Kilde Kolmest Kuueni VII

Soomeski, täpsemalt Lõuna-Soomes toimus eile hulgaliselt avariisid – põhjuseks ikka kevadeks kiskuv talv ja tugev lumesadu.
Helsingis oli kokkupõrkei eile õhtuks kokku loetud 29 ja mujal Lõuna-Soomes ligi 50. Õnneks on need olnud väiksemad plekimõlkimised.

Soome Riigiraudtee on olnud juba viimased pool aastat hädas hilinevate rongidega. Sel nädalal teatas raudtee-esindaja, et parandused on plaanis, kuid alles tuleval talvel.
Miks siis ikkagi rongid hilinevad? Vastusest selgub, et tehniliste vigade tõttu, ja seetõttu, et raudtee-võrgusitik on nii tihedalt kasutuses, et hakkab kitsaks jääma.
Kõige enam hilinemis on Turu-liinil ja Tampere ning Jyväskylä vahelisel raudteel.
Ja kui nüüd häid pooli leida, siis vedurijuhid ja jaamakorraldajad ning kes kõik veel, teevad koostööd: nii näiteks ootavad kaugliinide rongid ümber-istujaid ja sellest antakse rongiraadios ka sõitjatele teada.

Kui kui päev tulekski veeta Helsingis, siis võib soovitada Tivoli-teel asuvat lõbustusparki. sest just seal Meremaailmas on praegu enneolematult palju elusaid ja samavõrd mürgiseid mereelukad. Näituse nimi on OHT ehk VAARA
Maailma mürgisemad maod ja kalad on põhjamaadesse toodud esmakordselt.
Meremaailma ehk Sea Life personal on selleks puhuks saanud spetsiaalse koolituse, sest neil tuleb elukate eest mõnda aega ka igapäevaselt hoolitseda.
Näitusel on võimalik tõtt vaadata ohtlike meremadudega ja kõikvõimalike kole-kaladega. Näiteks maskeerumis-meistrina tuntud kivikalaga, kes on üks mürgisema liigi esindajaid.
Näha saab ka pallkalu, koralli- ning mandariini-kalakesi. Ja muidugi palju-palju teisi. Ühtekokku on maailmas umbes 1700 mürgist liiki mere-elukaid. Nende hulka kuuluvad näiteks mõned korallid. Soome vetes on ka üks mürgine ent siiski ohutu liik: Aurelia aurita – ehk meduus. Tema mürk halvab küll saagi (põhiliselt planktonloomad), kuid ei ärrita inimese nahka.
Mere-teema lõpetuseks ei saa lisamata jätta, et nende elukate seltsis saab ka oma sünnipäeva tähistada  kasvõi näiteks Mereröövli-teemalist.
Interjöör missugune

Soomlasi on tabanud sisustamise-vaimustus. Ja ega uues diivanis, söögitoakomplektis või moodsas voodis olegi midagi halba – vastupidi: rõõmu jagub nii ostja kui kaupmehe kodudesse.
Kuid tänu väljavahetatud mööblile jäävad prügimäed tasapisi üha kitsamaks.
Soomes saab kõikvõimalikust mööblist igal aastal ümmarguselt 100 tuhat tonni jäätmeid.
Sageli viiakse vanad diivanid justnimelt prügimäele. Hoolimata sellest, et suurema osa materjalidest võiks panna ringlema ehk taaskasutada.
Probleemile on juba lahendusi pakutud ja mõned ettevõtlikumad on sohvasid ka juba taaskasutama hakanud.
Diivanitest on asjatundjate sõnul võimalik uuesti kasutada ligi 95%: metallraamid toimetatakse tooraineks ning puit, kangas ja näiteks porolooni võib kasutada energia tootmisel.
Teenuse täpne hind on veel lahtine, kuid teadaolevalt on see suurem kui prügiveo või sorteerimise-maks. Ning seetõttu ei ole suurem osa klientidest teenust veel nõus kasutama.
Ka seadusega on plaanitud mööbli-taaskasutus paika panna. Selliselt on sätestatud näiteks kasutuskõlbmatud elektri- ja elektroonika-seadmed.
Tarbija teadlikkus on samuti oluline – meil tuleks valida lihtsalt kulutuskindlamaid tooteid.
Kui aga ka kulutuskindel mööbel on tüütavaks muutunud ja suvilasse enam ei mahu, siis soovitatakse see prügimäe asemel transportida Taaskasutuskeskusesse.
Ning kui tegemist on juba laguneva laua või riiuliga, võtab prügimäe sorteerimispunkt need vastu paarikümne euro eest.

Uus internetiportaal eakatele
Seeniori-portaaliks kutsutud kodulehekülje eesmärk on madaldada eakate arvutialast valuläve.Ning juhatada kuidas ja mida kõike võib arvutiga korraldada, ilma et peaks kodust lahkuma. Kuid kätte näidatakse ka need kohad, kuhu kindlasti minna tasuks.
Portaali-idee pärineb Helsingis 2005 käivitunud projektist ”Eakad ja arvutiseerunud ühiskond” Ning üleriigiliseks kasvas projekt pärast õnnestumisi ja tagasisidet.
Tegemist on esimes omalaadse võrguteenusega. Sellesse on kaasatud peamiselt avalikusektori pakkumised.
Käisin portaali uudistamas ja kinnitan, et see on lihtne, ning mis mullegi väga silmapärane tundus: tekst on tavapärasemast suuremate-kõrgemate tähetega. Viidad ja valdkonnad on selged ning arusaadavas keeles. Raskemaks võib minna siis, kui tuleb jagada erinevaid programmi-nimesid jms.
Kui rääkida sellest, mida leheküljelt teada saab, siis näiteks seda, et Helsingi eakatel on võimalus selle sama portaali vahendusel kutsuda koju töömees, kes aitab digiboksi asendada.
Samas võib leida eakate päevakeskuse klubi-kava, millel on juures aadress ja bussiliinid.
Üks viide pakub sooja toidu koju-toimetamise-teenust. Seda kõike nüüd põhiliselt Helsingi kohta. Kuid usun, et peagi panevad oma võimalused ja teenuse-pakkumised üles ka teised linnad. Eeskuju olevat ju nakkav
Portaali all-servas on kirjas ka tänane nädala ja kuupäev ning kellaaeg.
Eraldi on välja toodud ka nädala number: Ja nii võin öelda, et elame selle aasta 9ndat nädalat.

