Kevad on uue algus

sel aastal ka sellele blogile!
Ma ei oska ikka veel öelda, kas see blogi saab sellisel kujul nüüd otsa või on siin vaid koma koht.
Igal juhul lõpetasin ma Vikerraadio eetris ametlikult Soome korrespondendi-minutid. Sest elan nüüd jälle Eestis.
Loodame, et see Soome-paus ei jää pikaks, kuid see kestab, kuni uus eetrihääl Soome uudised taas vahendada saab.
Kuid kuulajale ütlen täna aitäh kuulamast.
Ning jääme uute kohtumisteni - elus ja eetris.
Ja trükisõnas.

Parimate soovidega
Piret

Kilde Kolmest Kuueni IX

Eile purustati Lõuna-Soome soojarekord. Helsinki-Vantaal mõõdeti eile pärastlõunal üle kümne soojakraadi. Viimaste päevade ilm üle maa olnud viis kraadi keskmisest soojem. Ning allergikutele on antud juba esimesed hoiatused, sest lepp ja sarapuu tolmlevad

Eile lõppes eelhääletus: valimas käis ligi 1,2 miljonit soomlast (29%). Naised olid meestest seekord aktiivsemad. Ning eelhääletusest osavõtt oli selgelt suurem kui neli aastat tagasi.

Eesti laste eelmise aasta lemmikfilm ”Leiutajaküla Lotte” esilinastus täna Helsingis, Klaaspalees ehk siis kesklinnas asuvas Lasipalatsis. Soome keeles on koerakese nimeks pandud Lotta ning nimi tervikuna kõlab ”Keksijäkylän Lotta”.
Sündmusel olid ka aukülalised: Eesti presidendi abikaasa, proua Evelin Ilves ja Soome presidendi abikaasa, doktor Pentti Arajärvi. Ning publikuks oli kutsutud näiteks ka Soomes elavaid eesti perekondi.
Enne linastust andsid filmitegijad Soome ajakirjanikele ka pressikonverentsi.
Selline kevadine kingitus siis.
Mõni aasta tagasi tehti Eesti joonisfilmiga Soome lastele aga Jõulukingitus: „Lepatriinud jõulud“ on televiisoris olnud suisa kahel korral.

Täna esitleti ajalehtedes aga Soome presidendi uut paati õigemini esindusjahti, mille väärtus on 2 miljonit eurot ja mis antakse pidulikult üle 2008-aasta mai.
Proua presidendi jaht on 20 meetrit pikk ning kannab nime Kultaranta 8, ning alus vahetab välja juba 22 aastat riigipäid sõidutanud Kultaranta 7-me.
Futuristlikus stiilis alumiiniumist ja klaasist jaht on inseneride sõnul kümneid aastaid vastupidav. Tegemist on ainulaadse eksemplariga, Jahi välispind on alumiiniumist ja sisustus on puidust ja põhjamaiselt vaoshoitud ning kajutiteseinad on suurte klaaspindadega – selleks, et Soome loodus toimiks sisustuselemendina. Avalikkuse eest jäävad varju presidendi isiklikud eelistused ja turvelemendid. Midagi erilist neis kantselei andmeil polevatki. Samas kinnitati, et jahti planeerides tehakse seda ka tulevastele presidentidele.
Jahiga täidab president esindusfunktsioone.
Uudne on seegi, et uus paadike kuulub presidendi kantseleile, mitte aga mereväele, nagu senini. Paati rahastab presidendi kantselei oma eelarvest. Jahti on planeeritud osta juba mitu aastat, nüüd tehakse see teoks.

Soomlased on suured kohvijoojad
Nad kuuluvat selles vallas suisa maailma juhtriikide hulka.
Igal aastal kulub ühe soomlase peale 9,8 kilogrammi kohvipuru.
Euroopa Liidus on keskmine tase hoopis madalam – vaid viis kilo inimese kohta.
Suurköögid ja kauplused tarbisid eelmisel aastal peaaegu 49 miljonit kilo röstitud kohvi, ning varasema aastaga võrreldes on seda 4% rohkem
Soome viib riigist ka kohvi välja: seegi number oli senisest suurem ligi 7 miljonit kilo. Ning kõige enam viidi Soomest kohvi Eestisse.

