Hyvää Uutta Vuotta!

Hea valitsus

Soomlased hindavad oma valitsust üsnagi kõrgelt, nii selgus täna avaldatud Suomen Gallupi küsitlusest. Enam kui 71% vastanutest hindas valitsuse tegevust heaks, 2% pidas tehtut suisa suurepäraseks.

Valitsusega rahulolmatust väljendas iga viies vastanud.
Parteide kaupa hindasid kõige kõrgemalt ministrite koostööd Keskusta ja Sotsiaaldemokraatide pooldajad. Kuid ka opositsiooni kuuluvate Kokoomuse ja Roheliste toetajad olid tehtuga üsna rahul, toetusprotsent küündis mõlemal juhul üle 60ne.
Rahulolematud oli vasakpoolsete toetajad.
Peaminister Matti Vanhaneni personaalne populaarsus jätkub, ja sellestki, detsembris tehtud uurimusest selgus, et minister on kolleegidest tublim.

Eesistujamaa kokkuvõte

Välisminster Erkki Tuomioja sõnul sai Soome Euroopa Liidu eesistujamaana üsna hästi hakkama. Tervikut hindas Tuomioja rahuldavaks ning märkmist leidsid samaväärselt nii Liibanoni kriis kui ka Venemaa ja Euroopa Liidu suhted.

Soome eesistumise aega on Euroopa Liidu siseselt peetud üleminekuajaks.
Samas on Soome saanud tehtu eest kuulda ka palju kiidusõnu, teiste hulgas märkis õnnestumist ka tuleva eesistujamaa Saksa liidukantsler Angela Merkel.
President Tarja Haloneni sõnul tegi riik head tööd, suudeti ju kahel maal ja pea kümnes linnas korraldada ühtekokku ligi 3 tuhat kohtumist ja koosolekut. Samas lükkas Halonen ümber ka üleminekuaja-hinnangud.

Nende kuue kuu jooksul, mil Soome oli Teist korda oma ajaloos Euroopa Liidu eesistujamaa rollis, saadi soomlaste endi hinnagul kokkuvõttes vähemalt rahuldavalt, kohati isegi hästi hakkama.
Jaanipäeva ja jõulude vahele mahtus maailma välispoliitika kogu spekter: Iisraeli ja Liibanoni konflikti lahendamisega tuli tegeleda kõigi nimel ja mitu kuud. Siin Põhjalas peetud tippkohtumised – Aasia riikide suurfoorumi Asem juubelikohtumisest uute kandidaatriikide kinnitamiseni – möödusid hästi ning Soome ei saanud mitte ainult kiita – tavapäraselt õnnestunud korralduse eest – vaid moodustas koos Euroopa Liidu riigijuhtidega ühisrinde Lahti kohtumisel, arutades Venemaa presidendiga energiaküsimusi.

Eesistujamaana peab Soome veel enne aastavahetust seisukoha võtma ka Somaalia olukorra suhtes.

Kõige enam võiks aga Soome ehk uhkust tunda Euroopa Liidu kemikaali+seadustiku+alase kokkuleppe üle. Lepe vajas kümneaastast eeltööd, kuid tuleviku jaoks tähendab see EL kodanike tervise ja keskkonnakaitse paranemist.

Soome kulutas eesistujana ligi 68 miljonit eurot, milledest näiteks ainuüksi ASEM-i kohtumine nõudis 13 miljonit.

Nüüd on aeg hinge tõmmata, Soomele jõuab teatepulk järgmine kord alles kevadel 2020.

ER uudistele 29. 12. 2006

Veelkord: pohjoisnapa.fi

Rääkisime kunagi neist ja kirjutasin ise ka kirjaridu sinna kaugele külma ja tuule kätte lumeväljadele. Täna tuli jälle üks vastus :) vahva ja reklaamimaiguline, kuid olgu pealegi.

Kiitos kun lähetit sähköpostia Pohjoisnavalle.

Viime keväänä hiihtäessämme kohti pohjoista saimme kahden kuukauden aikana tuhansia sähköposteja. Niistä osaltaan kiitos kuuluu myös sinulle.
Viestejä oli mukava lukea teltan suojissa valmistautessamme seuraavan päivän koetuksiin.