Teadus on tõestanud, et teatud toitained võivad vananemisprotsessi aeglustada.
Vananemine on vältimatu, kuid soomlased teavad kümmet söödavat lahendust, et näha välja ”rõõsk ja roosa”: järgnevad ained on ka teaduslikult tõestatud aeglustajad:

1. Banaan – kaalium, mis vähendab vererõhku ja südamehaiguste riski.
2. Ananas toetab tänu C-vitamiini sisaldusele immuunsus-süsteemi.
3. Maasikas on tõeline vitamiinipomm, ning aitab naha kollageenitoodanugus.
4. Rabarber on kiudainerikas, hoolitseb seedimise eest.
5. Avokaado on Omega 3 –rasvhapete allikas. Head rasvad hoiavad nahka ja ajus.
6. Peet on pii-allikas. Vajalik juuste, naha ja luustiku heaoluks.
7. Kurk organismile vajalik vedeliku-tasakaalustajana.
8. Seened sisaldavad proteiini.
9. Porgand – silmade tervisele mõeldes (Piilupart Donaldistki teada tõde).
10. Pähklid proteiin ja tervislikud rasvad.

Valimistest Soome moodi

Soome Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Soome ametiühingute keskliidu valimisreklaame kritiseerinud kokoomuslane, poliitik Jyrki Katainen on vallandanud kriitikalaine, jäädes ka ise keerisesse.
Eile kahtles SDP valimisjuht Vesa Mauriala avalikult mehe närvikavas ning leidis, et Kokoomus peaks taluma kriitikat ning poliitilisse debatti kuuluvat nägemuste mitmelisust.

Milles siis asi:
lühidalt öeldes Telereklaamides, mis on loodud väidetavalt hirmutamisele ning kodanike teadlikule vastandamisele.
Ühes Poleemikat tekitanud reklaamis on kaader kahest kooli minevast poisist, koolimaja uksest lastakse neist sisse aga see, kellel on paber-raha käes. Ning teises, Ametiühingute keskliidu, selgelt sotsiaaldemokraate teotavas reklaamis luuakse pilt kõrkidest ja ahnetest ettevõtjatest.
Kokoomuse hinnangul on Sotsiaaldemokraadid kasutanud ähvardavat vastandamist juba mõnda aega. Ning nüüd jäävat valijal neide reklaame vaadates mulje, et lähenevate valimiste kandidaadid on kas head Sotsiaaldemokraadid või halvad Kokoomuslased.
Katainen on veendunud, et selline valimisvõitlus ei avalda hääletajatele soovitud mõju, sest kes meist ikka oma tulevikku sünge ja vastuolulisena näha sooviks. Pigem vajavad ka Soome valijad “usku tulevikku”.

Kuid lisame veel pisut värvi: sest Sotside valimisreklaamis on kujutletud ebameeldivad tulevikpildid mähitud külma sinisesse uttu. Sinine on algusest peale olnud just Kokoomuse tunnusvärv.
SDP sõnul tähendab sinine aga hoopis ühsikonna põhiväärtusi.
Ometigi tunneb sinise värvi kasutamisest end puudutatuna ka teine partei – Keskusta, kelle jaoks seostub sinine värv aga hoopis riigilipuga.
Keskusta aseesimees Paula Lehtomäki avaldas eilses pressiteates nördimust, et Soome ja Euroopa parimaid pooli kujutav sinine värv on nüüd ja selliselt valimisvankri ette rakendatud.
Lehtomäki arvab koguni, et töötajate ja tööandjate alusetu vastandamine võib SDP ja Ametiühingute Keskliidu kampaanija tõttu valimisaktiivsust vähendada.

Kokoomuse nägemust on toetanud ka sotsiaaldemokraatidega valitsuses istuv Keskusta, kelle parlamendisaadik Eero Lankia avaldas oma internetipäevikus arvamust, et SDP ja SAK ületasid reklaamides hea maitse piirid.

Valija ei ole seni veel vähemalt reklaamide osas arvamust avaldanud. Küll aga on uuringu-firmadel teada, mis toonis valitsust soomlased soovivad: vastajate enamus usub, et valitsuse jätkavad senised parteid. Kui aga oleks võimalik valida, soovivad valijad võimalikult mitevärvilist ehk nn vikerkaarevalitsust
Uuringufirmade andmeil on valija jaoks tähtsamad muudatused seotud rahaga: uuelt esinduskogult oodatakse maksupoliitika põhjalikku remonti, ettevõtluse suuremat toetamist ning senisest veelgi enam tähelepanu lastele ja eakatele. Valija ootab med-töötajatele paremat palka, ning ütleb võimalusel üsna kindlalt ”ei” venemaalt tulevale energiale ning Natoga liitumisele.
Kampaaniad aga jätkuvad.
Tänasest ilmuvad Soome tänavapilti eristendidele paigutatud valimisplakatid
Valimispäev on 18. märts

Põhja-Korea noodistab Soomet

Tegemist mõni nädal tagasi Moskva-Helsingi rongis toimunud vahejuhtumiga, mille käigus kaks umbkeelset põhjakorealast, kes end diplomaatilise posti kulleriteks nimetasid käitusid vägivaldselt nii piletikontrolöri, tolliametniku kui ka kohale kutsutud poltseiga.
Politsei oli sunnitud nende jaoskonda viimiseks kasutama jõuvõtteid ja pisargaasi.
Põhjakorealased toimetasid läbi Soome Rootsi diplomaatlist posti.
Piirivalve sõnul olid meeste diplomaatilised passid Soomes kehtetud – rohelises passis puudus vajalik lisa-lehekülg.
Pärast mõne-tunnist selgitustööd teatati VM-ist, et ehkki meeste dokumendid on puudulikud, laieneb neile diplomaatiline puutumatus. Seejärele lubati meestel uuesti teele asuda.

Midagi erakordset nootide saamises või läkitamises VM sõnul pole, neid võib vahel saabuda kuni neli tükki päevas.
Niisiis oskas väliministeerium järgnevat nooti oodata. Ja see tuligi: Põhja-Korea lähimast saatkonnast, Stockholmist. Noodis palutakse selgitust, võimaliku vägivallatsemise kohta kahe Põhja-Korea diplomaatilise töötaja kallal.
Soome VM kinnitas, et eksiarvamuste puhul on see täiesti normaalne suhtlemine.

