Kilde Kolmest Kuueni II

Raadio on pop
Soomlane kuulab raadiot päevas keskmiselt 3 tundi ja 14minutit. Soome kuulatuim jaam oli eelmisel aastal Riigi ringhäälingu kanal Radio Suomi. Kanalit kuulab nädala jooksul enam kui 2 miljonit inimest.
Iga päev kuulab raadiot 79% soomlastest ja nädala jooksul koguni 96%.
Teisel kohal on Radio Nova, järgnevad YLE teine kanal Radio1 ja Estraadimuusika-kanal Iskelmäradio.
Popim noortekanal kuulub samuti Riigi ringhäälingule ja see on YleX, kuulajaid keskmiselt 950 tuhat.

Interneti kasutuses on alanud kolmas etapp
Internetist on kujunenud erinevate vanuserühmade huviala.
Seda kinnitab ka Lappeenranna Tehnikaülikooli professor Jukka Kemppinen. Tema sõnul algas kolmas etapp paar aastat tagasi ning see on loonud uusi kultuurivorme nagu internetitelefonid, netipäevikud ehk blogid ja interneti fotoalbumid.
Blogid ja jututoad on proffessori sõnul omalaadsed kultuuriajakirjad.
Esimene etapp algas1990ndate keskel, mis sündis ülemaailmne võrgustik, milleeniumi vahetusel oli tehnika juba sedavõrd arenenud, et arvuti sai endale soetada peaaegu igaüks, ning siis algas teine etapp
Soomlaste interneti kasutus on alla 50aastaste hulgas peaaegu 100% ning tänu erinevatele kursustele on ka üle 50 aastased järjest enam internetis toimuvast huvitatud.
Suurim hüpe on Professori Kemppineni sõnul Skype ning ”online kirjutamine” ehk messeneger
Ning viimase aja suur muutus on ka YouTube – heli ja videolõikude üles ja alla laadimise portaal, kus ühe päeva jooksul võib kasutajaid olla ühekokku miljon.
YouTube vajalikkust ja mõistlikkust Kemppinen ei jaga, kuid leiab, et selle keelamin pole samuti mõistlik. Ehk on aeg lõpuks küps, et koolis õpetatakse mitte enam neti kasutamist vaid seda, kuidas internetis käituda, kuidas end kaitsta ning kuidas erinevates olukordades end kaitsta
Ja lõpuks: soomekeelne sõna NÖRTTI on jäämas ajalukku. Neid lihtsalt pole enam, sest netis liikumine on cool.

Suurköögid teevad üha enam kalaroogi
Suurköögid: haiglad, koolid, lasteaiad, hooldekodud ka mõned töökohad jne.
Kala ja metsloomaliha tarbimine on kümne aasta jooksul kasvanud ligi kolmandiku võrra
Põhjus on välismaalt toodavate kalatoodete hinnas – need on suurperede ja suuremate leibkondade joaks lihtsalt niivõrd soodsad.
Kodumaist kala süüaks nö säästlikult. Silgutoidud on jätkuvalt näiteks koolisööklate menüüs, kuid silku ei taheta sugugi nii meelsasti kui näiteks forelli..
2005. aastal söödi ühtekokku ligi 14 miljonit kilo kala. Kõige enam tehti toitu forellist, lõhest ja tursast.
Välismaiseid kalatooteid kasutatakse pisut enam kui kodumaiseid. Vähki on söödud ligi 800 tuhat tükki
Põhjus, miks köögid kala hangivad on kindluses, et kala tõesti alati ka saadakse.
Oma mõju miks, kala nüüd veel enam süüakse on ka kõikvõimalikel toiduainaspetsialistide soovitused ja terviseuuringud. Inimesed tahavad olla tervemad ja elada tervislikumalt.

Soomes elavad välismaalased on järjest enam huvitatud soome kodakondsusest.
Eelmisel aastal oli välismaalasteameti andmeil tahtjaid 4095, mis on viiendki võrra rohkem varasemaga vörreldes. Suurim osa kodakondsusetahtjatest on Vene kodanikud, järgnevad somaalia, iraagi, iraani ja eesti kodanikud.
Eelmisel aastal rahuldati 87% sooviavaldustest.
Soome kodakondsust tahetakse ka nö tagasi. Kuna soomes on võimalik saada topeltkodakondsus, siis on välissoomlased Rootsist, Ameerika ühendriikidest, Kanadast, Austraaliast ja Venemaalt oma soovist märku andnud. Ja sel viisil sai soome endale tagasi 1896 kodanikku.

Kolmest Kuueni 24. jaanuaril 2007