta jooksul on ruutmeeter kallinenud ligi kolmandiku. Uuringufirma sõnul näitab olukord, et pakkumine ja nõudlus ei kattu.

Uue elamispinna hankimine jääb nii ka Soomes paljudele vaid unistuseks, põhjuseks jätkuvalt kasvavad intressid, mis viimase paari aastaga on peaaegu kahekordistunud. Muudatusi olevat kinnisvaraturul oodata siis, kui intress üle viie protsendi.
Praegu valitseb kinnisvaraturu sunnitult vaikne hooaeg. Läinud aasta oktoobris kirjutas müügibuumi aeglustumisest pikemalt ka Soome ehitajate ajaleht. Peamine põhjus on ajalehe andmeil see, et müügis olevate korterite hulk on ligi kümnendiku võrra suurem. Sellest tulenevalt on Soome ehitusfirmad tööd selgelt vähendanud.
Teine põhjus on nn hinnavedurid ehk uustoodang, mis määrab kinnisavar hinda, tõsi, põhiliselt Helsingis. Kõige enam on uustoodang kallinenud satelliitlinnas Espoos. Ruutmeetreid saab kaks protsenti odavamalt Helsingist. Ja kõige soodsamad korterihinnad on pealinna lähiümbrusest Vantaal. Väidetavalt seetõttu, et enam kui pooled pakutavast on äärelinna ridaelamud.
Võrdluseks olgu öeldud, et kui mujal Soomes ostetakse täna kinnisvara vähem 5 protsendi võrra, siis pealinna ümbruses on ostjaid vähem tervelt 20%.
Korterid, nii uued kui vanemad jäävad müümata ja kõrge hinna tõttu lihtsalt tühjalt seisma.
Ka läinud suvel Espoos peetud elamumessile ehitatud korteritest pooled on senini müümata
Samas on vaikus nii uudne olukord, et uustoodangut jääb kätte veel üsna vähe, pealinna piirkonnas veidi enam kui paarsada korterit.

Kuna ehitustegevus jätkub endiselt kogu Soomes, soovitatakse ehitusfirmadel vältida nn riskiehitusi ja teha vaid neid objekte, mis on ette väljamüüdud.
Kuid tublide töömeestena hinnatud Eesti ehitajatel on Soomes jätkuvalt tööd ja võimalus end täiendada. Ka siis kui ehitustegevus aeglustub ja uudistoodang seisma jääb, sest eesti ehitajad oskavad renoveerida.

ER uudistele 14. jaanuar 2007

Ohtlikud moosipallid sõjaväes

Moosipallide ehk soomekeeli munkki’de söömine on nüüd tunnistatud ohuks.
Rasvas küpsetatud ja suhkurdatud või parem juhul glasuuritud moosipallid tekitavad nn. täiskasvanute suhkrutõbe ja mõjuvad veresoontele ummistavalt. Nii kinnitas täna Oulu ülikoolis avaldatud väitekiri.
Meditsiiniteaduste kandidaat Tuula Tähtinen uuris moosipallide ja kondiitritoodete mõju sõjaväelastele – jah, just sõjaväelastele, sest Soome sõjaväe igapäevarutiinide hulka on peaaegu sajandi jagu kuulnud moosipallide ahmimine. Kohvikõrvast maiustust saab sööklast peaaegu pidevalt ja rasvapallikesi süüakse ohtralt, uurimuse kohaselt ligi kolm korda enam kui ajateenistuse välisel ajal.
Moosipallide kuri mõjuvõim avaldub vere suurenevas rasvaprotsendis, sest sõdurite füüsilise koormusega ei suudeta saadud energiat kuidagi korvata.
Soome ajateenijate keskmine kaal on ajavahemikus 1997-2004 kolme kilo jagu tõusnud. Kahe viimase aastaga on kuurde tulnud veel 700 grammi.
Moosipalli-kõhukesega kaasnevad uurimuse väitel mitmed terviseprobleemid, neist tõsisem on vanemas eas lisanduv suhkrutõbi ja veeresoontelupjumine. Riskigruppi kuulub praegu umbes 10 protsenti rohkem või vähem ülekaalulistest ajateenijatest. Ühelgi normaalkaalulisel sõduri probleemi ei tõdetud.

Valimiskampaania Internetti!

Parlamendi valimised toimuvad märtsis ka Soomes ning seekordseteks valimisteks on parteid kavatsenud kulutatada rekordsummasid. Varasemast suuremat tähelepanu pööratakse internetikampaaniatele. Samas tehakse kampaaniaid ka traditsioonilisel viisil.