Soome parlamendisaadik Kimmo Sasi nõuab liikluseksimuste puhul karmimaid karistusi Sellise pealkirjaga uudiseid võis läinud nädala Soome koonderakonna nimekirjas uuesti Arkaadia mäele kandideeriv Sasi on sellesisulisi arvamusi avaldanud juba 5aastat tagasi. Seni ei ole karistused karmistunud.
Kuid Saadik Sasi sattus eelmisel esmaspäeval raskesse liiklusõnnetusse: Sasi juhitud auto kaldus vastassuuna vööndisse ning põrkas kokku vastu tuleva autoga. Kokkupõrke tagajärjel hukkus vastutulevas autos viibinud reisija.
Sasi viidi raskete vigastustega haiglasse ning pühapäeval arvati, et tema kaelavigastust vajab paranemiseks operatsiooni.
Politsei kinnitusel ei ole õnnetuse tekkepõhjused täpselt teada, kuid alkohol ja mobiiltelefoni kasutamine on välistatud. Kimmo Sasi assistendi sõnul oli saadikul enne kokkupõrget väsimushoog, kuid Sasi jätkas siiski sõitu, sest tundis end jälle virgena.
Juhtumist uuritakse tavalise liikluseeskirjade rikkumisena ning surma ja vigastuste põhjustamisena.

Töötute politseinike palkamiseks saadi riigilt toetust
Siseministeerium eraldas 2 miljonit eurot, millest jagub 100 politseiniku palkamiseks – sõlmitavad lepingud on esialgu tähtajalised ja vaid pooleks aastaks.
Praegusel hetkel on Soomes ühtekokku 112 töötut politseid. Olukord tekkis pärast Soome eesistujamaa staatuse lõppemist ning süvenes aasta alguses politseikooli lõpetanute võrra.
Politsei töötus olevat Soomes tegelikult ikka hooajati esinev, kuid alati siiski lühiajaline nähtus. Halvem on lugu aga töö asukohaga, sest kodukandist alati tööd ei saa.
Siseministeerium on nõu ja jõuga appi nüüd tulnud, sellele aitas kaasa ka reedel Helsingis kesklinnas toimunud politseinike ja tulevast politseide meeleavaldus.
Koolitatud ent töötuid politseinikke on täna Soomes kokku ligi 300.

Eurovisiooni vürstiks tituleeritud ansambel ”Lordi” kogus laupäeval Helsingis toimunud Emma-gaalal 5 Soome pop-muusikaauhinda: Parima bändi, Parima laulu, enim plaate müünud ansambli, Eksport-Emma ja E-Emma kategoorias. Esimest korda sai Lordi Emma-kuju 2002 aastal
Uustulnuka Emma võitis Sunrise Avenue.
Parimaks kodumaiseks artistiks valiti Lauri Tähkä & Elonkerjuu.
Välismaalt valiti parimaks aga …Iron Maiden.
Emma-gaala anti üle ka elutöö-preemiaid: Muusikud J. Karjalainen ning MATTI JA TEPPO Ruohonen

Sir Sümpaatne ehk Sir Symppis Ta saabus Helsingisse pühapäeva õhtupoolikul nagu kestahes teine reisija. Kasutamata vippide tuba ja tegemata liigseid žeste.
Tema käepigistus olevat soe ja tugev ning tema väljanägemine – nagu ikka staaridel – on super
Tänaseks 49 aastat laval olnud ja vaid 66 aastane Cliff Richard, on Soomet viimati külastanud 17 aastat tagasi ja meenutas, et publik oli toona viisakas ja rahulik.
Eile õhtul andis Sir Symppis Helsingi Jäähallis kontserdi ning enne seda oli staar isegi pabinas, kuna esitas Soomes nähtud showd viimati 6 nädalat tagasi.
Ajakirjaniku küsimusele, et kuidas temast sai SÖÖR, vastab laulja, et ”Mulle saadeti peaministri kantseleist kiri, milles küsiti, kas nõustun sellega, et kuninganna soovib mind rüütliks lüüa. No muidugi nõustusin ma sellega.” See kõik juhtus 12 aastat tagasi.

