Kütus ja Soome tulevik

Kütusekriisi lahendamise võimalikkus on Soomes juba mõnda aega arvamusi kogunud. Seni on räägitud peamiselt BIODIISLIST, sellest nädalast on teemaks nr. 1 BIOKÜTUS

Soome populaarseimale maalehele ”Maaseudun Tulevaisuus” antud intervjuus avaldas Peaminister Matti Vanhanen lootust, et Soomest võiks peagi saada biokütust tootev ja eksportiv riik. Vanhaneni väitel on riigil võimalik tootmiseks kasutada puidu ja roo-põhist etanooli. Praegu pakutav odrapõhine etanool suudab korvata maksimaalselt 6% vajaminevast kütusest.

Peaministri õhin on mõistetav, sest see tähendaks Soome arengut ning aktiivsemat maaelu: Plaan tooks juurde ka rea töökohti – ennekõike põllumajandusse ja kütusetööstusesse. Samuti tähendaks see konkreetsete projektide rahastamist, väiksemat saastetegurit ja sõltumatust välistarnijast.

Peaminister usub, et uued tootmisviisid peaksid valmima nelja aasta jooksul, aastaks 2010, ning Soome peaks seadma eesmärgiks õlikütuse täiulatuslik asendamine.

Sel teisipäeval esitleti biokütusele üleminuekuplaani Soome parlamendis ning liiklemiseks mõeldud biokütuse kohustuslik kasutamine sai rahvasaadikutelt sooja vastuvõtu. Seadus-eelnõu kohaselt peab jaefirma hakkama uuendatud kütust tarbijale pakkuma 2008nda aasta algusest ehk siis vähem kui kahe aasta pärast.
Kaubandus- ja tööstuminister Mauri Pekkarinen on samuti lootusrikas, vihjates, et järgmine valitsus vähendab ka biokütuse valmistamisega seotud maksukoormust.

Riigi tehnilise uurimiskeskuse professor Liisa Viikari lükkab biokütuse kiire võidukäigu-plaani ümber, vahendab YLE-uudisteportaali. Samuti ei usu Viikari võimalusse, et Soome suudaks viljast valmistatud kütusega teistele tootjatele konkurentsi pakkuda.
Professor juhib tähelepanu kiirele muutumisele ning sellega seoses asjaolule, et tänaseks räägitakse juba mitte enam ühe vaid kahe sugupõlve biokütusest.
Laiem mõõtkava hõlmab aga just nimelt teise sugupõlve kütuset, ning see eeldab ka uut, kaasaegsemat toorainet. Areng tähendab ka keskkonnasõbralikumat suhtumist.

Riigi Tehniline uurimuskeskus koos Põllumajandus- ja toiduainetetööstuse uurimuskeskusega avaldasid täna materjali, mis selgitas biokütuse keskkonnasõbralikkust.
Viikari rõhutab, et nn teise põlve biokütuse arendamine on alles pooleli ning seetõttu ei ole võimalik lähema nelja aasta jooksul kasutusele võtta konkreetseid meetode. Samas tõdes uurija siiski, et aastaks 2010 võib Soomes valmida vilja toorainena kasutav etanoolivabrik, kuid see oleks esialgu kõik.

Ja veel: Seni kasutusel olevat Fossiilkütust ja tuleviku Biokütust võrdleva uurimuse kohaselt ei ole uus variant tingimata parem. Ehk siis: Bioukütus ei vähenda tingimata kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Uurimus näitab ka, et võrreldes fossiilkütusega võivad kodumaise odraetanooli või rüpsipõhise biodiisli tootmine ning kasutamine heitkoguseid isegi lisada, Sest biokütuste tootmine kulutab ürgkütusest 3-5 korda rohkem energiat.

Ja sedagi, et uued, metsajääkide ja roo-põhised kütused on senistest keskkonnasõbralikumad. Põhjuseks on väestis, mida rookasvatamisel kulub vähem, kui näiteks odra või rüpsi viljelemiseks.
Samas tuletab projekti juht Tuula Mäkineni meelde, et kuna heitkogused sisaldavad mitmeid seni uurimata tegureid, on 100% hinnangut võimatu anda.