Noot ei ole aga ajalehtede sõnul mitte ainult selgituse palumine vaid:
Põhja-Korea noodis süüdistatakse Soomet inimõiguste rikkumises ning nõutakse rongis toimunu selgitamist. Väliministeerium on juba politseilt, tollilt ja piirivalveametilt palunud toimunust üksikasjalikku ülevaadet.
Seejärele koostab VM vastunoodi. Arvatavasti kulub selleks paar-kolm nädalat.
Kuidas edasi, näitab aeg, praegu on teada vaid, et soomlaste ja põhjakorealaste vaatenurgad on üsnagi erinevad: Soome ametivõimude sõnul ei esitanud mehed mingeid pabereid, samas väidavad aga põhjakorealased, et nende diplomaadid esitasid ametnikele kõik nõutud dokumendid.
Kui nüüd nootidest üldisemalt rääkida, siis Rahvusvahelises poliitilikas ei ole tegemist haruldusega, see on täiesti tavaline diplomaatilises läbikäimises kasutatav töövahend. Suurem osa infovahetusest kulgevat VM sõnul nootidena.

Kuid Soome lähi-ajalugu räägib ka noodikriisisit.
Noodikriis on rahvapärane nimetus 1961 aasta sügisel valitsenud pingelisele poliitilisele olukorrale, mis teravnes veelgi pärast seda, kui Nõukogude Liit tegi Soomele YYA-lepingu ”sõprus, koostöö ja abipakt” raames ettepaneku sõjaliseks koostööks.
Kriis lahendamiseks kohtusid Novosibirskis, sama aasta novembris president Urho Kekkonen ja peaminister Nikita Hruštšov.
Noodi-kriisi ajal oli Soomel ees presidendi valimine ning kriisi tulemusel loobus Kekkoneni konkurent Olavi Honka, oma kandidatuurist.
Soomes toimusid 60ndate algul suured muudatused: valiti valijameestekogu, valiti president ning toimusid ka ennetähtaegsed esinduskogu valimised.
Pärast NSV Liidu lagunemist on noodi-kriisi kohta leitud uusi arhiivimaterjale. Ning neist leitud tõlgenduste kohaselt oli nõukogude liidu noot vajalik ennekõike Soome sisepoliitilises võitluses. Noot oli ka rahvusvaheliselt pingestatud olukorras tähtsaks märguandeks teistele Põhjamaadele ja Saksamaale.

Miks ikkagi läbi Helsingi? Ja mitte lennukiga.
Põhja-Korea Stockholmi suursaatkonna esimene pressisekretär Kim Yong Guk teatas Helsingin Sanomate ajakirjaniku küsimusele, et ”diplomaadid reisisi läbi Helsingi vaid seetõttu, et nad soovisid laevaga Rootsi minna”.

Signe Branderin Helsingi

Helsingi Linnamuuseum koostas raamatu legendaarsest päevapiltnikust. Raamat tutvustab saja-aasta taguses Helsingis olnud vaatamisväärsusi

Helsingin Sanomat

Helsingi elanike arv ületas 100 000 elaniku piiri 1902. aastal. Kolme kümnendiga oli see kolmekordistunud. Linna suur kiire kasv ja muutumine pani Helsingi arhitektid ja linnaisad mõtlema, kuidas talletada kaduvat puumajadelinna. Selleks otsustas Helsingi linnavalitsus 1906. aastal luua muinasmälestistekomisjoni, mis järgmisel aastal palkas päevapiltnik Signe Branderi (1869-1942). Otsust on hiljem korduvalt esile tõstetud, nimetades seda tulevikkuvaatavaks.
Brander jäädvustas Helsingit seitseme aasta vältel 1907-1913. Töö tulemusena sündis 907 pilti, millest algas Helsingi linnamuuseumi pildiarhiiv.
Linnamuuseum on nüüd avaldanud Signe Branderin piltidest esimese teose, mis põhineb täielikult tema fotodele. Fotograaf Jan Alanco ja teadur Riitta Pakarineni koostutud raamatus on umbes sada parimat Branderin Helsingi-teemalist pilti.

Muinasmälestistkomisjonis istusid oma aja parimad linnapildi ja kultuuriajaloo tundjad, teiste hulgas ka arhitekt, professor Gustav Nyström, kes juhtis Helsingi linnaplaneeringut. Komisjon tegi Brandeni jaoks plaani pildistamiskohtadest, kuhu oli tulekul suuri ümberkorraldusi.



















Helsingi kasvas ja muutus mürinal 1900ndate aastate algul. Töölö ja Eira linnaosade ehitus oli algamas ja 1800-aastate esimesel poolel linna ehitatud ühe- ja kahekordset puumajad hakkasid nüüd kõrgete ”kivimüüride” teelt kaduma.

Riitta Pakarinen hindas, et Signe Branderi valik Helsingi fotograafiks oli iseenesest mõistetav.
Ta oli end juba fotograafina tõestanud, eriti maastike jäädvustamisel.
Parkanos sündinud Brander õppis Helsingis joonistusõpetajaks, kuid ta ei teinud kunagi õpetajana tööd. Selle asemel temast tuli fotograaf, kes ei a selle töö kogemus ühest helsingi fotoärist.Ta ei hoolinud portreefotodest ega armastanud ateljeetööd. Tal oli muidugi ka selle töö kogemus, ühest kohalikust fotoärist. Ta soovis nelja seina vahelt välja.
Brander pildistas tolleaegse kohmaka tehnikaga eriti osavalt linna ja maastikke
Ta ei rahuldunud surnud arhitektuuri pildistamisega. Inimesed ja detailid olid tema elavate piltide saladus.

Sada aastat tagasi kasvatasid venelased Töölös helsinglastele juurvilju

Enamasti on pildile jäänud isikud juhuslikult kohale juhtunud.
Brander on palunud neil hetkeks peatuda. Inimeste heatujulisusest võib välja lugeda, et Brander oskas asja esitadad nii, et see äratas helsinglastest uudishimu. Fotograafia oli veel uus ja naine piltnikune, maastikufotograafina, haruldus. Vahel on pikantseks seigaks raudteerööpaidpidi lonkiv koer või keset õue seiseva valjastamata hobune.
Pildid on järjestatud raamatusse uurimisretkena, mida mööda liigub lugeja nagu vaatamisväärsuste-ekskursioonil saja-aasta taguses Helsingis.



















