Raha on vales taskus

Raha on raha on vales taskus

Soome on minu jaoks elukohana hea ja turvaline, eriti lastekasvatamise seisukohalt. Ometi läheb vahel nii, et plaani, kuidas sa plaanid, ikka jääb lastega perekonna eelarvesse auk.

No jah, kool s.t. soe toit ja koolitarbed ehk põhiharidus on tasuta ja gümnaasium põhimõtteliselt ka, kui jätta arvestamata paari tuhande eurone kooliraamatute raha, mille õnnelik gümnaasiumisse pääsenu omast taskust välja peab käima.

Lasteaiaga on nii ja naa. Päevakodu annab vanematele võimaluse tööl käia, mänguruumi leidub neilegi lastele, kelle vanemad tööta jäänud. Lasteaiamaks (nagu paljud maksud Soomes) on seotud sissetulekutega, kuid nii mõnegi jaoks on isegi miinimum sedavõrd suur sääst, et plaanitakse laps koduseks jätta. Sest lootus (sobivapalgalist) tööd leida hakkab kaduma. Lapse sotsiaalse elu pärast pole tegelikult ka siis veel muret, sest vanematel valikul võib laps sõpru leida veel ka mängupargist või koguduse lasteringist. Kuid mis saab siis, kui vanem enam ei jaksa? Ja siis, kui mängukaaslased trendikeskses maailmas koha kätte näitavad? Mis saab piiril seisjast?

* * *

Hiljuti Soome ajakirjanduses avaldatud erinevate uurimuste tulemustest selgus, et umbes 600 000–700 000 inimest (11% elanikkonnast) elab Soomes toimetuleku piiril. Numbrid on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 200 000 võrra (2003. aasta lõpul oli miinimumiga toimetulijaid 575 000). Euroopa Liidu standartite kohaselt on väikesepalgaline see kodanik, kelle sissetulekud on muu elanikkonna keskmisest 60% väiksemad.

Olen kindel, et vaesus ei ole inimese enda valik, ehkki see on oma loomult korduv ja sugugi mitte mööduv nähtus. Ja olgugi, et Eestist vaadatuna ei kosta 12 000 eurot aastas (just nii palju koguneb toimetuleku piiril elavate rahakotti) väikse summana, jääb leiva ja püksipaari soetamiseks vähe järele.

Tõsi on seegi, et valitsuse nn. vaesuspaketi näol on olemas reaalne lootus 90 miljoni euro suurusele parandusele, ja ehkki need eurod on plaanitud käiku lasta alles aastal 2007, on see siiski juba tuntavalt suurem summa kui tulevale (2006) aastale lubatud 30 miljonit eurot. Samas tasandatakse rahvapensionit tulevast sügisest 5 euro võrra, ning pikaaegseid töötuid tervitatakse uuesti tööle asumise puhul sellega, et leevendatakse nende eluasemetoetuse tingimusi.

Aga… vaesuspaketis ei ole sõnagi toimetuleku piiril või allpool seda elavate lastega perekondade kohta. Seda on kõvahäälselt märganud ka Soome kristlik-demokraatlik erakond, kes need ilusad nullid kõik enesepettuseks tembeldas, hoolimata sellest, et ülejäänud sihtrühmadele mõeldud 100 miljonit on igati vahva ettevõtmine.

Erakonna liider, rahvasaadik Päivi Räsänen tõdeb, et ”valitsus vaatab mööda muret tekitavalt kiiresti suurenevast vaesusest, mis puudutab üha enam lapsi ja üksikhooldajaid. Miks siis ometi!” Räsänen teeb ka konkreetsed ettepanekud: ”Emapalga miinimum tuleks tõsta vähemalt töötule makstava päevarha tasemele ning üksikvanemale makstav lastetoetus peaks senisest veelgi suurem olema.”

* * *

Võite ise otsustada, kas see siin on valimiseelne propaganda või tõeline mure: fakt on see, et rohkem kui viiendik Soome üksikhooldajatest mitte ei ela, vaid eksisteerib allpool vaesuse piiri. Lapsed on kujunemas ”luksuseks ja eralõbuks” ka Soomes, sest umbes 6% mõlema vanemaga kahelapselistest peredest elavad ametlikult vaesuses.

Kõik numbrid, millest eelpool jutt, on 1990-ndatel valitsenud majanduslikust madalseisust alates lumepallina kasvama hakanud. Täna on neist kõige ehmatavam see, et 12% soome lastest elab sotsioloogide andmeil vaesuses.

Kuidas siis nii? Soome on ju tuntult heaoluriik, kus lastekasvatamine on nii tulus, et isegi Eestis lastega alaliselt elavad emmed ei jäta kasutamata võimalust, et Soomes töötava isa või siia abiellunud ema toel KELAst (toetusi maksva rahvapensioniameti) kõikvõimalike lasterahasid välja petta. See, kuidas see neil õnnestub ongi hoopis iseasi. Ning pole saladus seegi, et töötukassa toel on võimalik elada kui kellast kellani tööd vihtuda. Noh, tegelikult pole see mõnus, kuid isegi see pole alati enda valik.

Eks näis, kuidas see ”vaesuspakett” lõpuks välja hakkab nägema ja kui palju see olukorda parandada suudab. Arutelud Arkaadia mäel jätkuvad.

EPL-Ärileht 14. september 2005

Sixpack’iga köögitoimkonnas

Kohusetundlik ja põikpäine, kuid enda vastu üdini aus on see mees, kes iga päeva kiirusega võidu jookseb.