Kuid üks on selge: Täna avaldatud materjal kinnitab senist arusaama, et energia tootmisel on kasvuhoonegaaside heitkoguseid lihtsam kontrollida kui liikluses seda kasutades.

ER uudistele 26. oktoobril 2006

Lapsed, lapsed, lapsed

Alkohol on arengupeetuste tekke suurim põhjus
Täna hommikune teleprogramm Aamu-tv pakkus tõsise uudisloo, öeldes et viina tõttu sünnib igal aastal umbes 600 puuetega last. Ja neist iga kümnes on tõsiste kahjustustega.

Lootekahjustused on Soomes lisandunud, ja eriti selgelt paistab see silma Põhja-Soomes, kus näiteks kümme aastat tagasi oli selliseid juhtumeid aastas vaid paar.
Võimalikke kahjustusi nähakse liiga hilja, alles siis kui esimesed inimese arengu seisukohalt olulised nädalad on seljataga. ja seetõttu hilineb ka abi.

Kui varem on siinsetes nõuandlates öeldud, et natuke ikka võib – mis tähendab saunaõlut või klaasikest veini. siis tänase uudise kohaselt on arstid ühiselt nö NULL-LIINI valinud. Ehk siis ei ainsatki klaasi, pudelist rääkimata.
Siiani on öeldud, et õlu isegi soodustab rahulikku rasedust.
Täna peetakse suureks alkoholikoguseks nädalas / 10 pudelit õlut, milles 2,8-4,5 protsenti alkoholi, ehk siis see õlu, mida toidupoest osta saab.
Soomes on alkohol jagatud laias laastus kaheks: toidupoes ja alkoholipoes müüdavaks.

Uudises sõna võtnud arst nentis, et alkoholi tagajärgedesse ja selle kasutamisse suhtutakse ehk pisut liiga lõdvalt. Väide põhineb asjaolul, et kui arengupeetust põhjustaks mõni ravim või kemikaal, oleks juba ammu lokku löödud.

* * *

Sel nädalal toimub narkootikumide kasutamise tagajärjel surnud noorte mälestuseks kõikjal soome mälestusteenistusi ja väljakutele süüdatakse küünlaid.

- Eelmisel aastal suri narkootikumide kasutamise tagajärjel 70 noort, ja ehkki number on suur, on see kahe viimase aastaga võrreldes väiksem

- Noorte narkomaania vastu võitlemise organisatsioon ”Irti Huumeista” andmeil on noorte narkomaanide nn hiilgeaeg 2003. aastal, toona suri 100 noort.

* * *

Soome vanemad võtavad sageli puhkuse koolivaheaja nädalaks (sügisel-talvel)
Puhkusenädalaid on alast sõltuvalt keskmiselt 4-5 nädalat

* * *

Laste ja noorte heaolu nimel tegutsevad ühingud ja organisatsioonid avaldasid koostöös lasteõiguste volinikega sel nädalal nn juhtimiskava.

Kava kohaselt peab Soome järgmine valitsus – keeruliselt kõneldes – astuma teatud konkreetseid samme ning eraldama muutumatuid summasid laste ja noorte üha süveneva kriisi leevendamiseks.
Kriisi all mõledakse erinevate uuringute kinnitusi, et umbes 5-10 % siinsetest noortest ja lastest tunneb end üha halvemini: paljudel neist on õpiraskused, nad on sageli üksi või tunnevad end üksikuna, sest neil ei ole kõrval täiskasvanut. Tekkimas on ka juba noorte klassivahed.
Juhtimiskava allkirjastanud soovivad ka, et plaan huvitaks võimalikult paljusid: lapsi ja noori endid muidugi, kuid ka laste vanemaid, võimuesindajaid, omavalitsusi, ettevõtjaid jne.

