Põhja-Korea noodistab Soomet

Tegemist mõni nädal tagasi Moskva-Helsingi rongis toimunud vahejuhtumiga, mille käigus kaks umbkeelset põhjakorealast, kes end diplomaatilise posti kulleriteks nimetasid käitusid vägivaldselt nii piletikontrolöri, tolliametniku kui ka kohale kutsutud poltseiga.
Politsei oli sunnitud nende jaoskonda viimiseks kasutama jõuvõtteid ja pisargaasi.
Põhjakorealased toimetasid läbi Soome Rootsi diplomaatlist posti.
Piirivalve sõnul olid meeste diplomaatilised passid Soomes kehtetud – rohelises passis puudus vajalik lisa-lehekülg.
Pärast mõne-tunnist selgitustööd teatati VM-ist, et ehkki meeste dokumendid on puudulikud, laieneb neile diplomaatiline puutumatus. Seejärele lubati meestel uuesti teele asuda.

Midagi erakordset nootide saamises või läkitamises VM sõnul pole, neid võib vahel saabuda kuni neli tükki päevas.
Niisiis oskas väliministeerium järgnevat nooti oodata. Ja see tuligi: Põhja-Korea lähimast saatkonnast, Stockholmist. Noodis palutakse selgitust, võimaliku vägivallatsemise kohta kahe Põhja-Korea diplomaatilise töötaja kallal.
Soome VM kinnitas, et eksiarvamuste puhul on see täiesti normaalne suhtlemine.

Noot ei ole aga ajalehtede sõnul mitte ainult selgituse palumine vaid:
Põhja-Korea noodis süüdistatakse Soomet inimõiguste rikkumises ning nõutakse rongis toimunu selgitamist. Väliministeerium on juba politseilt, tollilt ja piirivalveametilt palunud toimunust üksikasjalikku ülevaadet.
Seejärele koostab VM vastunoodi. Arvatavasti kulub selleks paar-kolm nädalat.
Kuidas edasi, näitab aeg, praegu on teada vaid, et soomlaste ja põhjakorealaste vaatenurgad on üsnagi erinevad: Soome ametivõimude sõnul ei esitanud mehed mingeid pabereid, samas väidavad aga põhjakorealased, et nende diplomaadid esitasid ametnikele kõik nõutud dokumendid.
Kui nüüd nootidest üldisemalt rääkida, siis Rahvusvahelises poliitilikas ei ole tegemist haruldusega, see on täiesti tavaline diplomaatilises läbikäimises kasutatav töövahend. Suurem osa infovahetusest kulgevat VM sõnul nootidena.

Kuid Soome lähi-ajalugu räägib ka noodikriisisit.
Noodikriis on rahvapärane nimetus 1961 aasta sügisel valitsenud pingelisele poliitilisele olukorrale, mis teravnes veelgi pärast seda, kui Nõukogude Liit tegi Soomele YYA-lepingu ”sõprus, koostöö ja abipakt” raames ettepaneku sõjaliseks koostööks.
Kriis lahendamiseks kohtusid Novosibirskis, sama aasta novembris president Urho Kekkonen ja peaminister Nikita Hruštšov.
Noodi-kriisi ajal oli Soomel ees presidendi valimine ning kriisi tulemusel loobus Kekkoneni konkurent Olavi Honka, oma kandidatuurist.
Soomes toimusid 60ndate algul suured muudatused: valiti valijameestekogu, valiti president ning toimusid ka ennetähtaegsed esinduskogu valimised.
Pärast NSV Liidu lagunemist on noodi-kriisi kohta leitud uusi arhiivimaterjale. Ning neist leitud tõlgenduste kohaselt oli nõukogude liidu noot vajalik ennekõike Soome sisepoliitilises võitluses. Noot oli ka rahvusvaheliselt pingestatud olukorras tähtsaks märguandeks teistele Põhjamaadele ja Saksamaale.

Miks ikkagi läbi Helsingi? Ja mitte lennukiga.
Põhja-Korea Stockholmi suursaatkonna esimene pressisekretär Kim Yong Guk teatas Helsingin Sanomate ajakirjaniku küsimusele, et ”diplomaadid reisisi läbi Helsingi vaid seetõttu, et nad soovisid laevaga Rootsi minna”.