Nyt puoli vuotta pohjoisnavan saavuttamisen jälkeen on Laskuvarjojääkärikillan pohjoisnaparetkikunnasta ilmestynyt kirja.
POHJOISNAPA - JÄINEN HAASTE kerää yhteen matkan kokemukset ja tunnelmat.
Tämä 184 sivuinen kovakantinen ja runsaasti kuvitettu teos on myynnissä kirjakaupoissa ja
hyvin varustetuissa partio- sekä retkeilykaupoissa ympäri Suomen. Kirjan voit ostaa myös myös suoraan retkikunnan jäseniltä.
Lisäksi uutuuskirja on myynnissä retkikunnan (www.pohjoisnapa.fi) ja kustantajan (www.poppicok.fi) www-sivuilla.
Näiden linkkien tai oheisen PDF-filen kautta voit myös tutustua kirjaan tarkemmin.
Tarjoamme nyt Sinulle kirjaa edulliseen sisäpiiri-hintaan 35,90.
Kirja lähetetään sinulle postitse. Posti- ja lähetyskulut sisältyvät hintaan. Kampanjatarjous on voimassa 31.12.2006 asti.
Tilaukset www-sivujen kautta. Muista laittaa kampanjakoodiksi spiiri.

Jos toimit nopeasti, niin kirja ehtii vielä jouluksi perille.
Mukavaa joulun ja talven odotusta

Retkikunnan psta
Poppis Suomela

Sabad sõlmes ja kaelas

Soome teede- ja sideministeerium kavandab ida-piirile veoautodeparklaid.
Ministeerium teatas esmaspäeval ettepanekust, mille kohaselt plaanitakse piiriületuspunktidesse Vaalimale Virolahtisse ja Nuijamaale Lappeenrantasse suurte ootepiirkondade ehitamist.
Veoatode parklad peaks ministeeriumi andmetel mahutama vastavalt 1000 ja 500 veokit.
Parklad peaksid valmima ja kasutusele võetama hiljemalt 2008. aasta suvel ning platside kogumaksumus on ligi 23 miljonit eurot.

Teede ja sideministeeriumis esmaspäeval koos olnud koordinatsioonitöörühma andmeil on tulevikus kavas koostada plaan ka nö kaug-järjekorra koordineerimiseks. Kaug-järjekorrad võimaldaksid piiriületusel järjekorda broneerida. Lisaks sellele määratakse veoki-sabadele nö lubatud pikkus ja lepitakse kokku, kuidas piiril erinevates olukordades toimida.
Ka veoautoJUHTIDE olusid on kavandatud parandada: lubatud on korraldada näiteks tualett-ruumide olukorda ja piiripunktide jäätmemajandust.

Tuleval kevadel võetakse püsivalt kasutusele ka sadamate ootejärjekorrad. Ent pikemas perspektiivis plaanib Soome teede- ja sideministeerium edendada kaubavedu hoopis teisel moel: siirdudes maanteelt raudteele. Ministeerium teatas ka, et Soome toll on saanud Euroopa Liidu pilootprojekti raames loa kasutada Soome-Venemaa piiril peagi elektroonilist tollisüsteemi.

Hiljutisel Venemaa ja Soome peaministrite kohtumisel räägiti ka lokaalsetest teeparandustest, mis ministrite sõnul on möödapääsmatud. Kiireloomulistena toodi eraldi välja näiteks piiripunktide vahelised, ühendatud sõiduread ning piiripunktidest edasi Venemaa sisemaale viivad teed.

Soome ja Venemaa vahelised piiriületus-probleemid võetakse jälle kord esile Venemaa teedeministeeriumis 19. detsembril, mil Moskvas toimub riikide-vahelise kaubakomisjoni liiklustöörühma koosolek.

uudistele

Kaks küünalt

Soome 89. iseseisvuspäev:

• Kaitsejõudude paraad toimub Jyväskyläs.
• Vabariigi president Tarja Halonen ja doktor Pentti Arajärvi kätlevad täna õhtul 1900 külalisega. Nende hulgas on nagu ka eelnevatel aastatel valitsuse liikmed, rahvasaadikud, Euroopa Parlamendi Soomest valitud saadikud, riigi kõrged ametnikud ja Soome akrediteeritud diplomaatiline korpus.
• Lisaks neile on kutsutute hulgas ka näiteks teenekaid kultuuritegelasi, sportlasi ja näiteks ka neid soomlasi, kellega presidendi-paar on aasta jooksul kohtunud.
• Kuna sel aastal tähistatase naiste hääleõiguslikkuse 100. sünnipäeva siis on ka kindlasti kutsutute hulgas mitmeid naisorganisatsioonide esindajaid.
• Pidupäevl on teinegi laiem teema: soome rahuvalve, üleeile tähistati soome rahuvalvajate esimese missiooni 50ndat aastapäeva. Piduliste hulgas on siis ka kindlasti teenekaid sinibarette.
  