Parteide kampaaniaeelarvete kasv on tingitud ennekõike suurenenud toetustest: poliitikas liigub üha enam nn toetus-raha ja seekordsetele parlamendivalimistele on esmakordselt maksnud omapoolse summa ka riik.
Kuidas raha kasutatakse, sellele võib täna vastuseks saada vaid suunda andvaid vihjeid. Suur osa eurodest kulutatakse traditsiooniliselt: ajalehtede- ja telereklaamide peale. Kindel on ka, et parteid on avastanud interneti võimalusterohke mänguvälja.
Soome suurim partei “Keskusta” on lubanud muuhulgas täielikult uuendada partei kodulehekülge ja täiendada kujundust heli ja videolõikudega. Eesmärgiks: olla kaasahaarav.
“Keskusta” kasutab Interneti-kampaaniaks 10% eelarvest ehk 240 tuhat eesti krooni.
Sotsiaaldemokraadid kavatsevad internetikampaaniate osas liidripositsiooni haarata, rahastades just ennekõike valimislehekülgi ja kandidaatidereklaame.
“Kokoomus” on lubanud internetis välja käia nö “suurimad üllatused”. Senistele Blogidele ehk internetipäevikutele ja ketikirjadele lisaks, otsitakse ka pidevalt uusi võimalusi.

Kuidas on aga lood parteide liikmeskonnaga?
Tänane Aamulehti väidab, et parteilisus meelitab soomlasi järjest vähem,
Ka liikmes_maksud jäävad üha sagedamini tasumata, ajaleht andis ka numbrilise kinnitus, kirjutades, et täna maksab liikmesmaksu umbes 300 tuhat parteilast.
Paarkümmend aastat tagasi oli maksjaid ligi pool miljonit.

Nimekirjas on liikmeid kõige enam Keskustal, liikmesmaksude laekumisprotsent ei olevat neil aga teada.
Järgnevad Sotsiaaldemokraadid ja Kokoomus. Sajaprotsendilist maksude laekumist ei ole ka nende raamatupidamistel.
Kõige usinamad maksumaksjad on aga Kommunistlikus parteis, tegemist on ka Soome Parlamendis esindamata parteidest suurimaga.
Tulevikuväljavaateid on Aamulehti andmeil kõige enam Roheliste, sest see on ainus selgelt kasvav partei.
Kõige enam on liikmeid lahkunud vasakparteist, ja ka sotsiaaldemokraadid on viimase paarikümne aasta jooksul pidanud tugevalt rihma pingutama.
Kas ja kuivõrd see kõik mõjutab parlamendivalimiste tulemust, selgub 18. märtsil.

ER uudistele 7. jaanuar 2007

Suomi 90 Finland

Soome jaoks algas neljapäeval ametlikult 90. sünnipäeva-aasta.
Sünnipäeva-aasta mahutab palju erinevaid sündmusi kõikjal Soomes. Aastal on ka mitu teemat: “Ajalugu ja tulevik”; “Loodus ja suvi”; “Keel ja kultuur” ning “Muusika, disain, liikumine ja sport”.

Soome ladvik on viimastel aastatel usinasti pidutsenud, põhjuseks näiteks Riigi 100-aastane esinduskogu. Ja peomeeleolu jätkuvat veel kauaks, sest Iseseisev Soome on alati pidutsemist väärt! Eraldi teema on suurusjärk.
Sel aastal on tippsündmusi kokku kolm.
Üks kolmest, avaaktus, toimus täna keskpäeval Finlandia-talos ning enam kui 1700 külalise osavõtul avas sünnipäeva-aasta president Tarja Halonen, kes tõi lühikeses sõnavõtus välja Soome Iseseisvuse sünonüümid: tuleviku ja sõjaveteranid.
Aktusel esitleti aastapäeva temaatikat ja logo ning sündmusi. Samuti premeeriti logo-võistlusel osalejaid.
Märkimist väärib seegi, kuidas koostati tänane külalistenimekiri. Lisaks Soome sõjaveteranidele, koolinoortele ja Soomes elavate rahvusvähemuste esindajatele said kutsed ka kõik 200 Soome maakonda, ning omavalitsuste otsustada jäi, kellele täpselt kutsed edastatakse. Ette oli kirjutatud vaid, et külalisi saab olla kuni kolm, nad peavad olema erinevatest vanuserühmadest ja erineva taustaga.
Korraldajate sõnul oli külaliste valik üks aastapäeva teemadest, rõhutades, et iseseisvus on meie kõigi ühine hool ja tahe.