Ekskursioon algab Hesmanni linnaosast, tuleb läbi Hakaniemi ja Kruunuhaa lõunapoolsetesse linnaosadesse, jätkudes sealt edasi Kampi kaudu Töölösse. Iga pildi kõrval on algsel kuju täpne kaart, mis räägib, kus kohast foto on tehtud ja mis suunas nähtavus on avanenud. Kaart on vältimatu tänasele lugejale, sest linn on mitmes kohas äratundamatuseni muutunud. Näiteks Töölö linnaosa oli Brandedi fotode ajal agul, kus venelased kasvatasid helsinglastele juurvilju.
Branderi ja komisjoni teed läksid mingil põhjusel aga 1913.a lahku. Komisjoni protokollidest ei selgu aga erimeelsuste põhjus.
Pakarinen arvab, et riidu on võinud põhjustada lihtsalt rahaküsimus.
Linnamuuesum palkkas Branderi asemele uue fotograadi kuid esimese maailmasõja puhkemine 1914 aastal lõpetas linna jäädvustamise aastakümneteks.
Linnaümbruse korraline jäädvustamine algas uuesti alles 1950ndatel. Alalise fotograafi sai Linnamuuseum alles 1981. aastal.
Brander jätkas fotograafina tööd Soome eri paigus. Tema tervis ja nägemine halvenesid 1930ndatel rohekae tõttu. Brander sattus 1941 aastal Kivelä haiglasse, mille patsiendid evakueeriti sõjatõttu hiljem Nikkilä vaimuhaiglasse.
Vaimuhaiglasse üleviimine ei olnud tingitud Branderi seisundist, ehkki ka seda on vahel väidetud. Sõja segastest oludest suri Nikkilä haiglas ligi paarsada patsienti 1942 aastal nälga.
Nende hulgas oli Helsingi legendaarne fotograaf Signe Brander, kes maeti koos paljude teiste ohvritega ühishauda.

Jan Alanco ja Riitta Pakarinen: Signe Brander, Helsingi fotograaf.
Helsingi Linnamuuseum

vahepala

Kilde Kolmest Kuueni VI

Abituriendid tähistavad gümnaasiumi kahe ja poole aastase öpiaja lõppemist üsna kärarikkalt. Seda sündmust nimetatakse ”penkkarid” ehk penkinpainajaiset ehk siis eestikeeli võiks see olla pingi-vaevajad.









Noored on kostümeeritud, kogunetakse kooli juurde ning seejärel sõidetakse linnas politseipatrulli järel organiseeritult ringi. Noored seisavad veoautodekastides, millede küljed on kirevate plakatite ja lööklausetega ehitud – inspiratsiooni loosungite jaoks on saadud näiteks seriaalist ”Teadmata kadunud” millest on tuletatud HUKAS või näiteks populaarsest soome lastelaulust, mis räägib lõvijahist ja mille sõnad sobivad ka alanud riigieksamite kohta:

neist ei üle ronita,
nende alt ei pääse ka,
neist ei pääse ringiga,
tuleb lihtsalt läbida!
(ise tõlkis)

Väikelinnades on ka niisama rongkäike. Meie kodulinnas keelati veoautode kasutamine 10 aastat tagasi toimunud õnnetuse tõttu.
Abituriendid loobivad kommi ja hõikavad ja neile hõigatakse ning seda kõike on väga paljud vaatamas. See on sündmus kõigile ka koolis – sest nii saadetakse abituriendid ära.
Ning siis hakkab tuupimine ja see jätkub vaheldumisi eksamitega kohe mitu nädalat, riigieksameid võib teha kõige rohkem 12, kohustuslikud on neli – emakeele eksam ehk üks riigikeeltest (vastavalt siis rootsi kooli lõpetajal rootsi keel ja soomes koolis soome) üks võõrkeel – soome koolis on võimalik õppida vähemalt nelja võõrkeelt, kahte pika kursusena ja kahte lühema aja jooksul. Kohustuslikud on veel ka matemaatika ja üks reaalaine.
Pidulik lõpuaktus toimub sel aastal juuni esimesel laupäeval.
Valge dekkel antakse kätte koos lõputunnistusega ning aktus lõpeb sellega, et kõik lõpetajad panevad need mütsid korraga pähe. Ülev vaatepilt, kui kolmandik saalist muutub korraga valegks.

Võimuvahetus
Kui abituriendid on koolist lahkunud, siis järgmisel päeval, vahetub kooli nö võim. Senised kümnendikud saavad kooli vanimateks ning seda tähitsatakse ”Vanade päevaga” (Vanhojen päivä).
Helsingis oli see päev reedel ning elamus oli see ka möödujaile, sest ühtäkki oli Senativäljaku ja Esplanaadi allee vaheline ala täis noori, õlgadeni lokkides ja kahisevates kleitides neide ning silindrites ja frakkides noormehi.
Vanade tantsude traditsioon on akadeemiliste ringkondade kaudu Soome jõudnud eelmise sajandi algul. Koolinoorte seas hakkas balli-traditsioon levima 70ndatel ning tänase balli mõte on selles, et ollakse kenad, graatsilised ning esitatakse sõpradele, koolikaaslastele ja vanematele vanu ajaloolisi tantse, mida on spetsiaalselt õpitud. Üks tantsudest – polonees – on pärit 1573. aastal Poolas korraldatud ballilt. Tantse võib olla ühtekokku kuni 30.
Nagu arvata võib, tuleb neid tantse õppida, selleks käiakse eraldi kursustel ning seda tehakse uhkusega, sest ball on nagu suur muusika-etendus koos orkestri ja publikuga.
Etendusi on kaks-kolm ja iga kord on kohal eri publik, neist viimane on kõige pidulikum – siis on vaatamas vanemad, vanavanemad, sugulased jne.
Riietus on samuti oluline: gümnaasiumis õpetatakse koguni vanaaegsete kleitide õmblemist ja nii mõnigi neidudest on oma kleidi ise teinud. Tõsi, palju ka ostetakse (kletide hind võib olla enam kui 300 eurot) ja palju muidugi laenatakse, näiteks teatrist või ooperist.
Noormehed on varem kasutanud ka vanu hussaari-mundreid, kuid nüüd on frakid levinumad.

Hanna Pakarinen esindab Soomet Eurovisioonil
Lauluks "Leave Me Alone"
Laul on osaliselt autobiograafiline. Hanna on ka teine sõnadeautor. Heliloojateks Martti Vuorinen (ka sõnad) ja Miikka Huttunen.
Soome-finaalis võistles 12 artisti.
Hääletajaid oli ühtekokku enam kui 250 000
Eurovisiooni finaalvõistlus toimub Helsingis 12. mail.
Võistlusõhtuid juhivad Jaana Pelkonen ja Mikko Leppilampi.

Vastlapäevast ka killuke

Võimatu kooslus

IltaLehti 20.2.2007

Vastlakukli söömine ilma ennast määrimata on oskus.

Vastlakuklist võib võitu saada vaid kahel käel. Tagajärgede eest ei ole keegi kaitstud. Kõige parem on, kui taskupeegel juhtub kaasas olema, siis ei ole pärast piinlik. (Esa Pyysalo foto)

Painuta kukli mütsike "lusikaks" ja kasuta seda moosi ja mandlimassi tarbimiseks. (Esa Pyysalo foto)

Täna on jälle vastlakuklitega maiustamise päev. Kuidas aga olukorrast puhtana välja tulla?