Kolmest Kuueni 14. märtsil 2007

Mehed, kes leidsid Supernova

Supernova Soomes. Varkauses pildistasid kaks harrastus-astronoomi seni avastamata supernoovat ehk surevat tähte. Veli-Pekka Hentunen ja Markku Nissinen teatasid leiust Harvardi-Smithsoniani instituudile, ning rahvusvahelises supernoovade nimekirjas läksid nii soomlased ise kui nende leid registrisse, vahendas läinud reedel Soome astronoomide väljaanne „Tähed ja kosmos“.
Sündmus jääb erilisena ka Soome astronoomia ajalukku, sest varem ei ole siinkandis surevaid tähti avastatud.
Supernoova sünnib näiteks siis kui massiivne täht oma elu lõpus plahvatab, või siis kui üks kaksik_tähtedest on n-ö „üle toitunud ja läheb lõhki“. Plahvatuse valgus paistab kaugele üle teiste tähtede ja on seepärast hästi nähtav.
Supernoovade otsimine on tänapäeval rutiin, millega tegelevad teleskoopidega ühendatud arvutid ning nii leitakse aastas sadu supernoovasid. Kuid isegi automaatika pole kõikvõimas, ning tänu sellele vedas Markku Nissinenil ja Veli Pekka Hentunenil – nad said oma silmaga näha, kuidas täht sureb. Linnuteel leiti viimane supernoova 400 aastat tagasi.

Naistest ja häälest

Naise euro on Euroopa Liidus endiselt vaid 85 senti
Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse-komisjoni aastaraport kinnitab, et ehkki naiste positsioon tööturul on viimase 12 aasta jooksul paranenud, on see endiselt meestega võrreldes selgelt halvem.
Milleeniumi vahetusel on raporti kohaselt EL riikidesse sündinud 8 miljonit töökohta, neist 6 miljonit kuulub naistele.
Sellest hoolimata räägime võrdsusetusest, sest sotsiaalne vaesus ja diskrimineerimine on süvenenud ning kõige enam kogevad seda raporti põhjal eakad naised ning üksikhooldajad.
Raporti andmeil tuleks parandada kõigele muule lisaks ja ennekõike suhtumist. Ning probleeme tekitab ka see, et naiste palgad muutuvad meestega võrreldes ühe väiksemaks, olles vastutusega pöördvõrdelised.
Soomes just hiljuti läbiviidud uuring kinnitab ka et naised küsivad tööle minnes meestest vähem palka. Üle 2000 euro küsitakse mõlemal juhul, kuid mehed tahavad saada peaaegu 3000 eurot. Uuringus osales 10 tuhat üliõpilast.

Et julgustada töökaaslasi üksteist võrdselt kohtlema, loodi internetti võrd-õiguslikkuse portaal www.tasa-arvoklinikka.fi.
Ning esimene külaline ja küsimustele vastaja on sotsiaal- ja tervishoiuminister Tuula Haatainen, kellele saab kogu märtsi kuu küsimusi esitada.
Sellel leheküljel on viide ka naisele, kelleta Soome naise ajalugu rääkida ei saa.

Kirjanik Minna Canthi (1844-1897) elutöö rajas teed võrdsemale Soomele. Ta jäi 35 aastasena leseks, ning ainsaks vanemaks seitsmele lapsele.
Minna Canth jäi Soome kultuurilukku kirjanikuna. Teda teataks ka kui rahvusvaheliste aadete kandjat, ajakirjanikku, kultuurivahendajat ning suguvõsale kuulnud lõngapoe jalule aidanud ärinaist.
Canth oli 1860ndatel Soomes alanud naisliikumise eesotsas, liikumise eesmärgiks oli naiste ühendamine ning üks põhjuseid oli industrialiseerimine.
Canth mõjutas ühiskonnnas kõiki kihte, rääkides naiste sotsiaalsest rollist ühiskonnas. Teda on nimetatud oma ajastu suurimaks eurooplaseks.
Soome esimese parlamendi valimis ta näha ei jõudnud, sest suri 8 aastat varem.
Ent tema elutöö kandis vilja, sest Soome naised said 1906aastal hääleõiguse, ning veelgi enam: Soome esimesse esinduskogusse valiti 19 naist.

Aasta 2007 on Minna Canthi sünnilinnas Kuopios tema juubeliaasta, mille teemaks "Kuidas toimiks Minna täna?"
Aasta on jagatud kolmeks, hõlmates inimeste ja kultuuride võrdsust, osalemisaktiivsust ja kultuuri ning teaduse tulevikku. ning suurim sündmus on 19. märtsil Minna Canti Sünnipäeval ning sel aastal heisatakse esimest korda tema auks ametlikult riigilipud, tähistamaks võrd-õiguslikkuse päeva.
Hääleõiguslikkuse sajandat sünnipäeva ja Minna nimepäeva tähistatakse maikuu lõpus, ning mitmekordne juubeliaasta lõpeb iseseisvuspäeva pidustustega.
Kõiki neid sündmusi läbib Minna Canthi moto: "Olgu kõike muud, peaasi et mitte uinunud, poolsurnud elu."

