Kilde Kolmest Kuueni VIII

Täna algas eelhääletus
Valida saan kõikjal Soomes, elukohast sõltumata. Kuid kandidaat peab olema valija elukohajärgsest piirkonnast.
Soomlased valivad oma parlamendi 100 aastase ajaloo jooksul 35-ndat esinduskogu. Kandidaate on 1400 ja esinduskogusse mahub 200 liiget. Eelhääletusel osaletakse peamiselt seetõttu, et valimispäeval – 18 märtsil – ollakse või arvatakse end olevat kusagil reisil.
Helsingi peapostkontoris olid esimesed hääletajad juba enne avamist järjekorras ning ennustatakse, päeva jooksul käib majast läbi 3000-5000 eelhääletajat.
Eelhääletamine lõpeb järgmisel teisipäeval.

Raadio-jumalateenistus peab täna 75-sünnipäeva. Esimene soomekeelne hommikupalvus kanti üle Helsingi Vanast kirikust 7.märtsill 1932. aastal ning jutluse pidas piiskop Jaakko Gummerus. Regulaarselt jõudis jumalasõna kuulajateni 1933.aastast ning kaks korda YLE 1 programmi eetris kõlavat hommikupalvust kuulab umbes 250 tuhat inimest.

Politseisõnumeid ka. Täna teatasid uudised, et Sipoost ellmisel aasta detsembris konfiskeeritud narkootikumikogus oli üks Soome ajaloo suuremaid. Hasisit oli maa sisse peidetud ligi 30 kilo ning kõik see oli plaanitud Jyväskylä piirkonnas rahaks teha. Politsei andmeil oleks kogusest saanud kaalud umbes 100 tuhat väikest pakendit.
Politsei on arreteerinud kaks meest ning kohtuprotsess algab kevadel Porvoos. Maksimaalne karistus, mis mehi süüdi mõistmisel oodata võib on 10 aastane vangistus

Kuid nüüd ilusaid uudiseid:
täna avalikustati, et suvel saabuvad Soome riigiviisidile Norra kuningas Harald ja kuninganna Sonja. Milline on kroonitud peade programm, see on esialgu lahtine.
Esmaspäeval saabus Sapporost koju tagasi kullatud Virpi Kuitunen
Kuitunen oli Sapporo suusa-MM-il Soome edukaim esindaja, pälvides neli medalit: kolm kulda ja ühe pronksi. Kangelanna ise ütleb et ta ei oleks isegi unistada osanud sellist võitu. Kuid kinnitas ka et medali-isu ei ole veel täis. Hooaja alguses oli eesmärgiks Maailma-Cupi võitmine, ning hooaeg veel jätkub. Kodupublik näeb Kuituneni nädalavahetusel Lahti suusarajal.
Koju-naasmine olevat ränk olnud, sest teekond kestis kokku kaks ööpäeva ning lennati kolme erineva lennukiga. Kuituneniga koos tulid koju ka Aino-Kaisa Saarinen ja Pirjo Manninen.

Soome tulevad tagasi ka rändlinnud, nii teatas laupäeval ühendus nimega Birdlife-Suomi. Lõuna-Soomes, ka edela-rannikul on nähtud mitmeid varakevadisi tagasikolijaid – näiteks hangelind, õõnetuvi, künnivares, põld-lõoke ja kiivitaja.
Talvitumiskohaks on neil lindudel Kesk-Euroopa ja ka Aasia. Kuid osad neist talvituvad tegelikult siinsamas, ehk Eestis, Lätis ja Leedus. Rändlinnud tulevad Soome tagasi enamasti märtsi-aprilli vahetusel, seega on praegu tegemist rõõmusa ja oodatud sündmusega. Varakevad on jõudmas ka Soome.

Ja lõpuks räägime lilledest Lilled on argipäeva luksus ja kõigile kättesaadavad.
Ning lille-lembesed soomlased võib täna juba lille-KASUTAJATEKS liigitada. Sest lilli valitakse nagu kõike muud kaupa – trenditeadlikult ja sihtotstarbeliselt
Lille-kasutus on kasvanud mitme aasta jooksul trendiks ning lilleseadeid tehakse üha enam moevärvide järgi. Lilletrendid määratakse aga Hollandi lillenõukogus ning otsused tehakse moe ja sisustuse põhjal. Trende on neli, igale aasta-ajale üks ning see määrab kindlaks moevärvi, lisamaterjalid, kimpude ja lilleseadete toonid.

Pastell-toonid on juba mõnda aega olnud moes, uus on näiteks aga must, valge ja pruun. Moes on suured ja lopsakad õied.
Ning seda eriti suve poole. Nii et pojeng on kindlasti üks trendi-õitest.
Sel kevadel on Soome floristide hinnangul kohe kindlasti moes roosad tulbid.
Ja suureõieliste roosidega soovitatakse koos vaasi panna veel raagus kaseoksi ning eriilmelisi seadeid saab, kui täiendada roose ja oksi erinevate kivikeste,
teokarpide ja toataimedega.
Peolaua kaunistuseks soovitatakse roosivanikut.

Sisustusbuumist rääkides, räägime ka toataimedest ja lõikelilledest, sest neist on saanud oluline osa nö mööblist. Ning paljud muudavadki toa ilmet just lilleseadetega. Ning see on omakorda tinginud uue trendi – hooajalilled.
Hetkel on hooajalilled Soomes erksavärviline priimula. õigepea pakuvad lillepoed imepisikesi kobarhüatsinte või nagu soomlane neid nimetab pärl-hüatsine, nartsisse ja muidugi tulpe. Jälle kord tulpe – nende lillede kõrghooaeg on jõulud.
Ning tänasel naistepäeva-eelõhtul on sümboolne rääkida nelgi uuest tulemisest. Moodi tuleb uuesti ka freesia ning kimpudesse on moekas lisada nüüd pikki kõrsi ja kõrre-moodi lehti ja kui kimbus on veel ka mõni sulg, on tulemus täiuslik.
Soomlane ostab lilli erinevatest poodidest. Enamasti siiski lilläridest.
Tänaval (nii nagu Eestis) Soomes lille-müügikohti polegi, kuid lilli müüvad ka marketid ja muidugi lillepoed. Kuid tähtsam kohast on see, et tarbija ostab lilli, millest ta soovib ise kodus kimbu kujundada. Teatakse täpselt millisesse vaasi ja millisesse nurka või kuhu lauale. see tuleb. Soomlane meisterdab meelsasti ja nüüd on lihtsalt üks vahend juures.
Soomlane ostab meeleldi lilli iseendale. Premeerides end eduka töönädala eest näiteks.
Toataimede mood on visa vahelduma ning juba aastaid on moes olnud näiteks ämmakeel ja ikka ning jälle orhideed. Orhidee on ka üks soovitumaid poodides. Ning liike on ju kümneid. Värvitoone veelgi enam. Soomlane eelistab lihtsaid taimi, konkreetseid lehti ja värvilisi õisi (ka valge on värv).
Palju ostetakse bonsaid, minikaktuseid erinevatesse seadetesse. Sageli ostetakse ka kõrgeid, näiteks kolmemeetriseid palme või kummipuid. Kevadel ostetakse palju ka viljalisi toataimi, sidruni ja mandariinipuid ning paprikaid. Just nüüd on lõikelilledena müügil meelespäid, nartsisse, krookusi ja sardiinia tulikaid ehk lihtsalt tulikaid.

Kolmest Kuueni 7. märtsil 2007