Kombe- ja stiilikoolitaja Kaarina Suonperä rääkis kord televisiooni otsesaates, kuidas Soome Volbri-pidustuste hitt-toodet tippaleipä tuleks süüa. Suonperä pani aju meenutava küpsetise salvräti sisse ja andis sellele sõnaotseses mõttes rusikaga. Seejärel tegi paberi lahti ning sõi tekkinud tükid kombekalt ära. Lihtne. Kuid Vastlakukli puhul see kunst ei aita. Sest vahukoor ei kannata jõudu.
- Ainus võimalus kombekalt söömiseks on alustada kukli mütsist. Seda võib siis pisut painutada ning lusikana kasutades saabki kukli peale pandud vahukoore ning sisse vajutatud moosi ja mandlimassi ära süüa. Ning see on üsna puhas töö.
Pärast esimest etappi läheb aga raskemaks. Järele jäävast paksust kukliosast ikka nii lihtsalt end läbi ei söö. Suonperä teeb ettepaneku, et kukkel lõigataks ühtlaselt viiludeks.
- Ükski naine ei näe ahvatlev välja, kui ta ajab oma suu pärani nagu ahjuukse. Minu nipp on siinkohal lihtsalt viisakas naeratus ja lause "tänan, ma ei jaksa rohkem". Vastasel juhul kukub võib mulle lihtsalt sülle kukkuda.

- Kui vastlakuklit süüakse kätega, tasub kaanest alustada ning dippida kaant vahukoore sisse, soovitab kassapidaja-ettekandja Elina Ketola Fazeri kohvikust, mis paikneb Helsingis Kluuvi tänaval.
Tehnika peaks olema samalaadne nagu suurt moosipalli süües. Ja sel juhul on kindlalt lubatud ja suunurkade limpsimine.

Kilde Kolmest Kuueni V

Soomlased saadavad aastas ligi 70 miljonit postkaarti. Suurim hooaeg on postitöötajate sõnul jõulud, siis liigub ligi 50 miljonit kaarti. Teine kõrghooaeg on Sõbrapäeval, mil soomlased saadavad umbes 5 miljonit postkaarti.

Sõjaväes möllab aga selle talve suurim gripilaine, mida nimetatakse A-viiruse-epideemia. Tsiviilelanikkonda peaks haiguselaine kimbutama nii umbes nädala pärast, prognoosib Rahva terviseametkond. Gripilaine on sel aastal nagu talvgi, hilja peale jäänud kuid tulemata ometi mitte. Ja gripile vastuvõtlikele soomlastele peaks hea uudis olema see, et viirus on varasemast leebem, sest eelmise talvel põdenutel on immuunsus veel jõus.

Soomes räägitakse ka Lõhe-aadressist, nimelt koguti enam kui 20 tuhat allkirja lõhekala loodusliku elukeskkonna säilitamiseks ja püügi piirangute kehtestamiseks. Põhja-Soome vaba-aja-kalurid andsid täna keskpäeval pöördumise üle valitsusele ja esinduskogule.

Täna hommikul on Porvoo lähedal Neste Oili jõujaamas avastatud soolhappe leke. Töötajad evakueeriti ja õhku pääsenud hape lahjendati veega. Ja praeguseks on öeldud, et hape pääses inimesi ohustama tänu jäätunud ventiilile

Kuid pikemalt on viimastel päevadel räägitud TULEST ja üldse mitte romantilises kontekstis, ehhki kamina ja küünlatuli seda pakkuma peaks.
Pori linnast pärit noorpaar otsustas Sõbrapäeva eel vaikselt abielluda ning nad valisid selleks romantiliselt lumise ja karge suusakeskuse – üsna kaugel põhjas paikneva Levi.
Kihlatuteks nad jäidki, sest vaid mõned tunnid enne tseremooniat süttis noorte üüritud, hallikatest palkidest suusamajake tulle. Noor naine suutis tekkinud kaosest veel tuletõrjele majakese asukoha öelda, ei enamat.
Lapi päästekeskus sai kõne mõni aeg pärast südaööd ja ehkki nad toimisid kiirel ja suutsid tule leviku kontrolli alla võtta, ei suutnud päästemeeskond elustamisega ohvreid tagasi võita.
26 aastane naine ja 28 mees surid vingumürgitusse.

Miks tulekahju puhkes, ei ole veel täpselt teada. Kuid politsei uurib juhtunud õnnetusena ja nende sõnul on üsna tõenäoline, et tuli sai alguse suusamajakese saunaosast, ja tõenäoliselt on nö süüdi elekter, sest saunaruumis olid nii riiete kuivatus kapp kui ka elektriradiaator..

Pruutpaari viimane öö on viimastel päevadel palju kõneainet andnud. Ja salapärasest pulmaplaanist teatakse täna sedavõrd palju, et pulmaplaan oli pikalt ette valmistatud ning et ka fotograaf oli tellitud.
Miks sellest täna aga laiemalt räägitakse? Sellepärast, et soomes on pulmade planeerimine väga suurejooneline ja paljudele tulevastele abikaasadele nö aastaid kestev töö.
Siin on palju pulmade ja ettevalmistusega seotuid ajakirju, raamatuid ja muidugi internetifoorumeid. Ning neist foorumitest ühes, Amoriin.com, kirjutas aktiivsel ka tänaseks hukkunud pruut.
Kuid - ajakirjandus ei räägi mitte niivõrd leinast, ega vahenda pisaradi vaid on leidnud eluliselt vajalikuma teema – kuidas käitud tulekahju korral ja tulekahjus.
Niisiis - Kuidas end olukorrast päästa? Paar netiväljaannet on isegi gallupeid korraldanud, teemal: kas oskate tulekahju korral tegutseda: Kyllä 62% Ei 38%

Kui kodu süttib põlema, ja soomes kohustuslik tuletõrje-alarm või suitsuandur hakkab üürgama, on vaid loetud minutid aega, et ennast ja oma lähedasi päästa. Asjatundjate sõnul muutub korteripõleng tapvaks lõksuks kahe-kolme minutiga. Tuletõrjujad tuletavad leheveergudel meelde, et tulekahju ei tähenda alati leeke. Vahel ei leegitsegi midagi, suits on suurim vaenlane.
Kuidas siis toimida: kui te ei suuda tulekollet või suitsu ja vingu-tekitajat leida, on pääsemiseks ainult üks tee – majast välja ja võimalikult kiiresti. Väljuda tuleb neljakäpukil või roomates, ühesõnaga võimalikult madala, põranda lähedal, sest seal on tõenäoliselt vähem mürkgaase. Kui võimalik tuleks enda järel kõik uksed ja aknad sulgeda, et tulekolle saak võimalikult vähe hapnikku.