Noorte ja laste halvast enesetundest ja masendusest rääkis pikemalt ka hiljuti Tampere Ülikoolis kaitstud väitekiri.
Väitekirjast selgub, et pea iga kolmas 8-13aastane tüdruk tahab end vahel vigastada
Peaaegu pooled samavanustest poistest soovivad teha haiget kellelegi teisele.
Väitekirja kohaselt on kõige raskem olukord 13-aastastel tüdrukutel – neist kuulub ligi kolmandik nö masenduse riskirühma.

Miks siis ikkagi on nii, selle kohta ütleb väitekiri et lastel on „hirmus kiire suureks kasvada!“ 13aastastest on suur osa näiteks lõpetanud mängimise, sest nii ei sobivat enam.
Psühholoogide sõnul on tüdrukute mänguea varane lõppemine sageli seotud uute tekkivate probleemidega: Ûks neist on väljanägemine ja teine enesehävitamine või suisa enesetapumõtted. Neil mõlemal on üks ühine joon: mõlemaga püütakse pälvida tähelepanu.
Väitekirja koostanud Atte Oksaneni sõnul oleks olukorda võimalik lahendada nii, et ühiskond tagab lapsevanematele tänasest veelgi paremad tööajad – siis saaksid vanemad lapse jaoks rohkem olemas olla.

Uue ajastu künnisel

Laulu "Uue ajastu lävel – laul Anna Politkovskajale" muusikute tagalas on 17 noort, kelle keskmine vanus on 30. aastat. Ning suurem osa muusikutest on kunagi laulnud soomlaste lemmikansamblis, ainulaadses ”Ultra Bra”s.
Laulu on võimalik oma arvutisse laadida, see on saadavalt ka mp3 versioonis

Voima Kustannus Oy:n tilille: 800013-70732654.
Laita maksuun viitenumeroksi 71.
Lataa tästä: http://anna.voima.fi/anna.mp3

_________________________________________
LASTUD LASUD KOSTAVAD KAUGELE
SINIKAD PAISTAVAD KAUGELE
LÕPUKS NEED SIISKI KAOVAD
JA KALMISTU KESKELE
KASVAB KÛMME UUT PUUD

KUI MAA ON OMA INETUMAS RÜÜS
JÄÄVAD MAHALASTUD SELGEMINI MEELDE
PAREMINI KUI NEED, KES MõRVA EEST ON MAKSNUD

Sõnad:Terhi Kokkonen, helilooja: Kerkko Koskinen
_________________________________________

Soome noored muusikud tegid laula tundes kodanikukohustust, sest nende sõnul peab Anna Politkovskaja meelde jääma.

Soomes tunti Politkovskajat üsna hästi. Ta käis siin sageli erinevatel seminaridel kõnelemas ja tal oli siin ka palju sõpru ning mõttekaaslasi. Isiklikult tundis teda ka näiteks välisminister Erkki Tuomioja, kes esimeste seas ütles siinses meedias välja, et tegu on sõnavabaduse vastase mõrvaga. Tuomioja sõnul hindas ta kõrgelt nii Anna Politkovskaja tööd kui ka tema julgust.
Just Soome ütles Politkovskaja esmakordselt näiteks, et "Tsetseenia: see on rahuvuse mõrv" (2002); "Tsetseenia: see on meie Palestiina" (2004); "Putin eksib, kui ta väidab, et Tsetseenia sõda on lõppenud" (2002).

Täna hommiklu kõlas ajakirjaniku mälestuslaul ”Uue ajastu lävel” esmalt Riigiraadio noortekanalil YleX. See oli täpselt kell 8. 20 ja nö vabalt mängitavaks anti luba viis minutit hiljem.
Selleks, et kõik sujuks, said varahommikul kõik Helsingis paiknevad raadiojaamad lauluga CD-plaadid.

Täna õhtul süüakse Lahti mitteametliku tippkohtumise raames pidulikum õhtusöök, millele saabub ka president Vladimir Putin. Õhtusöögi kutse esitas peaminister Matti Vanhanen. Ning kuuldavasti vastas Putin kutsele, et ”kui president Tarja Halonen tuleb, siis tulen mina ka.”
Lauda istutakse kell kuus, ja Soome meediale on seni menüüst tähtsam olnud Putini reaktsioon ja vastused. Matti Vanhanen on lubanud nüüd Putinilt nö otse küsida.