Minna Canth ei ole siiski mitte alati nii esil ja populaarne olnud. Jah, temast on palju räägitud, kuid riikliku lipupäeva saab ta alles nüüd, enam kui sada aastat hiljem.
Lipupäeva nõudis seitse aastat tagasi avalikult toona presidendikandidaat, esinduskogu spiiker Riitta Uosukainen. See võis olla osa tema valimiskampaaniast, kuid mitte ainult, sest juba 30 aastat varem oli Uosukainen kirjutanud Minna Canthi elutöö-teemalise väitekirja.
On öeldud, et neil kahel naisel midagi muud ühist polegi.
Arvatakse ka teisiti, et sest just Riitta Uosukainen ütles kunagi ühes intervjuus:
"Siin riigis ei taluta mingisugust erinevust. Kõige jaoks on olemas kindel vorm ja Sind üritatakse sinna suruda."
Presidenti Uosukainenist ei saanud, kuid naiste õiguste, seksuaalse vabaduse ja võrdõiguslikkuse ning naiste aadete eest seisja on ta endiselt. Tema meelest on naistega seotu mitte pelgalt naiste vaid kogu inimkonna-temaatika. Ning pereprobleemide põhjustena nimetab Uosukainen kahte asja: ajanappus ning väärtushinnangute puudumine.

Uudis+ 9. märtsil 2007

Varakevad

Kilde Kolmest Kuueni VIII

Täna algas eelhääletus
Valida saan kõikjal Soomes, elukohast sõltumata. Kuid kandidaat peab olema valija elukohajärgsest piirkonnast.
Soomlased valivad oma parlamendi 100 aastase ajaloo jooksul 35-ndat esinduskogu. Kandidaate on 1400 ja esinduskogusse mahub 200 liiget. Eelhääletusel osaletakse peamiselt seetõttu, et valimispäeval – 18 märtsil – ollakse või arvatakse end olevat kusagil reisil.
Helsingi peapostkontoris olid esimesed hääletajad juba enne avamist järjekorras ning ennustatakse, päeva jooksul käib majast läbi 3000-5000 eelhääletajat.
Eelhääletamine lõpeb järgmisel teisipäeval.

Raadio-jumalateenistus peab täna 75-sünnipäeva. Esimene soomekeelne hommikupalvus kanti üle Helsingi Vanast kirikust 7.märtsill 1932. aastal ning jutluse pidas piiskop Jaakko Gummerus. Regulaarselt jõudis jumalasõna kuulajateni 1933.aastast ning kaks korda YLE 1 programmi eetris kõlavat hommikupalvust kuulab umbes 250 tuhat inimest.

Politseisõnumeid ka. Täna teatasid uudised, et Sipoost ellmisel aasta detsembris konfiskeeritud narkootikumikogus oli üks Soome ajaloo suuremaid. Hasisit oli maa sisse peidetud ligi 30 kilo ning kõik see oli plaanitud Jyväskylä piirkonnas rahaks teha. Politsei andmeil oleks kogusest saanud kaalud umbes 100 tuhat väikest pakendit.
Politsei on arreteerinud kaks meest ning kohtuprotsess algab kevadel Porvoos. Maksimaalne karistus, mis mehi süüdi mõistmisel oodata võib on 10 aastane vangistus

Kuid nüüd ilusaid uudiseid:
täna avalikustati, et suvel saabuvad Soome riigiviisidile Norra kuningas Harald ja kuninganna Sonja. Milline on kroonitud peade programm, see on esialgu lahtine.
Esmaspäeval saabus Sapporost koju tagasi kullatud Virpi Kuitunen
Kuitunen oli Sapporo suusa-MM-il Soome edukaim esindaja, pälvides neli medalit: kolm kulda ja ühe pronksi. Kangelanna ise ütleb et ta ei oleks isegi unistada osanud sellist võitu. Kuid kinnitas ka et medali-isu ei ole veel täis. Hooaja alguses oli eesmärgiks Maailma-Cupi võitmine, ning hooaeg veel jätkub. Kodupublik näeb Kuituneni nädalavahetusel Lahti suusarajal.
Koju-naasmine olevat ränk olnud, sest teekond kestis kokku kaks ööpäeva ning lennati kolme erineva lennukiga. Kuituneniga koos tulid koju ka Aino-Kaisa Saarinen ja Pirjo Manninen.