Soome päästjate keskliit rõhutab, et tulekahju on ääretult julm ja võimas loodusnähtus.
ja päästjad on mures, sest inimesed ei mõistvat seda. Me oleme ju näinud palju ameerika filme, mis annavad olukorrast vale ettekujutuse. Tegelikus elus ei ole päästajate sõnul võimalik põlevas või suitsevas ehitises edasi tagasi joosta. Tegelikkuses on ehitises tulekahju tekkides juba nii palju mürke, et inimene kaotab kergesti teadvuse.
Kuidas toimida, kui ärkad keset ööd tulekahju alarmi või suitsuandri lärmi peale, seda tuleks eelnevalt mõelda. Põgenema peab mõistusega!
Kuidas tulekahju kustutada, selleks ei ole päästjate keskliidu andmeid ühest reeglit. Võimalus ise hakkama saada on vaid juhul, kui suits on üleval lae all, kui see on aga meetri jagu madalamal tuleb koheselt lahkuda.
Soome kodudesse paigutatud tulekahju-alarmid on ehitatud selliselt, et nad hakkavad tööle minuti jooksul pärast tule süttimist. Seadus näeb ette, et igas kodus peab olema vähemalt üks alarm, asukoht on oluline ja ka see, et alarmi_karbis oleks töötavad patareid. Muidu pole ju kasu. Uusimaks turvameetmeks on sprinkel, automaatne kustutus-süsteem, mida päästekeskus üritab nö kogu soome jaoks maale tuua. Selline süsteem on praegu olemas näiteks kõigis hoolekodudes ja eakate päevakeskustes.
Kanada kollegid on sprinklerit kasutanud kuuldavasti ligi paarkümmend aastat. Tõsi, see on tõstnud ka ligi 1,5% elamute hinud, kuid tulekahjus hukkunute hulk on vähenenud selle aja jooksul 97%, seda siis Vancouveris.

Soomel on nüüd ka oma ametlik loom – SOOME TõUGU HOBUNE
Soome kulutuuriminister Tanja Saarela tegi eile teatavaks soomlaste rahvuslooma – hobuse, Soome tõugu hobuse. Finlandia-talos toimunud pidulikul tseremoonial peo-sangarit ennast kohal polnud., kuid sellest polegi midagi, sest Soome tõugu hobusel on kogu alanud aasta piduhõnguline.
Tõugu hakati aretama nimelt täpselt sajand tagasi. Täna on riigis 19 500 hobust, ehk kolmandik kõigist tõugudest. Soometõgu hobune on soomes aretatud, mõni tugev geen on pärit ka põhja-eruoopast. Soome tõugu hobusel on ka iseseisvus-aastail olnud suur roll, kasutati ju teda nii iseseisvuse algaastail maa harimiseks, siis sõjas ja hiljem ülesehitusel. Ja edukalt ongi kasutatud, sest Soome riik peab sel aastal oma 90ndat sünnipäeva.

Kolmest Kuueni 14. veebruar 2007

Lihtsalt

Vahel on nii, et asjad lahenevad ja küsimused saavad vastatud. Ilma ühegi liigutuseta. Lihtsalt.
Vahel on küsimusi, millel ei leia ka otsides vastuseid. Ja siis ühel hetkel ... lihtsalt, ongi kõik selge.
Tänane päev pakkus kaks hetke:
- Soome ringhäälingu arhiivist jäi näppu toonase välisministri U. K. Kekkoneni kõne, mis kirjutatud generalissimus Stalini mälestuseks ehk aastal 1953
- Eesti Ekspressist hakkas silma Marek Tamme kirjutise Kellele kuulub minevik?
Miks ma need siinkohal üles riputan?
Lihtsalt. Et meelest ära ei läheks.

Kuhu ja milleks helistada?

Täna, 11. veebruaril, on Soomes üleriigiline hädanumbripäev
Hädakeskuse poolt tehtud küsitlusest selgub, et peaaegu kõik soomlased teavad peast hädanumbrit 112. Parandamist vajaksid aga sel numbril saadav info ja see, kuidas vähendada asjatuid telefonikõnesid.
83% vastanutest teadsi, et hädanumbrile helistades võib tellida sündmuskohale kiirabi, kuid ainult 69% oli teadlik asjaolust, et hädanumbrilt võib ühendust saada ka politsei või tuletõrjega.
Vastanutest vaid 2% teadis aga seda, et helistades hädanumbrile saab teavitada ka sotsiaalsetest hädaolukordadest nagu perevägivald ja lastekaitse.
Hädakeskuse sõnul on neljandik hädanumbrile tulnud kõnedest nö tühi-kõned või valesti valitud.
Hädanumbri-päeva tähistatakse sel aastal juba 11. korda. Mitmel pool Soomes korraldatakse üritus, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu õnnetusjuhtumite ärahoidmisele.

KÖP: Roihuvuori eestlased

Kliki ja kuula koolijutte Soome keelekümblusklassi õpetajatega
Vestlusringis on Roihuvuori kooli õpetajad Anne Ribelus ja Silja Aavik.
Mitte ainult koolist ei räägi me, vaid juttu tuleb ka kohanemisraskustest, piiridest, perest ja väärtustest. Ning eestlusest.

Kümblusklass on kohmakas sõna, kuid see pole tähtis.
Hoopis klassis toimuv töö on. Ja see, et tragi naine, Anne Ribelus sai koos Soome kolleegidega mõtte teoks teha.
Läinud sügisel tähistati klasside kümnendat sünnipäeva ning torti jagati peaaegu seitsmekümnele.

Neist klassidest räägitakse vähe. Ehk on see kohmakas sõnaühend põhjuseks. Sest nende kogemustest on meil kõigil midagi kõrvataha panna.

KÖP 9. veebruaril 2007

Alkoholist nii ja naa

Tervise hoidmine ja parandamine on populaarseim uusaastalubadus
Järgnevad eluviiside muutmise-lubadus, inimsuhete parandamine, isikliku eelarve kontroll, enesetäiendamine ja tööga seotu. Lubadusi teevad väidetavalt keskmisest enam naised; need, kel on suuremad sissetulekud ja piirkonniti võrreldes on suurimad lubajad Soome lõunapoolses osas elutsevad kodanikud.
Suitsetamisest ja alkoholipruukimisest lubatakse samuti loobuda.