Söögiisu võivad häirida meeleavaldajad: nimelt on Lahti politseilt luba saadud küünalde-meeleavalduseks ja kui läheb just nii nagu, tänase laulu autorid on plaaninud, siis kõlab Sibeliustalo ees küünlavalgel justnimelt seesama laul.
Laulu on võimalik internetist kuulata ja endale ka sümboolse summa eest laadida. Laulu on soovitatud mängida täna piki päeva ja seda on nimetatud ka Putini tervituslauluks. Saadud raha annetatakse inimõigustega seotud tegevusele Tsetseeniasse.

Peaminister Vanhanen on öelnud, et "Venemaal on omalaadne demokraatia". Muusikute sõnul on see omalaadsus väga paljudele inimestele haiget teinud ja elu nõudnud.
Muusikud on oma tegevust kommenteerinud nii: meie töörühm ei nõustu demokraatiaga, mis annab õigus ”tõde otsivaid inimesi tappa”. Muusikud on avaldanud internetis ka oma tugevama seisukoha:

/---/Soome peab riigina näitama, et Soomel on julgust nõuda Venemaalt ja Putinilt tegutsemist, mis parandaks inimõigusi.
Kui Soome jääb jätkuvalt tagasihoidlikuks, siis ei ole Aki Kaurismäki ainus, kes Soome kodakondsusest loobub./---/

Avaldus lõpeb sõnadega:

Ajakirjanikuna oli Politkovskaja
julguse, tõe, inimõiguse ja vaba meedia võrdkuju.

Vabas vormis 20. oktoobril 2006 ER saates Uudis+

Kas sõjaajaloo murdepunkt?

Lappeenrannas Huhtiniemi linnaosast on leitud vana ühishaud, kuhu on maetud esialgsetel andmetel 11 meest. Neist kümne luud olid eile õhtuks välja kaevatud. Uurijad usuvad, et väljakaevamiste käigus võib maetuid leiduda hauast veelgi. Ühishaua leidmine võib mõjutada Soome sõjaajalugu.

Ekspertiis on praeguseks kinnitanud, et mehed on üsna suure tõenäosusega maetud samal ajal. Samuti on põhjust oletada, et mehed on maetud ilma kirstuta ning kõrvuti. Tõenäoline on seegi, et kõik maetud on täisealised ja et noorim maetutest on olnud umbes 20-aastane.
Soome kriminaalpolitsei on ühishaua uurimist alustanud ning nende esmaseks ülesandeks on tuvastada leitute isikud ning välja selgitada, kas mehed on surnud loomulikku surma, mõrvatud või on tegemist teise maailmasõjaaegsete mahalastutega.
Väljakaevamisi alustati Huhtiniemi linnaosas just nimelt selleks, et leida Soome jätkusõja-aegseid haudu. Väidetavalt on seal hukatud väejooksikute ühishaud. Leidu on uurimas Helsingi ülikooli kohtumeditsiini ja arheoloogia teaduskonnad. Väljakaevamisi rahastab Soome Kultuurifond ning eesmärgiks on lahendada nn Huhtiniemi mõistatus.

Ümberkaudsete elanike ja kunagiste sõdurpoiste suuliste pärimuste põhjal olevat 1944 aasta suvel just Huhtiniemis tegutsenud salajane tribunal, mis mõistis surma võib-olla isegi sadu väejooksikuid. Ühtegi kirjalikku dokumenti toimunust ei ole.