* * *
Täna õhtul, kell 18 süüdatakse Soome kodudes kaks (võimalusel sinivalget) küünalt, sümboliseerimaks ühekuuluvust ja koosolemist, tähistamaks iseseisvuspäeva. Küünlaid põletatakse kaks tundi. Nii otsustati päeval, mil võeti vastu tänase päeva aluskiri.

* * *
Pro Finlandia
Kümme kultuuritegelast on saanud Pro Finlandia-medali. Soome Lõvide rüütelkonna teenetemärk saadaksegi justnimelt kultuurivallas tehtu eest. Sel aastal andis president Tarja Halonen Pro Finlandian-medalid Sibelius-Akatemian rektor Gustav Djupsjöbackale, maalikunstnik ja graafik Matti Kujasalole, kirjanik Rakel Liehulle, kunstnik Marika Mäkeläle, muusik Jussi Raittinen. Medali said samuti ka moekunstnik Jukka Rintala, näitleja Eila Roine, fotograaf Pentti Sammallahti, pianist Marita Viitasalo-Pohjola ja kirjanik Gösta Ågren.

* * *

Presidendi balli taustal on Keiser Aleksander II korraldatud vastuvõtt aastal 1863, mil Helsingis tähistati riigipäeva-ball. Traditsiooni jätkasid hiljem ka presidendid Mannerheim ja Ståhlberg. Viimane selline ball toimus lossis 1924. aastal ning toona oli kutsutuid 1625.
Aga presidendi vastuvõtu juurde tagasi tulles: sellist kommet ei ole mujal maailmas, et riigi juhtkond pidutseb koos kodanikega. Ja kusagil mujal ei jälgi rahvas vastuvõttu nii hardalt teleri ees istudes.

Helinä Hirvikorpi: Linnan juhlat kautta aikojen
Esimene pidu: 1919. Soome iseseisvust olid tunnustanud Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid jaVenemaa.
Teine pidu: keeluseaduste ajal ilma alkoholita. Vastuvõt toimus pärastlõunal ja see kestis tunni. Pakuti kohvi ja küpsiseid. Külalisi oli 150.
Paari aasta pärast oli külalisi juba paar tuhat ja viiendat iseseisvuspäeva tähistati juba üsna tänase mudel järgi.

Ärajäänud pidu
Sodan aikana Linnassa ei juhlittu kertaakaan. Suomen presidenteistä Risto Ryti ja Carl Gustaf Emil Mannerheim eivät siis olleet koskaan juhlien isäntänä.
Kuid oli ka teisi põhjuseid: näiteks Soome jaoks edukal aastal1952, mil Helsingis korraldati Olümpia-mängud ja Armi Kuusela krooniti Miss Maailmaks. Toona jäi vastuvõtta ära president Paasikivi haiguse tõttu. Ning 1970ndal jäi pidu ära, sest lossis tehti remont. !974. aastal jäi vastuvõtt ära presidendiproua Sylvi Kekkoneni matuste tõttu.

Sylvi Kekkonen suri 1974. aastal vaid paar päeva enne pidustusid. Pagarid olid jõudnud juba kõik küpsised ja muud hõrgutised valmis teha. Piduroad annetati SOS lasteküla lastele.

*** Tänaseni on pidulaual presidendiproua Alli Paasikivi legendaarne bool

*** Presidendiproua Ellen Svinhufvudi pärandusena on senini pidulaual tort, mille retsepti teab üksnes Konditiitriäri Stella. Tort kannab presidendiproua Ellen Svinhufvudi nime.

NIMEKIRJAD
Urho Kekkoneni ajal oli vahel lossis kuni 2200 inimest. Kekkonenil olevat olnud alati kaks nimekirja - üks ametlik ja teine "juhuks kui". Sinna kuulusid muuhulgas ka presidendi soosingusse soovida saajad.
Martti Ahtisaari ajal hakati üha rohkem kutsuma külalisi ka väljastpoolt Helsingit, ning kaugemalt Soomest. Samuti said lossikutseid nn tundmatud kodanikud ja meelelahutusmaailma esindajad.

Esimene "tundmatu kodanik" oli aga lossis juba 1958. aastal, kutsujaks president Kekkonen. Urho Kaleva kutsus külla Teno kalaretkel kaasas olnud sõudja. Mees ei jäänud ainsaks, oma laplastest sõpru kostitas Kekkonen ka edaspidi ning just iseseisvupäeval.

• Press lossis esimest korda 1925. Kuid ajakirjanikud olid külalise-rollis mitte tööl. Ja ühele ajakirjanikule anti luba kirjutada oma muljetest.
• Esimene raadio-otseülekanne 1949.
• Televisioon lossis 1957. Sellest ajast alates on soomlased saanud näha lossis toimuvat. Televisioon hakkas otseülekandeid tegema president Mauno Koivisto ajal 80ndate alguses.