Alaealised saavad marketitest kergelt alkoholi kätte.
Soome uuringufirma Stakesi hiljutisest uuringust selgus, et üsna lõdva randmega vahetab pudel omaniku ning ka baaris või restoranis vaadatakse tellija vanusele läbi sõrmede.
Sügisel uuriti olukorda Hämeenlinnas, ning selgus, et kõige enam rikkumisi tehti kioskites, väikestes poodides ja bensiinijaamades. Noored said siidrit ja õllekorvi kätte ilma, et keegi oleks nendelt dokumente küsinud. Kuid kõige lihtsam ostukoht oli market.
Stakesi uuringust selgus ka, et juba veidi napsisele noorele müüdi, ilma pabereid tahtmata. Nii võeti ühes piirkonnas nö vahele näiteks 160 pubi, restorani, pizzeriat ja ööklubi. Kõige enam rikkumisi oli ööklubides.

Füüsilise vägivalla hulk on Helsingis kasvanud nädalavahetustel ja just kesklinna piirkonnas, restoranide ja pubide läheduses. Huvitav on samas aga, et üldine kuritegevus on vähenenud. Politsei sõnul on tegemist tüüpiliste juhtumitega: kellelgi lõpevad sigaretid ja ta läheb kelletki nuiama ja nii see algab.

Alko avaldas jaanuaris, nagu ikka, oma eelmise aasta läbimüügi tulemused – liitrites on see 111 miljonit. Tulemus on paar protsenti varasemast parem.
Kõige enam müüdi punaseid ja valgeid veini ja viina. Kuid eelmisel aastal olevat lisandunud ka vahuveinide populaarsus. Kõige enam osteti eestlastelegi tuttavat longerot.
Geograafiliselt olid populaarsemad tchiili, prantsuse ja hispaania veine. Palju osteti ka Itaalia ja Austraalia toodangut.
Soomlased ostavad kõige sagedamini odavat alkoholi, s.t. kõige enam ostetakse alla 10 euroseid pudeleid. Läbimüügi hulgast on neid nimelt tervelt 95 %.
Papi-veinid on samuti populaarne artikkel – saab korraga rohkem ja taara pärast pole muret.

Alkohol on arengupeetuste tekke suurim põhjus
Täna hommikune teleprogramm Aamu-tv pakkus tõsise uudisloo, öeldes et viina tõttu sünnib igal aastal umbes 600 puuetega last. Ja neist iga kümnes on tõsiste kahjustustega.
Lootekahjustused on Soomes lisandunud, ja eriti selgelt paistab see silma Põhja-Soomes, kus näiteks kümme aastat tagasi oli selliseid juhtumeid aastas vaid paar.
Võimalikke kahjustusi nähakse liiga hilja, alles siis kui esimesed inimese arengu seisukohalt olulised nädalad on seljataga, ja seetõttu hilineb ka abi.
Kui varem on siinsetes nõuandlates öeldud, et natuke ikka võib – mis tähendab saunaõlut või klaasikest veini. siis tänase uudise kohaselt on arstid ühiselt nö NULL-LIINI valinud. Ehk siis ei ainsatki klaasi, pudelist rääkimata.
Siiani on öeldud, et õlu isegi soodustab rahulikku rasedust.
Täna peetakse suureks alkoholikoguseks nädalas/10 pudelit õlut, milles 2,8-4,5 protsenti alkoholi, ehk siis see õlu, mida toidupoest osta saab.
Soomes on alkohol jagatud laias laastus kaheks: toidupoes ja alkoholipoes müüdavaks.
Uudises sõna võtnud arst nentis, et alkoholi tagajärgedesse ja selle kasutamisse suhtutakse ehk pisut liiga lõdvalt. Väide põhineb asjaolul, et kui arengupeetust põhjustaks mõni ravim või kemikaal, oleks juba ammu lokku löödud.

Alkoholiseadus
Soome Esinduskogu võttis 7.veebruaril vastu alkoholiseaduse. Tähtsamad sätted on siin:
* Alkoholi reklaamimine on televisioonis keelatud ajavahemikul kl. 7.00-21.00 Keeld puudutab kõiki alkohoolseid jooke alates 1,2% ehk siis siidrist viinani.
* Pudelid sildistatakse hoiatustega: "toode on ohtlik teie tervisele", "alkohol ohustab loodet".

saatele Uudis+ 8. veebruaril 2007

Kilde Kolmest Kuueni IV

Jaana Pelkonen (30)
- ligi kümne aastase saatejuhikogemusega. Teinud ka otseülekandeid ja tegutseb õhtujuhina erinvatel üritustel;
- YLE eruovisiooni saatejuht alates 2005. aastast;
- kohalikke eelvoorusid juhib kolmandat aastat järjest;
- Räägib lisaks emakeelele soome keelele vabalt rootsi, inglise, hispaania ja prantsuse keelt.
- Ühiskonnateaduste magistritöö on kavas lõpetada sel kevadel.

Mikko Leppilampi (28)
– filminäitleja, Soome oma filmiauhinna Jussi omanik – rolli eest filmis ”Pärleid ja sigu”
- õppinud paar aastat Kanadas
- Konfereeris muuhulgas Euroopa Liidu eesistusmise algust tähistavaid sündmusi Brüsselis, läinud aasta juulis.
- sügishooajal juhtis meelelahutuslikku telesaadet NEVADA;
- laulab, debüütalbum ilmus läinud kevadel;
- valdab lisaks soomele ja rootsile, inglise keelt ning oskab ka prantsuse keelt (koolis nö pika keelena õpitud)
- ettepanek kandideerimiseks tehti pool aastat tagasi, Leppilampi hindab end kui ehedat saatejuhti, kes suudab olukordi juhtida ja neist osavalt välja tulla.

Eilsel pressikonverentsil küsiti Jaanalt ja Mikkolt, et kuidas nad ootamatustega toime tulevad – á la kleit läheb katki ja kukub maha või kaob elekter või kukub prozektor kaela. Mõlemad lubasid, et suhtuvad olukorda nii, nagu see olekski pidanud sedasi minema 

Kolmikdraama kaotaja
Jaanaga paar aastat koostööd teinud kindel saatejuhi-kandidaat Heikki Paasonen on meediale öelnud, et soovib uudist ”seedida”.
YLE eurovisiooni ülekandeid Kiiovast ja Ateenast teinud Paasonen jäi väidetavalt valimata vähese keeleoskuse tõttu. Paasonen oli varem öelnud, et kui tema peaks kõrvale jääma, on ta pettumus suur. Nii juhtus ja 30aastane mees ütles eile ”iltalehtile”, et ta soovib nüüd lihtsalt vait olla – niisiisi pole ka pikemaid kommentaare, kuid pettumus kumab vaikusest tugevalt läbi. Kuuldavasti olevat Heikki Paasonenile siiski mingi töö lubatud, kuid sel pole hetkel tema jaoks tähtsust. Eks näis, kuidas edasi. Järgmine kord tuleb Paasoneni telekaamerate ette ilmuda sel laupäeval, mil nad koos Jaanaga juhivad viimast Soome eelvooru. Ning ees seisab veel ka kohalik finaal.

