Signe Branderin Helsingi

Helsingi Linnamuuseum koostas raamatu legendaarsest päevapiltnikust. Raamat tutvustab saja-aasta taguses Helsingis olnud vaatamisväärsusi

Helsingin Sanomat

Helsingi elanike arv ületas 100 000 elaniku piiri 1902. aastal. Kolme kümnendiga oli see kolmekordistunud. Linna suur kiire kasv ja muutumine pani Helsingi arhitektid ja linnaisad mõtlema, kuidas talletada kaduvat puumajadelinna. Selleks otsustas Helsingi linnavalitsus 1906. aastal luua muinasmälestistekomisjoni, mis järgmisel aastal palkas päevapiltnik Signe Branderi (1869-1942). Otsust on hiljem korduvalt esile tõstetud, nimetades seda tulevikkuvaatavaks.
Brander jäädvustas Helsingit seitseme aasta vältel 1907-1913. Töö tulemusena sündis 907 pilti, millest algas Helsingi linnamuuseumi pildiarhiiv.
Linnamuuseum on nüüd avaldanud Signe Branderin piltidest esimese teose, mis põhineb täielikult tema fotodele. Fotograaf Jan Alanco ja teadur Riitta Pakarineni koostutud raamatus on umbes sada parimat Branderin Helsingi-teemalist pilti.

Muinasmälestistkomisjonis istusid oma aja parimad linnapildi ja kultuuriajaloo tundjad, teiste hulgas ka arhitekt, professor Gustav Nyström, kes juhtis Helsingi linnaplaneeringut. Komisjon tegi Brandeni jaoks plaani pildistamiskohtadest, kuhu oli tulekul suuri ümberkorraldusi.



















Helsingi kasvas ja muutus mürinal 1900ndate aastate algul. Töölö ja Eira linnaosade ehitus oli algamas ja 1800-aastate esimesel poolel linna ehitatud ühe- ja kahekordset puumajad hakkasid nüüd kõrgete ”kivimüüride” teelt kaduma.

Riitta Pakarinen hindas, et Signe Branderi valik Helsingi fotograafiks oli iseenesest mõistetav.
Ta oli end juba fotograafina tõestanud, eriti maastike jäädvustamisel.
Parkanos sündinud Brander õppis Helsingis joonistusõpetajaks, kuid ta ei teinud kunagi õpetajana tööd. Selle asemel temast tuli fotograaf, kes ei a selle töö kogemus ühest helsingi fotoärist.Ta ei hoolinud portreefotodest ega armastanud ateljeetööd. Tal oli muidugi ka selle töö kogemus, ühest kohalikust fotoärist. Ta soovis nelja seina vahelt välja.
Brander pildistas tolleaegse kohmaka tehnikaga eriti osavalt linna ja maastikke
Ta ei rahuldunud surnud arhitektuuri pildistamisega. Inimesed ja detailid olid tema elavate piltide saladus.

Sada aastat tagasi kasvatasid venelased Töölös helsinglastele juurvilju

Enamasti on pildile jäänud isikud juhuslikult kohale juhtunud.
Brander on palunud neil hetkeks peatuda. Inimeste heatujulisusest võib välja lugeda, et Brander oskas asja esitadad nii, et see äratas helsinglastest uudishimu. Fotograafia oli veel uus ja naine piltnikune, maastikufotograafina, haruldus. Vahel on pikantseks seigaks raudteerööpaidpidi lonkiv koer või keset õue seiseva valjastamata hobune.
Pildid on järjestatud raamatusse uurimisretkena, mida mööda liigub lugeja nagu vaatamisväärsuste-ekskursioonil saja-aasta taguses Helsingis.



















Ekskursioon algab Hesmanni linnaosast, tuleb läbi Hakaniemi ja Kruunuhaa lõunapoolsetesse linnaosadesse, jätkudes sealt edasi Kampi kaudu Töölösse. Iga pildi kõrval on algsel kuju täpne kaart, mis räägib, kus kohast foto on tehtud ja mis suunas nähtavus on avanenud. Kaart on vältimatu tänasele lugejale, sest linn on mitmes kohas äratundamatuseni muutunud. Näiteks Töölö linnaosa oli Brandedi fotode ajal agul, kus venelased kasvatasid helsinglastele juurvilju.
Branderi ja komisjoni teed läksid mingil põhjusel aga 1913.a lahku. Komisjoni protokollidest ei selgu aga erimeelsuste põhjus.
Pakarinen arvab, et riidu on võinud põhjustada lihtsalt rahaküsimus.
Linnamuuesum palkkas Branderi asemele uue fotograadi kuid esimese maailmasõja puhkemine 1914 aastal lõpetas linna jäädvustamise aastakümneteks.
Linnaümbruse korraline jäädvustamine algas uuesti alles 1950ndatel. Alalise fotograafi sai Linnamuuseum alles 1981. aastal.
Brander jätkas fotograafina tööd Soome eri paigus. Tema tervis ja nägemine halvenesid 1930ndatel rohekae tõttu. Brander sattus 1941 aastal Kivelä haiglasse, mille patsiendid evakueeriti sõjatõttu hiljem Nikkilä vaimuhaiglasse.
Vaimuhaiglasse üleviimine ei olnud tingitud Branderi seisundist, ehkki ka seda on vahel väidetud. Sõja segastest oludest suri Nikkilä haiglas ligi paarsada patsienti 1942 aastal nälga.
Nende hulgas oli Helsingi legendaarne fotograaf Signe Brander, kes maeti koos paljude teiste ohvritega ühishauda.

Jan Alanco ja Riitta Pakarinen: Signe Brander, Helsingi fotograaf.
Helsingi Linnamuuseum

vahepala