Esimene konkreetne tõend matmispaiga kohta leiti juba 1972aastal, kui linn paigaldas Üsna tänase leiukoha lähedale veetorustikku. Tookord leiti samuti umbes kümne inimese luud.
Arheoloogidel on aga siiski alust arvata, et tegemist ei ole samade luudega, sest nüüd leitud ûhishaud oli puutumatu.
Lappeenranta linn teostas eelmisel talvel proovikaevamisi ning nende käigus leiti inimluid. Kuid linna meelest ei olnud tegemist uurimist vääriva leiuga.
Soome Kultuurifond eraldas väljakaevamisele 40 tuhat eurot ning Fondi esimees Antti Arjava põhjendab summat sõnapaariga „Rahvuslik juhtum“ ja seletab, et iga mõistatus tuleb korralikult lahendada.
Umbes kaks nädalat tagasi leidsid uurijad inimluid ja sõdurivormist pärit riidetükikesi. Lisaks neile on välja kaevatud ka mõned tollel ajal kasutusel olnud metallesemed.
Arheoloogia professori Mika Lavento sõnul ei saa aga veel öelda, millal täpselt haud on tehtud, ning kellega on tegemist. Samas kinnitas Lavento, et ühetgi võimalust ei saa välistada. Võimalik on ka see, et maetud mehed on sõdinud 1918 aastal või veelgi varem.

Kalmistul on ööpäevaringne valve ning kuu algul alustatud väljakaevamisid jätkatakse veel vähemalt kaks nädalat.
Väljakaevamiste kohana on Huhtiniemi keeruline, sest aastakümnete vältel on pinnas mitmel korral läbi kaevatud. Praegu on piirkond kasutusel laagriplatsina.

Hauast leitud skelette hakkab uurimia Kohtumeditsiiniline ekspertiis. Ning edasised plaanid tehakse vastavalt uurimustulemustele.

Kirikupõlengud ja tulevik

Eile põles Soomes jälle kirik. Helsingi lähedal toimunud Õnnetust kommenteerides öeldakse, et see on viimaste aastakümnete laastavaim põleng.
Heledast liivakivist ja betoonist ehitatud ligi tuhande ruutmeetrise kiriku sisemus on täielikult hävinud ning ka kiriku alustalad on kahjustatud.

Kirikuõpetaja Jaakko Simojoki sõnul olid 1969. aastal ehitatud Kaivoksela kiriku väärtuslikumad esemed Alatarit ehtiv kudum, mille autoriks on tekstiilikunstnik Oili Mägi ning 20. registriga orel. Kirik oli kindlustatud. Tekkinud kahju hinnatakse 10 miljoni euro suuruseks.

Hävinud kirik, nagu ka mitmed teised Soome pühakojad, ei ole mitte ainult jumalateenistuste või kiriklike sündmuste jaoks ehitatud.
Kirik on kooskäimise koht kõigile vanuserühmadele, seal tegutsevad lasteringid, ansamblid ja isegi treeningrühmad.

Eile õhtupoolikul, Samal ajal kui kiriku varemetel toimus mälestusteenistus, uuris politsei kuriteojälgi. Süütamises kahtlustatav 25-aastane nooruk viibis öö-päeva politsei järelvalev all. Noormees eitab oma süüd.
Päästeameti andmeil on kiriku süütamiseks kasutatud arvatavasti vedelkütust.
Maatasa põlenud kirikus ei olnud häiresüsteeme. Kustutustöid teinud päästemeeskonnas ei osatud veel hinnata, kas alarmidest oleks antud juhul kasu olnud. Sest plahvatusesega alanud põlengutele selline süsteem ei registreeri.

Pühapäevane Soome ajakirjandus avaldas rea kirjutisi teemal ”õnnetuste ärahoidmise võimalikkusest”.
Juba on jõutud tõdeda, et kahjustatud ja mahapõletatud kirikud on koguduste hooletuse tulemus. Tõsi, vaid osaliselt, kuid siiski.
Enam kui pooled Soome kirikutest on endiselt ilma tuletõrjealarmideta, seda kinnitas ka Kirikute valitsuse hiljutine turvasüsteemide-uuring.
Olgugi, et andurite soetamine on kohustuslik, jääb lõplik otsus ikkagi kogudustele. Kohustusest vaadatakse mööda kahel põhjusel: need on rahapuudus ja riski alahindamine.
Ka politsei poolt nõutud vargavastane alarm jääb sageli muretsemata.
Häiresüsteemide hankimine peakski politsei sõnul olema haldajate esmane mure, mille lahendamiseks lihtsalt tuleb raha leida. Tähtis on seegi, milline alarmsüsteem hangitakse, sest näiteks suitsuanduri-häiresignaal võib teatud juhtudel hiljaks jääda. See-eest annab vargavastane alarm koheselt teada kutsumata külalistest.
Ka kalmistute rahu rikkujad on võimalik varakult tabada. Politsei sõnul tuleks vaid huvi tunda ja sobivad süsteemid hankida.