Sünnipäeva-aasta sõnaline tunnus ME! ("meie") viitab tänase soomluse laiaulatuslikkusele: lisaks põhirahvusele ja senistele vähemustele on Soomes palju nn. uussoomlasi (kodakondsuse eksamil või teenete eest saanuid) ja välissoomlasi. Aasta tunnuslause peaks ideeautorite sõnul kannustama “tegema ja tegutsema, ennekõike üheskoos, seda nii täna kui ka tulevikus”.
Muide, tunnuse autorid on tähekombinatsiooni ME kasutanud nii õigel moel kui tagurpidi keeratult, andes nii sõnale rahvusvahelise mõõtme: inglise keelne WE märgib nii ka Soome rahvusvahelisust, milles ühinevad kultuur ja koostöö.
Logo ja tunnuseid saab tänasest näha ka internetis.

Kuid Finlandia-talos lauldi täna ühiselt ka kolm soomlastele südamelähedast laulu.
Nende hulgast selgub aasta jooksul publikuhääletusena üks meloodia, millest saab detsembris esitatav õnnesoovilaul Soomele..

Detsembris peetakse kolmas tippsündmus ehk ühislaulmine koondnimetusega Lõbus Veerand Iseseisva Soome auks: 5. detsembri südapäeval on kõigil soomlastel ja Soome sõpradel võimalus osa saada sünnipäeva-meeleolust – Soomele lauldakse hääletuse võitnud õnnesoovilaulu ning sündmuse eesmärk on hetkeks peatada kogu riik. Selleks, et inimesed keseset oma igapäevatoimetusi märkaks ja tunnetakse: "Me oleme üks. Me oleme koos!"

ER uudised 4. jaanuar 2007

Väljakutsed ja kokkuvõtted

Soomes on kombeks aastaid kokku võtta ja ette mõelda uue aasta-päeval. Täpselt kell 12 on riigitelevisiooni kahel esimesel kanalil president ning kõne peetakse soome ja seejärel rootsi keeles.
Sel aastal ehtisid kõne ja kõnelejat Soome rahvuslilled piibelehed ning revääril ilutsev Kalevala ehe "Naisen ääni" (naise hääl).

President kõneles austusest ja lugupidamisest. Sellest, et eakad inimesed vajavad jätkuvalt abi ja hoolitsust ning et meie ehk ühiskonna kohus on seda võimaldada. Halonen rõhutas, et vanurite elukogemus ja teadmised on väärtuslik pärand kogu ühiskonnale. Austust ja väärtuste hindamist peab siis välja näitama ka tegudes. Ühiste võimaluste ja teenuste eest hoolitsemine on jätkuvalt väljakutse, eriti tänase Soome erinevaid vanuserühmi silmas pidades. Ning selleks, et õnnestuda, tuleb tegutseda koos.
Tundub kummaline, et kõigest sellest peab rääkima ja räägitakse ka siin Soomes. Heaoluühiskonnal on samuti omad proovikivid nagu mõradki.

President mainis kõnes koolituse ja hariduse kättesaadavuse tähtsust. "Kõigil inimestel peab olenemata vanusest, taustast ja sissetulekutest olema õigus võrdväärsetele koolitusvõimalustele."
President rääkis globaliseerumisest ja vastutusest. Sellest, et inimestel peab olema õigus liikuda. Rääkis ilmatikumuutustest ja kriisidega hakkamasaamisest.
Hea ja kombeka naabrina mainis president ka põgusalt Eestit.
"Soomel on erilised suhted Põhjamaade ja oma geograafiliselt lähimate naabrite Eesti ja Venemaaga," ütles Soome president, rõhutades jätkuvat koostööd lähinaabritega ning mainides jälle kord Põhjamõõdet ja selle võimalikku uuendamist.
Kõne lõpuks tänas teiseks ametiajaks valitud Halonen kõik toetajaid ja meenutas aastatagust presidendikampaaniat. Halonen kinnitas, et tema tookordne sõnum on jõus ka nüüd: president peab aktiivsemalt osalema ühiskondlike küsimuste lahendamises.
Kuid veel korraks tagasi rinnanõela sümboolika juurde: president kutsus kõik soomlasi üles aktiivselt osalema märtsis peetavatel parlamendivalmistel. Sedakord on neil valimistel ka pidulikum mekk man, sest Soomes on olnud terve sajandipikkune üldine ja ühtne õigus hääletada. Ja ka sellepärast, et riigi esinduskogu pühitseb oma 100. sünnipäeva.

Mida aga soome moodi öeldes sellest kõigest kätte jäi? Ehk üks vana ja kuuldud tõdemus:
"Maailm ei ole iseenesest aus ja võrdõiguslik. Inimestel tuleb maailmast selline teha."