1970ndatel nn protestiaastatel oli moes vastuvõtu kutsest keelduda ja kui siiski mindi, siis protestiti argise rõivastusega (lossis on nähtud ühtekokku kakskümmend Marimekkoa ja Vuokko-seelikut).
Riietumisele hakati suuremat rõhku panema pärast seda, kui lossi ilmusid telekaamerad. Glamour vallutas lossi-saalid 80-ndatel.
Mõnele on kleidi hankimine aasta-pikkune projekt.

Lossis on ka sel aastal omal kohal kindlasti Jazz-muusika, nii nagu president Tarja Haloneni varasematel vastuvõtu-aastatelgi. Sedakord musitseerib Perko trio.

* * *

Veel üks lipupäev
Siseministeerium tegi välja andnud määruse, mille kohaselt heisatakse riigilipud riigiasutustel sel aastal esmakordselt ka Jean Sibeliuse sünniaastapäeva – 8. detsembril.
Ministeerium on teinud ettepaneku ka ülemaaliseks lipuheiskamiseks.
Uue lipupäeva võimalikkus eeldab alati ka kodanike nõusolekut.
Eelmisel aastal, mil tähistati J. Sibeliuse 140 sünniaastapäeva, heisati samuti lipud, kuid see oli nö erand. samal ajal korraldati ka küsitlus ning 85% vastanutest pooldas Sibeliuse sünnipäeva lipu vääriliseks.
Ettepanekut on toetanud Hämenlinna Sibeliuse-selts, Hämeenlinna linnavalitsus ja Järvenpää linnavalitsus.
Lipuheiskamispäev on nö heaks kiidetud pärast seda kui päev on märgitud Helsingi ülikooli almanahhi ja teistesse kalendritesse

* * *

"Hopeinen kuu" on kõikide aegade estraadi-hit
YLE Radio Suomi kuulajad hääletasid nii, osales 20 000 ihmistä. Kandidaat-laule oli 100, finaali pääses 10. Ning hääletustulemus kinnitas seda, mida soome estraadipublik on südames ja nö vaistlikult ammu teadnud.
1. Hopeinen kuu, Olavi Virta (1960), 21,9 %
(säv./alkup. san. Gualtiero Malgoni, suom. san. Rauni Kouta eli Reino Helismaa, sov. Jaakko Salo)
2. Satumaa, Reijo Taipale (1962), 14,7 % (säv./san. Unto Mononen, sov. Kaarlo Valkama)
3. Paratiisi, Rauli Badding Somerjoki (1974), 12,1 % (säv./san. Rauli Somerjoki, san. Arja Tiainen, sov. Jani Uhlenius)
4. Yö kerran unhoa annoit, Olavi Virta, 12,1 %
5. Satulinna, Jari Sillanpää, 7,7 %
6. Säkkijärven polkka, Viljo Vesterinen & Dallapé, 7,4 %
7. Albatrossi, Juha Vainio, 6,9 %
8. Akselin ja Elinan häävalssi, Heikki Aaltoilan orkesteri, 6,1 %
9. Iltatuulen viesti, Aikamiehet, 5,6 %
10. Täysikuu, Olavi Virta, 5,5 %

* * *

Uudis+ intervjuu märksõnad 6. detsember 2006

Ise seisev Soome

Soome tähistab 89. iseseisvuspäeva olukorras, kus natsionalistlike parteide Perussuomalaiset ja Isänmaallinen Kansanliike juhid Timo Soini ning Matti Järviharju peavad oma kodumaad juba ammu iseseisvuse kaotanud riigiks.

Õli äärmuslike liikumiste tulle valas ka Soome parlamendi eilne otsus kiita heaks Euroopa liidu põhiseaduslepe.
On raske ütelda, kas heakskiitmisistung korraldati meelega vahetult enne iseseisvuspäeva – sisaldub selles ju kahtpidi sümboolikat: ühelt poolt võib arvata, et sellise otsusega püütakse rõhutada fakti, et Soome iseseisvus ei kao põhiseadusleppest hoolimata kuhugi.
Kuid teisalt oli võimalus nö vaikselt ära teha, sest pidupäevaks valmistuv rahvas neelas uudise ehk kergemini alla.
Tõsi, väga valulisi reaktsioone põhiseadusleppe ratifitseerimine siiski esile ei kutsunud. Ka soomlased teadvustavad, et nii kaua, kui leppelt puudub Prantsusmaa ning Hollandi taoliste maade toetus, on tegemist rohkem ilusa zhesti kui tegeliku juriidilise leppega.