Soomes on kogu iseseisvuse ehk 88. aasta jooksul kirikupõlenguid registreeritud enam kui 60-nel korral. Loodusjõududest sagedamini on süütajaks inimene. Kolmandik põletamistest on toimunud viimase 20-ne aasta jooksul.
Kiriku-põlengute suuraeg on Soome lähiajaloos olnud 80ndatel aastatel. Tol ajal süüdati näiteks tahtlikult üks 17sajandist pärit palk-kirik ning üks keskaegne kirik põles koos inimohvriga. Maatasa on põlenud mitmeid jumalakodasid. Tuleroaks on langenud nii ajaloolisi kui ka uuema ajastu ehitisi, teiste seas ka üks arhitekt Alvar Aalto loomingunäide.
Eilsele süütamisele eelnes sealsamas naabruses vaid mõni päev varem süüdatud kogudusehoone põleng, ning sellele omakorda käseoleva aasta mais Porvoo Toomkiriku põleng, mis tõi kohtupinki kolm noort ja viis neist ühe tahtliku süütamise eest enam kui kolmeks aastaks vangi.
Porvoo Toomkiriku kahjusid ei ole senini kokku arvestatud ning ülesehitustööd kestavad aastaid. Kuid ühiskonnas on lõpuks ometi hakatud rääkima ka tulekahjude ennetamise võimalustest.

ER uudistele

Nobel ei andnud rahu

President Martti Ahtisaari oli kindel. Lausa nii kindel, et andis Soome ajakirjandusele paar päeva varem teada, et 13 oktoobril toimub teemakohane pressikonverents.
Nii see siis läks.
Martti Ahtisaari on kolmas Soome president, kellele Nobel rahu ei ole andnud.
1956. aastal, kui president Paasikivi pidi auhinna saama, jäi see üldse välja andmata.
Ning 1975. aastal tehti pikka nina president Kekkonenile. Preemia sai toona teisitimõtleja, inimõiguslane ja füüsik Andrei Saharov.
President Ahtisaaril on õnneks siiski veel võimalus: siis kui rahu jääb püsima, ja ehk on lootust ka pisut sellepärast, et presidendil on isa kaudu Norraga sugulussidemeid.
Elame-näeme.

vestlus uudis+

Vaesusest heaoluühiskonnas

Vaesteks liigitatavates peredes elavate laste arv on Soomes viimase kümne aasta jooksul kolmekordistunud. Ajakirjanduses avaldatud erinevatest uurimustest selgub, et ligi 11% elanikkonnast elab toimetuleku piiril.
Sel nädalal teatas riigitelevisiooni uudistesaade, et „Iga kaheksas laps elab perekonnas, kus on pidev rahapuudus“. Vastavalt Euroopa Liidu standartitele on väikesepalgaline kodanik, kelle sissetulekud on keskmisest 60% väiksemad.

Soome on tuntult hea ja turvaline riik, eriti lastekasvatamise seisukohalt.
Koolitoit ja õppevahendid ehk põhiharidus on tasuta. Gümnaasium põhimõtteliselt ka, kui jätta arvestamata paari tuhande eurone kooliraamatute raha, mille gümnasist peab omast taskust välja käima.
Lasteaiakoha eest tuleb siiski maksta, kuigi maks on (nagu paljud maksud Soomes) seotud sissetulekutega.
Lasteaiakohta andes lähtutakse eelkõige põhimõttest, et päevakodu on ennekõike selleks, et vanemad saaks tööl käia. Mänguruumi leidub aga ka neile, kelle vanemad tööta jäänud.