Õhtujuhid valiti esmaspäeva õhtul ning valijateks Soome eurovisiooni organisatsiooni pealik Heikki Seppälä ning YLE programmijuhid Ville Vilén ja Olli-Pekka Heinonen. Ning Valitud said telefonikõned õhtul kell 8.45. Valiku puhul oli üks eriti tähtis kriteerium ka tulevaste õhtujuhtide omavaheline keemia.
Jaana Pelkonen ja Mikko Leppilampi on Eurovisiooni ajaloos järjekorranumbrilt 19nes õhtujuhtidepaar. Enne nö paarisrakendeid juhtisid lauluvõistlust 32 nais-saatejuhti ja üks kord on laval olnud õhtujuhtide-trio
52. Eurovisiooni poolfinaal toimub Helsingis Hartwall Areenil neljapäeval 10. mail ja finaal on laupäeval, 12. mail.
Osavõtjaid on sel aastal rekordiliselt – 42. riigist ning finaali pääseb neist 24.


















_____
Ajalehed tegid gallupeid ning lugejad olid enamasti üksmeelsed, et esikpaar on Jaana ja Heikki
Ka Jaana oli Heikki poolt, kuid vastas ka diplomaatiliselt – et Soomes on muidugi ka palju teisi häid saate- ja õhtujuhte, kellega koos tööd teha.
Jaana kinnitas samuti oma tahtmist just Heikkiga Eurvisiooni juhtida.
Eurovisioon on suur austusavaldud. See on suurim võimalus, mida saatejuhina teha saab. Ja loomulikult tahan ma Heikkiga seda koos teha.

Jaana teab ka, et tänu lavale pääsemisele jääb tal suur osa eurovisioonil toimuvast ja võistlusega seonduvast nägemata. Tuleb tal ju nüüd kodus istuda ja materjalides tuhnida – nagu ta ise ütles.
Kui valik oleks tehtud pärast Lordi võitu, oleks kaksik olnud ette teada ja kindlalt
Heikki Paasonen - Jaana Pelkonen

Saatejuhtide top 5:
Naised:
1. Jaana Pelkonen 40%
2. Maria Guzenina – MTV kunagine saatejuht
3. Ella Kanninen
4. Ellen Jokikunnas – Idolsi saatejuht
5. Irina Björklund – filminäitleja
Mehed:
1. Heikki Paasonen 34 %
2. Marco Bjurström – Soome Mart Sander
3. Axl Smith – tänane MTV Skandinaavia saatejuht
4. Mikko Leppilampi 5,5 %
5. Peter Franzen – filminäitleja (mänginud ka eesti filmis ”Nimed marmortahvlil”

Aitab lobast! väljavõte teemakohasest foorumist 7.2.2007 11:27
Valik on tehtud, aitab lobast. Jaana ja Mikko on väärt seda, et meie soomlased, neid 100% toetame.
Võõras keeles vestlusoskuse võib omandada ka kolme kuu jooksul, eriti veel kui mingi põhi on juba olemas.
Fakt on see, et nad oskavad olla loomulikud ja kindlal ning see eeldab ju tugevat eeltööd – järelikult on neil selleks oskused ja valmidus olemas.
Olegm tänulikud, et kellelgi on siin ujedate ja tagasihoidlike inimeste maal, on piisavalt julgust ja annet.
Soome õnnestumises on oma osa kindlasti just neil kahel karismaatilisel inimesel. Hea enesetunne või FEELING tipp-hetkel on oluline ja seda pole mõtet jätkuva spekuleerimise ja ohkimisega mustata.
Jääb vaid üle loota et ka sopalehed suudavad Jaanale ja Mikkole töörahu võimaldada.
Lordile on leitud vist mantlipärija!
kui telestuudio ette ja seinte vahele kogunenud fännide põhjal menu arvestada, siis peaks sel aastal parim laul olema ansamblil Lovex. Nende laul Anyone anymore sai suurima poolehoiu ning pääses nüüd esialgu edasi Soome laulu finaali, mis toimub Turus 17. veebruaril

Lovex esindab põhjamaist jäärapäisust ehk siis midagi samalaadset nagu eelmise aasta võidutooja Lordi. Oma loomingut teevad noormehed põhimõttel: ”Muusika peab tundeid äratama. Keset teed kõndijaid on juba küllalt.”
Laulu-meistrid ja solistid Eurovisioonist:
- ”Tuleb ikka hirmus palju kontserte anda, kui tahab telerite ees istuva publiku taolist vaatajaskonda koguda.”
- ”Lauljal ei ole väga palju paremaid võimalusi enese ja oma muusika esitlemiseks”.

Ja Idolsist ka pisut, sest Eestiski on alanud superstaariotsingud
Leedulane RUSLANAS KIRLIKINAS(23) tekitas kõmu.
Jaanuari algul oli skandaal tänaseks saatest juba välja hääletatud noormehega
Viie aasta tagused alastifotod tekitasid siin paraja skandaali, kuid Idolsik-tahtjale anti armu.
Saate produtsendil Marika Makaroffil ja 23-aastasel leedulasel RUSLANAS KIRLIKINASil oli pärast pildi-loo lekkimist pooletunnine jutuajamine ning uue võimaluse saamine oli nooremehele selgelt kergendust toov.
Otsus tehti Soomes, kuid kuivõrd tegemist on rahvusvahelise saateformaadiga, kuulati ka nö rahvusvahelist arvamust.
Zürii ainke naisliige Nina Tapio usaldab Ruslanasit: ”Ta oskab laulda ja vaid see on oluline!”
Zürii esimehe Asko Kalloneni sõnul ei ole noore leedulase kõmuline minevik edukale tulevikule takistuseks.
Saate produtsendi sõnul peab kõigil olema võimalus alustada uut eluetappi nö valge lehena.
Peamine põhjus jätkamiseks oli see, et fotode tegemisest ja avaldamisest on kulunud 5 aastat. Tähtis oli seegi, et pilte ei ole avaldatud praeguse võistluse ajal.

Kolmest Kuueni 7. veebruaril 2007