Konginkankaa paberirullid

Soome kothupraktikas luuakse sel nädalal kurba pretsedenti, sest kunagi varem ei ole prokurör esitanud süüdistust 23 inimese hukkumise ja kolme inimese füüsilise vigastamise pärast ühesainsas liiklusõnnetuses.
Konginkankaa õnnetuse märki kandev autojuht eitab oma süüd. Auto omanik, firma Transpoint Oy niisamuti.
Kaks aastat tagasi, 19. märtsil toimunud õnnetust veelkord lahkav kohtuprotsess algas Äänekoski ringkonnakohtus eile.
Prokurör esindab 42 omakse kaotust ja kannatusi ning nõuab õnnetuse põhjustanud veoautojuhilt ja firmalt – ühtekokku 14 miljonit eesti krooni.

41aastane autojuht kinnitas eile kohtus, et ta ei sõitnud lubatust kiiremini.
Süüdistajat vastus ei rahulda, sest õnnetust uurinud komisjon on mustvalgele märkinud kolm põhjust: liiga suur kiirus, liigne libedus ja lubatust raskem koorem.

Kokkupõrkest rääkides nentis juht, et ta ei teinud vigu ja et teeolud muutusid ühtäkki erakordselt rasketeks.
"Tee oli kuiv. Libedus oli üllatav, selleks ei saanud kuidagi valmis olla! Ühtäkki kuulsin vaid suhinat, kui buss veoauto järelkäruga kokku põrkas," kirjeldas veoki juht, kes vingerdavat autot oma sõnul teelt välja – põllule – püüdis suunata.

23 inimelu nõudnud tragöödias põrkasid kokku koolinoori suusavaheajale sõidutanud liinibuss ja mitmetonniseid paberirulle vedanud veoauto.
Riigiprokuröri Mika Illmani sõnul on õnnetuse suurim ja peamine põhjus lubatust suurem kiirus.
Nimelt olevat veoki juht sõitnud ettenähtud 80 kilomeetrise/tunnikiiruse juures 94 km/h.
Illmann väidab, et juht oleks pidanud arvestama ilmastiku- ja teeoludega.
"Antud juhul ei ole nende oludega arvestatud", lausus Illman.
Autojuhi advokaat Tero Lakka kinnitas soome televisiooni uudistesaatele, et õnnetuse põhjustajaks ei ole ükski konkreetne isik.
Lakka väitis samuti, et teekate oli üllatava libeduse tõttu raskeveokile sobimatus seisus.

Kohtunik luges Soome ajaloo kõige traagilisemas liiklusõnnetuses süüdistused kahele eraisikule ja ühele firmale: veokijuhti süüdistatakse liiklusohtliku olukorra tekkimises ja surmapõhjustamises.
Transpoint Oy tollast tegevjuhti Mauri Kummalat süüdistatakse surmapõhjustamises ja Töö-Ohutus-Nõuete rikkumises, sest veoki koorem oli lubatust raskem ning täis topitud graafik sundis veokijuhti kiirustama.
Kõik süüdistatud eitavad süüd ning nõuavad trahvisumma vähendamist
Eile alanud kohtuprotsessi kõige teravamad süüdistused esitasid aga mõned hukkunute omaksed.
Osa neist olid väga emotsionaalsed, teised ei soovinud aga juhile üldse mingit karistust.
97st kannatajast 42 soovib valuraha. Nõudmised mahuvad 47 000 ja 780 000 krooni vahele. Ühtekokku 14 miljonit eesti krooni ,

Äänekoski ringkonnakohtu saal on ka täna hommikul rahvast täis. Istungil viibivad ka mõned hukkunute omastest. Saali on lubatud ka 20 ajakirjanikku ja fotograafi.
Konginkankaa õnnetust käsitlev kohtuprotsess peaks lõppema ülehomme.
Kohtuotsus tehakse teatavaks kuu aja pärast.

ER uudistele 26. aprill 2006

Venemaa ja Soome

Peaminister Matti Vanhaneni kutsel saabub täna Soome Venemaa peaminister Mihhail Fradkov.
Kahepäevane visiit algab Oulust.
Venemaa delegatsioon külastab Põhja-Soomes ühte Euroopa suurimatest tehnoloogiakeskustest – Technopoli. Edasi lennatakse Helsingisse, kus peaministrid avavad ”Venemaa majanduspäevad”.

Venemaa peaministri Mihhali Fradkovi kaaskonda kuulub ka Venemaa majandus- ja kabandusminister German Graf, kes kohtub siin oma Soome kollegi Paula Lehtomägiga.
Peaminister Fradkovi võtab Helsingis vastu ka Soome president Tarja Halonen.