“Kiire on igapäevane kaaslane: tööd on viis päeva nädalas ja trenni teen ka kuus päeva nädalas,” räägib MEELIS SUSI (29), kes jumaldab söögitegemist ja kelle rinna alt leiab kuuldavasti vaevata sixpack’i.

Täisnimi: MEELIS SUSI
Sünniaeg: 21. 11. 1975
Sünnikoht: Rapla
Praegune elukoht: Iirimaa
Perekonnaseis: Hõivatud
Amet: restorani kokk

KULTURISM:
Klubi: Olympic Cold
Pikkus: 170
Võistluskaal: 80 kg
Võistlusväline kaal: 86 kg

Saavutused võistlustelt:
2002 - R.I.B.B.F First Timers - 2nd Place Ireland
2003 - R.I.B.B.F u 80 kg - 1st Place Ireland
2004 - R.I.B.B.F 1st Place Ireland; - E.B.B.F.U Estonian Championship 2nd Place; - Mr. Universe Qualifier 3 group 2nd Place Ireland
Eeskujud: Dorian Yates
Tugev külg: Sixback
Nõrgim külg: Sääred
Motivatsioon: head tulemused
Eesmärk: Euroopa meistritiitel
Isiklikud rekordid: jalapress 325kg, rinnalt 135kg

LEMMIKUD:
Aastaaeg: suvi ikka
Jook: spordijook
Film: The Day After Tommorrow
Toit: Fillet steak
Riietus: metsik
Muusika: rock
Loom: suslik

Sa oled restoranikokk - kuidas nii juhtus?
“Elu õpetas. Koolis ma seda õppinud ei ole, kuid ametieksami tegin Eestis, Majaka teeninduskoolis ära. Olen juba üheksa aastat kokana töötanud ja esimese koolituse sain oma sugulase kõrval tegut-sedes. Ta oli Kohilas, Veski baaris peakokk.”
Kuidas selle köögikuninga ametiga ikka on: mulle tundub, et kokk kas ollakse või mitte, seda väga õppida ei saa. Või arvan metsa?
“Ei, sugugi mitte. Ka mina arvan nii. Ja fakt on ka see, et koolipingis saab vaid piiratud hulga teadmisi. Olen suurima õppe saanud just siin, Iirimaal, ühe hotelli köögis. Eesti jääb ses osas palju maha. Julgen nii väita küll, sest olen siin olnud kahes restoranis peakokk.”
Susi eesti keel on pisut roostes. Veidi häbelikuna tunnistab ta, et emakeel on jõudnud piiri taga elatud nelja aasta jooksul ununeda, olgugi, et elukaaslaseks on eestlanna:
“Töö käib ju siin inglise keeles ja ega girlfriendiga räägitud eesti keel seda lünka täida. Tegelikult suhtleme ka omavahel palju inglise keeles, sest Sigrid soovib keelt praktiseerida.”
Mida teed Sa kõige paremini?
“Trenni! Ma jumaldan seda. Tegelikult on ka minu amet, kokka-mine minu suurim oskus. Need kaks käivad koos: trenn ja söök. Tõsi, ma ise väga neid roogasid ei söö, mida teistele pakun.”
Milline on Sinu bravuur, see toit, mis kõige paremini õnnestub?
“10 oz fillet with roasted oven potato and red wine jus! ehk maakeeli üks paras tükk loomafileed ahjukartulitega ja mõõdu järgi punast veini.”
Kuidas inglased reageerisid, kui kuulsid, et oled Iirimaal õppinud?
“Eriti see neid küll ei seganud, suhtuvad positiivselt. Kuid nüüd olen tagasi jälle Iirimaal. Siin on treeninguvõimalused paremad. Ja minu klubi on ju siin.”
Susi töötab Longfordi linnas, pubis nimega Keenans ja peab ametit, millel nimeks second chef. Keenans olevat muide väga populaarne koht ja tänu sellele on köögitoimkonnas alati kiire.
Mis teeb ühest kohast populaarse? Miks seal käiakse?
“Hea söök, sobiv hind ja suured portsjonid.”
Kas eestlasi ka näed?
“Ei, ja tegelikult parem nii, sest need eestlased, kellega siin olen kokku puutunud, on väga ninakad ja ennast täis.”
Kas need on Sinu isiklikud kogemused või kohalike hinnang?
“Omad kogemused.”
Milline on iirilik pubi?
“Kliendid suhtuvad siin töötajatesse väga soojalt. Me oleme nagu nende hulgast. No näiteks võime omavahel kõigest rääkida ja istuda tellimust võttes nendega ühes lauas.
Pubid iseenesest on väga stiilsed, mugavad ja puhtad. Ja muidugi - suitsetamine on siinsetes pubides seadusega keelatud.”
Kas pubid on õllekad?
“Päris mitte, kuid pubid jagunevad kaheks: osades on ainult alkohol ja suupisted. Teised, nagu näiteks ka Keenans, on aga rohkem restorani-tüüpi.”
Täna Meelis tulevikuplaane ei tee, sest kiiret polevat kuhugi. Töökoht on hea ja leping ausalt legaalne ning just nii kauaks kui tänasele second chefile sobib.
Susi elurütm annab nii hingele kui füüsisele võimaluse vormis püsida: hommikul vara trenni ja pärastlõunal tööle, sinna vahele mahuvad sõbrad, kallim ja iirimaine loodus - mida elult muud tahta?

sarjast "Juurteta juurdunud" ajakirjast BINOKKEL 8. Sept 2005.a.