Seekordset iseseisvuspäeva toonitab Soome peatselt lõppev roll Euroopa Liidu eesistujamaana. Ajal, mil tuli ette üllatavaid pöördeid, ja millega soomlased on enda hinnagul kokkuvõttes vähemalt rahuldavalt, kohati isegi hästi hakkama saanud.
Rahvusvaheline poliitika näitas ju jälle oma äraarvamatust.
Kesksuvel sattusid peaminister Matti Vanhanen ning välisminister Erkki Tuomioja Euroopa Liidu esindajatena rahvusvahelise meedia huviorbiiti sama-aegselt Iisraeli ja Liibanoni konfliktiga.
Seejärel läks pisut paremini: Põhjalas peetud tippkohtumised möödusid hästi ning Soome ei saanud mitte ainult kiita – tavapäraselt õnnestunud korralduse eest – vaid suutis koos Euroopa Liidu riigijuhtidega luua ühisrinde Lahtis, kus arutati Venemaa presidendiga energiaküsimusi.

Mille üle aga täna presidendilossi kogunev Soome ladvik saab – eesistujaperioodi hinnates – uhkust tunda?
Saavutuseks võib pidada Euroopa Liidu kemikaali­+seadustiku+alast kokkulepet. Uhkuse tundmiseni kulus kümme aastat ja seda, et alles novembri lõpus veel kuid edasi lükkumas olnud seadustik siiski mõne päevaga kokkulepeteni viidi, ongi nimetatud seekordseks „säravaks tärniks“ Soome õlakutel.

ER uudistele 6. detsembril 2006

Kansa on puhunut

"Haavoittunut enkeli" on soomlaste armastatuim maal

Hugo Simberg: Haavoittunut enkeli (1903) Haavatud ingel

See enam kui saja-aastane maal on soomlastele kõigist armsaim. Nii selgus Soome kunstimuuseumi Ateneumi korraldatud Maamme taulu (vabalt tõlkides: Meie riigi pildid)-valimisel.
Ateneumi kunstimuuseum pakkus kuue nädala pikkust hääletusvõimalust ning tingimuseks oli, et teos on Ateneumis olemas. Kuue nädala jooksul andis oma hääle 10 000 inimest ning Simbergi Haavatud ingel sai neist 1360.

Teisele kohale tõusis Helene Schjerfbeckin Toipilas (Haigusest toibuja või paraneja) 1201 häälega
ja kolmanda koha sai Ferdinand von Wrightin Taistelevat metsot (Võitlevad metsised) 1056 häälega.
Simberg (1873 - 1917) maalis soomlaste lemmikmaali Diakoniahaiglas Helsingis, toibudes raskest närvihaigusest.
Olgugi, et maalil kujutatu sobikski haigla lähedal oleva Loomaaia pargi miljöösse, ei kasutanud kunstnik oma töödes kunagi reaalset ümbrust. Simberg on öelnud, et vaid armastus töö vastu, teeb kunstiteosest ausa ja kõlbliku.
Kui maal Haavatud ingel oli esimest korda näitusel üleval, puudus teosel nimi. Või õigemini: kunstnik oli nimeks pannud mõttekriipsu. Sellega andis ta mõista, et maalil nähtu avaneb igale vaatajale eraldi ja ilma seletusteta. Maalist tehti hiljem ka teine versioon, mis ehib Tampere toomkirikut.

Mitmeti tõlgendatav maal
Maamme-taulu valimisel oli publikul võimalus oma valikuid ka põhjendada. Haavatud ingli kohta öeldi, et see on kaunis, mõtteid tekitav ja äratav teos ja et seda on võimalik mitmeti tõlgendada.
Paljude jaoks oli sel pildil soomlaste hingemaastik, teistele tähendas see Soome isesivusvõitluste võrdkuju. Osale vaatajaist oli see meeldetuletud looduse ja Töölön-lahe kaitse tähtsusest. Mõnele tähendas lapsepõlvemälestust.

Maamme Taulu valiti 27. septembrist-12.novembrini. Publikul oli võimalik minna otse Ateneumi või muuseumi koduleheküljele www.ateneum.fi
Et valik oleks pisutki lihtsam ja selgem, oli muuseum oma kogudest välja pakkunud 19 tööd. Neist enamus olid Soome kunstiklassikud. Loomulikult sai neile lisaks ka oma lemmikuid (ikka Ateneumi kogude piires) valida.
Omapoolse valikuga rõhutas Ateneum, et mitme kooliõpikutes ja võltsingutena esil olevad tööd on olmas ka originaalidena - Ateneumis.