Ametlike vestlusteemade märksõnadeks on majandusareng, liiklusküsimused ja piiriäärsete piirkondade koostöö.
Ilmselt räägitakse ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest ning energiateemadel.

Kahe naaberriigi – Venemaa ja Soome suhted on HEAD.
Pragmaatiline suhtumine ”on, nagu on!” aitab ka näiteks Karjalast lahkunud soomlastel täna hakkama saada.
Või nagu kirjutab oma internetikodulehel Soome välisminister Erkki Tuomioja ”tagasiteed minevikku ei ole, ja ei saagi olla.”
Samas nendib Tuomioja, et ”Soome n-n. Venemaapoliitika võimalused sõltuvad ka tulevikus Venemaa enda sisemisest kujunemisest ja Euroopa üldisest arengust”

Soomlaste huvi ja suhtumine Venemaa vastu on loetav ka mitmetes internetifoorumites, näiteks nagu Moskva.info, kus soomlane räägib oma Venemaa-hirmudest.
Ohtudena näeb tavakodanik ökoloogilisi katastroofe, muretsedes Sasnovõi Bori tuumaelektrijaama olukorra pärast ja Soome lahe võimaliku reostumise hirm. Kuid soomlase rahulikku öö-und needki seigad veel väga ei sega. Leitakse hoopis, et suur oht sünnib inimesel sageli (vaid) kõrvade vahel: nii mõnigi soomlane leiab, et Venemaa ei ole pidev oht vaid pigem VÔIMALUS

Mida head on suur naaber aga soomlaste ellu toonud?
Erinevatest foorumitest leitu põhjal saan öelda kolm tähtsamat:
Esmalt tuuakse välja majanduslikud suhted, ja eriti see, et Venemaa on hea kaubanduspartner.
Teiseks leidub ühine noot muusikast, sest romansid ja nukker melanhoolia on ka soomlasele väga hingelähedane.
Ning kolmandal kohal see Venemaa, mida näeb soomlasest turist.

ER uudistele 18. aprill 2006

pohjoisnapa.fi

Telefon helises ja mul paluti süveneda teemasse, mille algmaterjal on netilehel www.pohjoisnapa.fi Siin on see lühidalt ja maakeeli kirjas.

Ekspeditsiooni idee ja eesmärk
Eesmärgiks on jõuda Põhjanabale :) võimalikult valutult ja tervetena. Kõlab lihtsalt, kuid tegelikkuses on see veelgi raskem kui tavalistel ekspeditsioonidel, sest tänased kangelased on välisest abist ja hoolduslendudest algse plaani kohaselt loobunud. Nende retke nimetataksegi UNSUPPORT-retkeks
Siia vahele meenutan, et samasugusele teekonnale asus kaks aastat tagasi Dominic Arduin. Mees, kes kadus paraku üsna pea pärast seda, kui oli asunud Siberist teele.
Põhjanabale on aga ilma väljaspoolse abita tänaseks pääsenud 27 inimest. Ja soomlaste eesmärk on selgelt nende kohalejõudnute hulka saada!

Taustast ka
Langevarjujäägrite gildkond on tänast retke juba kaua planeerinud.
Harjutama hakati suisa eelmisel sajandil – 1999. aastal suusatati üle Gröönimaa ja 2003. aastal suusatati magneetilsel põhjanabal.
Üks püstitatud eesmärk oli seotud milleeniumiga: nad otsustasid aastaks 2000 jõuda omal alal tippu jõuda, olla Soomes need, kes kõige paremini tunnevad raskelt läbitavaid piirkondi.
Tulevikuplaanid on samuti tehtud: aastaks 2010 on kavandatud lõunanaba vallutamine.
Soomlaste Põhjanaba-rännakud on aukartust äratavad. Traditsioonidest ehk rääkida ei saa, kuid eeskujusid on küll: 1984 aastal jõudis seitsmeliikmeline seltskond HUURRE-retkikunta Põhjanabale 77 ööpäevaga. Nende suusaretk läks igati korda!
Tänane meeskond – langevarujäägrite gildkond (tegelikult on eestikeeli nad hoopis dessantväelased) – alustas teed märtsi algul Kanadast, Ward Hunti saarelt ning siis seisis meestel ees 750 kilomeetrit. Jää liikumise ja just selle kõige õigema tee otsimise-leidmise tulemusena võib aga teekond kuni sadakond kilomeetrit pikem tulla.