Eilsel riigikogu istungil öeldi jälle kord välja et „kui perekonnal on ühiskonnas halb olla, tuleb riigil lahendus leida“ Siin on oma iva, sest Lastele mõtlemine on ju ka riigi tulevikule mõtlemine“.

Soomes on sündimas niinimetatud laste ja noorte klassiühiskond: mis avaldub selles, et lastel ei ole samaväärseid võimalusi õppimiseks, harrastusteks või selleks, et tulevikus töökoht leida.
Tõsi, heaoluühiskond on samuti endiselt alles, sest paljude laste jaoks on olukord täna parem kui iial varem.

Täna on kõige ehmatavam siiski see, et 12% soome lastest elab sotsioloogide andmeil vaesuses. Ja et suisa viiendik Soome üksikhooldajatest mitte ei ela, vaid eksisteerib allpool vaesuse piiri.
Mõlema vanemaga rohkem kui ühelapselistest peredest elab ametlikult vaesuses umbes 6%.
Soome roheliste partei esinaise Tarja Cronbergi sõnul ei ole valitsus mingilgi moel näidanud välja oma huvi lastega perekondade toimetulekuprobleemide suhtes.
Cronbergi väitel on perede kehvas seisus süüdi nii tänane olukord tööturul kui ka erinevate, peredele mõeldud, toetuste nõrgenemine.
Opositsiooni etteheide ei saa heaoluühiskonnale kuidagi meeldida, kuid fakt on see siiski. Nagu ka see, et tänastest vaesuses kasvavatest lastest sirguvad vaesed täiskasvanud.

Minister Liisa Hyssälä nõustub probleemiga vaid osaliselt, sest valitsus on viimase kolm aasta jooksul teinud mitmeid positiivseid muudatusi just lastega perekondi silmas pidades.

Opositsiooni sõnul ei ole sellest siiski mingit märkimisväärset abi olnud. Möödalaskmistest oli suisa pikem nimekiri: alkoholi aktsiisimaksudega on alt mindud ja Euroopa Liitki pandi eile valitsusele esitatud etteheidete nimekirja. Sest olukord on läinud kehvemaks just viimase 10 aasta jooksul, Soome on aga Euroopa Liitu kuulunud 11 aastat ja liitumine tähendas paljude eelarvete kärpimist.
Probleeme oli 90-ndatel teisigi: vaid mõnikümmend kuud varem elas Soome läbi majanduskriis ehk LAMA. Rahvaesindaja Timo Soini sõnul päästeti toona aga abi vajavate kodanike asemel hoopis mitmed pangad.

Juba aasta tagasi kinnitas kristlik-demokraatliku fraktsiooni esinaine Päivi Räsänen, et ”valitsus vaatab mööda muret tekitavalt kiiresti suurenevast vaesusest, mis puudutab üha eam lapsi ja üksikhooldajaid.
Konkreetne ettepanek puudutas emapalka ning üksikvanemale makstavat lastetoetust.
Muudatusi ei järgnenud.

Ka eile oli Soome valitsusel tühjade etteheidete päev – poliitikute argipäeva kuuluv musklitenäitamine jäi ka see kord ilma võimsa lõppakordita. Matti Vanhaneni valitsus jätkab, olgugi, et oponeerivad saadikud kinnitasid üksmeelselt valitsuse ebaõnnestumist lastega perede majandusliku olukorra parandamisel.

Opositsioon pakkus lahendusena välja suuremad lastetoetused ja kõrgendatud dekreediraha.
Mannerheimi Lastekaitseliit tegi aga eile õhtul ettekirjutusi juba järgmisele parlamendikoosseisule, nõudes, et „Lastetoetus oleks edaspidi püsivalt seotud elatustaseme (indeksi)ga.“ Ning lootus elab ka uuendatavas lastekaitseseaduses.

ER uudistele 12. oktoobril 2006