Soome tulevad tagasi ka rändlinnud, nii teatas laupäeval ühendus nimega Birdlife-Suomi. Lõuna-Soomes, ka edela-rannikul on nähtud mitmeid varakevadisi tagasikolijaid – näiteks hangelind, õõnetuvi, künnivares, põld-lõoke ja kiivitaja.
Talvitumiskohaks on neil lindudel Kesk-Euroopa ja ka Aasia. Kuid osad neist talvituvad tegelikult siinsamas, ehk Eestis, Lätis ja Leedus. Rändlinnud tulevad Soome tagasi enamasti märtsi-aprilli vahetusel, seega on praegu tegemist rõõmusa ja oodatud sündmusega. Varakevad on jõudmas ka Soome.

Ja lõpuks räägime lilledest Lilled on argipäeva luksus ja kõigile kättesaadavad.
Ning lille-lembesed soomlased võib täna juba lille-KASUTAJATEKS liigitada. Sest lilli valitakse nagu kõike muud kaupa – trenditeadlikult ja sihtotstarbeliselt
Lille-kasutus on kasvanud mitme aasta jooksul trendiks ning lilleseadeid tehakse üha enam moevärvide järgi. Lilletrendid määratakse aga Hollandi lillenõukogus ning otsused tehakse moe ja sisustuse põhjal. Trende on neli, igale aasta-ajale üks ning see määrab kindlaks moevärvi, lisamaterjalid, kimpude ja lilleseadete toonid.

Pastell-toonid on juba mõnda aega olnud moes, uus on näiteks aga must, valge ja pruun. Moes on suured ja lopsakad õied.
Ning seda eriti suve poole. Nii et pojeng on kindlasti üks trendi-õitest.
Sel kevadel on Soome floristide hinnangul kohe kindlasti moes roosad tulbid.
Ja suureõieliste roosidega soovitatakse koos vaasi panna veel raagus kaseoksi ning eriilmelisi seadeid saab, kui täiendada roose ja oksi erinevate kivikeste,
teokarpide ja toataimedega.
Peolaua kaunistuseks soovitatakse roosivanikut.

Sisustusbuumist rääkides, räägime ka toataimedest ja lõikelilledest, sest neist on saanud oluline osa nö mööblist. Ning paljud muudavadki toa ilmet just lilleseadetega. Ning see on omakorda tinginud uue trendi – hooajalilled.
Hetkel on hooajalilled Soomes erksavärviline priimula. õigepea pakuvad lillepoed imepisikesi kobarhüatsinte või nagu soomlane neid nimetab pärl-hüatsine, nartsisse ja muidugi tulpe. Jälle kord tulpe – nende lillede kõrghooaeg on jõulud.
Ning tänasel naistepäeva-eelõhtul on sümboolne rääkida nelgi uuest tulemisest. Moodi tuleb uuesti ka freesia ning kimpudesse on moekas lisada nüüd pikki kõrsi ja kõrre-moodi lehti ja kui kimbus on veel ka mõni sulg, on tulemus täiuslik.
Soomlane ostab lilli erinevatest poodidest. Enamasti siiski lilläridest.
Tänaval (nii nagu Eestis) Soomes lille-müügikohti polegi, kuid lilli müüvad ka marketid ja muidugi lillepoed. Kuid tähtsam kohast on see, et tarbija ostab lilli, millest ta soovib ise kodus kimbu kujundada. Teatakse täpselt millisesse vaasi ja millisesse nurka või kuhu lauale. see tuleb. Soomlane meisterdab meelsasti ja nüüd on lihtsalt üks vahend juures.
Soomlane ostab meeleldi lilli iseendale. Premeerides end eduka töönädala eest näiteks.
Toataimede mood on visa vahelduma ning juba aastaid on moes olnud näiteks ämmakeel ja ikka ning jälle orhideed. Orhidee on ka üks soovitumaid poodides. Ning liike on ju kümneid. Värvitoone veelgi enam. Soomlane eelistab lihtsaid taimi, konkreetseid lehti ja värvilisi õisi (ka valge on värv).
Palju ostetakse bonsaid, minikaktuseid erinevatesse seadetesse. Sageli ostetakse ka kõrgeid, näiteks kolmemeetriseid palme või kummipuid. Kevadel ostetakse palju ka viljalisi toataimi, sidruni ja mandariinipuid ning paprikaid. Just nüüd on lõikelilledena müügil meelespäid, nartsisse, krookusi ja sardiinia tulikaid ehk lihtsalt tulikaid.

Kolmest Kuueni 7. märtsil 2007