Kes need seitse on?
Need on seitse meest – Henrik B. Reims, Poppis Suomela, Toni Vaartimo, Mikko Vermas, Perttu Ojala, Tero Teelahti ja Jermi Tertsunen. Ekspeditsiooni juhib Henrik B. Reims
Noorim neist on 27. aastane ning rühma vanim 39. Neist ainult üks on vallaline, kaks meestest on kolme lapse isad. Enamus meestest elab Espoos, ülejäänud Oulus ja Nurmijärvel.
Vahvad ja tugevad on need mehed otse loomulikult. Korralikud ja ohtudeks valmis samuti, sest kaasavõetud moona hulka kuuluvad ka ihukergendamisepudelid ja üks tulirelv.
Ja veel: kuna kõike rühmaliikmed kuuluvad ka 1964 aasta loodud Langevarjujäägrite gildkonda, siis on neil lisaks suuskadele veel midagi ühist: seiklusjanu ja punane barett.

Kuidas seni läinud on?
Nende blogis võib lugeda, et teekond on olnud vaheldusrikas ja olukordaderohke. Kuidas siis muidu!
Tänaseks on viimane sissekanne tehtud 3. aprillil. Siis tuli meestel ühe grupiliikme palaviku pärast vabamalt võtta ja nad jäid laagrisse kaks päeva plaanitust varem. Kuid ka see pole probleem, sest see tähendab vaid järgmise vahemaa pikenemist, ei muud.
Kõige raskeminie läbitav osa teekonnast on seljataha jäänud ning see tähendab sedagi, et olulisi suusapurunemisi enam oodata ei ole.

Mis aga hoiab mehed püsti ja teel?
Pakun välja et TOIT, arktiline toitumine on ju teadus omaette. Ja sellele rühmale on toit ja energia suisa nii olulised, et sellest on nede blogis pikemalt lugedagi.
Päeva jooksul süüakse kuni 7000 kilokalorit ehk umbes 1,1 kg toidupoolist.
Meestel on kaasas palju moona, muuhulgas 60 kilogrammi shokolaadi, ka küpsiseid ja kisselle. Ja muidugi VÕID, sest just sealt saadakse päevaks nii vajalik energia. Igapäevane võivaru on umbes pool kilo mehe kohta.
Rammus on see söök siit soojast tsivilisatsioonist vaadatuna, pole midagi öelda. Pertu ja Tero hommikupudru retsept ajab suu vesiseks. Kas annan retsepti ka?

Pertu ja Tero hommikupuder
227 g kuubikuteks lõigatud võid (pool kohalikust pakendist)
2 dl kaerahelbeid või muid pudruhelbeid
1,5 dl müslit
1 dl riisi
1 dl soijahelbeid
1 dl suhkrut
0,5 dl piimapulbrit
1 pakki valmiskisselli (mustikas, vaarikas või maasikas)
peotäis rosinaid
1,5 l vett
Sega kõik ained omavahel ja lase keema tõusta, seejärel tõsta kastrul tulelt ning kata kaanega. Hauta umbes 15 minutit ja sega uuesti. Kaunistuseks võid kasutada juustu, krõbepeekonit, salaamivorsti vm. mis käepärast juhtub olema ja hamba all ei karju.

Eriti oluline on see, kuidas putru aga süüa tuleb: Vaieldamatult HEAS SELTSKONNAS ja EBAMUGAVAS ASENDIS. Ja kõige maitsvam olevat see PISUT KIIRUSTADES. Kõrvale võib juua kakaod või süüa krõbeleiba.

Palju on läbitud?
Just praegu tuli blogisse uus sissekanne...
Kirjutatakse, et

Kevadine soe ilm innustab jälle suusatama. Ja et muidu on ilm üsna karm olnud: vaateväli praktiliselt puudus, sest kõik oli ühtlaselt valge, ei mingit maastikku. Ainus võimalus liikumiseks on kompass. Ja minnekas SUUNA järgi. Muud lihtsalt ei näe. Kuid kõigest hoolimata on edasiminek olnud tubli: 85. laiuskraad on seljataga. Meeskonnaga on kõik ok! Nii see naba läheneb!

lõpetavad karmid mehed optimistlikult.
5. märtsil alustatud teekond peaks kaheksa nädalaga suusatatud olema! Niisiis on mehed plaaninud retke pikkuseks 56 ööpeäva, mis on tervelt kolm nädalat vähem kui HUURRE meeskond suutis. Eks näis!
Volbriööd tähistatakse Põhjanabal sel aastalt siis soome moodi.
Koju, Soome, plaanitakse jõuda 4. mail

ER Päevasüdamele 5. aprillil 2006