Naistest ja häälest

Naise euro on Euroopa Liidus endiselt vaid 85 senti
Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse-komisjoni aastaraport kinnitab, et ehkki naiste positsioon tööturul on viimase 12 aasta jooksul paranenud, on see endiselt meestega võrreldes selgelt halvem.
Milleeniumi vahetusel on raporti kohaselt EL riikidesse sündinud 8 miljonit töökohta, neist 6 miljonit kuulub naistele.
Sellest hoolimata räägime võrdsusetusest, sest sotsiaalne vaesus ja diskrimineerimine on süvenenud ning kõige enam kogevad seda raporti põhjal eakad naised ning üksikhooldajad.
Raporti andmeil tuleks parandada kõigele muule lisaks ja ennekõike suhtumist. Ning probleeme tekitab ka see, et naiste palgad muutuvad meestega võrreldes ühe väiksemaks, olles vastutusega pöördvõrdelised.
Soomes just hiljuti läbiviidud uuring kinnitab ka et naised küsivad tööle minnes meestest vähem palka. Üle 2000 euro küsitakse mõlemal juhul, kuid mehed tahavad saada peaaegu 3000 eurot. Uuringus osales 10 tuhat üliõpilast.

Et julgustada töökaaslasi üksteist võrdselt kohtlema, loodi internetti võrd-õiguslikkuse portaal www.tasa-arvoklinikka.fi.
Ning esimene külaline ja küsimustele vastaja on sotsiaal- ja tervishoiuminister Tuula Haatainen, kellele saab kogu märtsi kuu küsimusi esitada.
Sellel leheküljel on viide ka naisele, kelleta Soome naise ajalugu rääkida ei saa.

Kirjanik Minna Canthi (1844-1897) elutöö rajas teed võrdsemale Soomele. Ta jäi 35 aastasena leseks, ning ainsaks vanemaks seitsmele lapsele.
Minna Canth jäi Soome kultuurilukku kirjanikuna. Teda teataks ka kui rahvusvaheliste aadete kandjat, ajakirjanikku, kultuurivahendajat ning suguvõsale kuulnud lõngapoe jalule aidanud ärinaist.
Canth oli 1860ndatel Soomes alanud naisliikumise eesotsas, liikumise eesmärgiks oli naiste ühendamine ning üks põhjuseid oli industrialiseerimine.
Canth mõjutas ühiskonnnas kõiki kihte, rääkides naiste sotsiaalsest rollist ühiskonnas. Teda on nimetatud oma ajastu suurimaks eurooplaseks.
Soome esimese parlamendi valimis ta näha ei jõudnud, sest suri 8 aastat varem.
Ent tema elutöö kandis vilja, sest Soome naised said 1906aastal hääleõiguse, ning veelgi enam: Soome esimesse esinduskogusse valiti 19 naist.

Aasta 2007 on Minna Canthi sünnilinnas Kuopios tema juubeliaasta, mille teemaks "Kuidas toimiks Minna täna?"
Aasta on jagatud kolmeks, hõlmates inimeste ja kultuuride võrdsust, osalemisaktiivsust ja kultuuri ning teaduse tulevikku. ning suurim sündmus on 19. märtsil Minna Canti Sünnipäeval ning sel aastal heisatakse esimest korda tema auks ametlikult riigilipud, tähistamaks võrd-õiguslikkuse päeva.
Hääleõiguslikkuse sajandat sünnipäeva ja Minna nimepäeva tähistatakse maikuu lõpus, ning mitmekordne juubeliaasta lõpeb iseseisvuspäeva pidustustega.
Kõiki neid sündmusi läbib Minna Canthi moto: "Olgu kõike muud, peaasi et mitte uinunud, poolsurnud elu."

Minna Canth ei ole siiski mitte alati nii esil ja populaarne olnud. Jah, temast on palju räägitud, kuid riikliku lipupäeva saab ta alles nüüd, enam kui sada aastat hiljem.
Lipupäeva nõudis seitse aastat tagasi avalikult toona presidendikandidaat, esinduskogu spiiker Riitta Uosukainen. See võis olla osa tema valimiskampaaniast, kuid mitte ainult, sest juba 30 aastat varem oli Uosukainen kirjutanud Minna Canthi elutöö-teemalise väitekirja.
On öeldud, et neil kahel naisel midagi muud ühist polegi.
Arvatakse ka teisiti, et sest just Riitta Uosukainen ütles kunagi ühes intervjuus:
"Siin riigis ei taluta mingisugust erinevust. Kõige jaoks on olemas kindel vorm ja Sind üritatakse sinna suruda."
Presidenti Uosukainenist ei saanud, kuid naiste õiguste, seksuaalse vabaduse ja võrdõiguslikkuse ning naiste aadete eest seisja on ta endiselt. Tema meelest on naistega seotu mitte pelgalt naiste vaid kogu inimkonna-temaatika. Ning pereprobleemide põhjustena nimetab Uosukainen kahte asja: ajanappus ning väärtushinnangute puudumine.

Uudis+ 9. märtsil 2007