Teretusi Koopast

"Nigut nina koopast välja pistad, läheb jamaks!" toriseb ta, kuid jätkab uuditse uurimist. Sest tahtmine on aru saada ja mõista, kuid vahel ei taipa tuhkagi - maailmal on oma reeglid. Ja koopaelanikul on tunne nagu ühel sümpaatselt rahuvalvajal Liibanoni-Iisraeli piiril: "Kujutad ette küll, et oled kohtunik, kuid selle mängu reegleid ei vaevu Sulle mitte keegi tutvustama." Nii ta siis seedib nähtut: kooparahus, teistelegi.

esmaspäev, jaanuar 29, 2007

Vali mäng

Valimis-"masinad" ja -leheküljed on tänaseks Soomes kasutada olnud juba paar nädalat. Arkaadia mäele tahtjaid on kokku 1400 ning et neist kõige sobivam valida, selleks on parim abimees just valimismasin või omalaadne valimismäng.
Tegemist on internetis toimiva süsteemiga, kuhu huviline märgib oma eelistusi ja arvamusi, mille põhjal arvuti pakub sobiva kandidaadi, kelle poolt hääletades võiks edaspidi lubatud maal elada.
Uuenduslikuim masin on sel aastal reklaamikanalil MTV3, kus lisaks valimisplatvormile ja eelistusele näed ka esindajaks tahtja silmavaadet
Paljud tänu abimehele oma hääle annavad, on veel uurimata. Kuid näiteks aasta tagasi toimunud presidendivalimiste eel käis huvilisi, toona populaarseima MTV valimismasina leheküljel, tublisti enam kui pool miljonit.

Kuidas hindavad aga endid suurimad parteid ise?
Kokoomus on teiste suurimate parteidega võrreldes tituleerinud end
kõige võidu-tahtelisemaks
Ametlik eesmärk on tõusta suurimaks parteiks.
Kokoomuse ajaloo parim valimistulemus pärineb aastast 1987, mil partei sai peaaegu veerandi parlamendikohtadest. Suurimat frakstisooni neist siiski ei saanud, seetõttu on peaministri portfell seni kättesaamatu püsinud. Tuntuim kokoomus-lane on Sauli Niinistö.

Keskusta sooviks on olla taas suurima esindatusega partei
Kolm päeva tagasi valimiskampaaniat avades kinnitati, et kavatsetakse säilitada peaministri koht. Ka maarahva-liiduna tuntud Keskusta on parlamandis ülekaaluline olnud neljal korral, samas pole seda õnne neil olnud järjestikustel valimistel. Sel korral soovib Keskusta oma positisooni hoida ka seetõttu, et partei näeb valitsusse vaid otseteevõimalust.
Tuntumad nimed on Matti Vanhanen ja Tanja Saarela.

SDP ehk Sotsiaal-demokraadid soovivad märtsi-valimistel tagasi võita ka kaotatud peaministri kohta. Parlamendi saja aastase ajaloo vältel on Soomes toimunud 34 esinduskogu valimist, ning vaid viiel korral on demarid kogenud vähemuserolli. Seekord on SDP endi sõnul kasutanud kõiki võimalusi – hääletajatele räägitakse isegi õuduslugusid porvari-valitsusest.
Valimisplatvorme võrreldes on aga juba tõdetud, et sotsaaldemokraatide 1995. aasta suurvõitu enam ei tulevat, tõsi, ka kaotut ei paistvat. Kuid Vasemmistoliitto ehk nn ehtsad vasakpoolsed olevat tugev konkurent. Tuntuimad demarid on Erkki Tuomioja ja Paavo Lipponen.

Kõik parteid usuvad, et suurim fraktsioon loetakse kokku Lõuna-Soome häältest.
Ühiskonnateaduste arhiivi juhataja, poliituurija Sami Borg’i hinnangul on ajakirjandusel suur vastutus, sest köik oleneb meedia tõlgendustest.
Borg’i sõnul on põhiprobleemiks, poolehoidude tõusu ja languse kommentaarid. Tähtis olevat meeles pidada sedagi, et kõik uurimused on maksulised.
Soome meedia olevat viimasel ajal muide senisest sõbralikum, näiteks pisiuuringud ei jõuagi enam võimalike valijateni.

Valimisprotseduur on seekord ka Soomes lihtsam: eelhääletus-punkte on seekord 150 võrra rohkem. Punktid paiknevad peamiselt erinevates ametiruumides, ning neid on üle riigi kokku ligi 900.
Välisriikides avatavaid eelhääletuspunkte on veidi üle 200, ühtekokku 87 riigis.
Soome parlamendi valimiste eelhääletus algab päev enne naistepäeva.
Valimispäev on 18. märts.

Sildid:

1 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

Jah, ilmselt nii see on

20 märts, 2010 19:27  

Postita kommentaar

<< Home