Kilde Kolmest Kuueni IX

Eile purustati Lõuna-Soome soojarekord. Helsinki-Vantaal mõõdeti eile pärastlõunal üle kümne soojakraadi. Viimaste päevade ilm üle maa olnud viis kraadi keskmisest soojem. Ning allergikutele on antud juba esimesed hoiatused, sest lepp ja sarapuu tolmlevad

Eile lõppes eelhääletus: valimas käis ligi 1,2 miljonit soomlast (29%). Naised olid meestest seekord aktiivsemad. Ning eelhääletusest osavõtt oli selgelt suurem kui neli aastat tagasi.

Eesti laste eelmise aasta lemmikfilm ”Leiutajaküla Lotte” esilinastus täna Helsingis, Klaaspalees ehk siis kesklinnas asuvas Lasipalatsis. Soome keeles on koerakese nimeks pandud Lotta ning nimi tervikuna kõlab ”Keksijäkylän Lotta”.
Sündmusel olid ka aukülalised: Eesti presidendi abikaasa, proua Evelin Ilves ja Soome presidendi abikaasa, doktor Pentti Arajärvi. Ning publikuks oli kutsutud näiteks ka Soomes elavaid eesti perekondi.
Enne linastust andsid filmitegijad Soome ajakirjanikele ka pressikonverentsi.
Selline kevadine kingitus siis.
Mõni aasta tagasi tehti Eesti joonisfilmiga Soome lastele aga Jõulukingitus: „Lepatriinud jõulud“ on televiisoris olnud suisa kahel korral.

Täna esitleti ajalehtedes aga Soome presidendi uut paati õigemini esindusjahti, mille väärtus on 2 miljonit eurot ja mis antakse pidulikult üle 2008-aasta mai.
Proua presidendi jaht on 20 meetrit pikk ning kannab nime Kultaranta 8, ning alus vahetab välja juba 22 aastat riigipäid sõidutanud Kultaranta 7-me.
Futuristlikus stiilis alumiiniumist ja klaasist jaht on inseneride sõnul kümneid aastaid vastupidav. Tegemist on ainulaadse eksemplariga, Jahi välispind on alumiiniumist ja sisustus on puidust ja põhjamaiselt vaoshoitud ning kajutiteseinad on suurte klaaspindadega – selleks, et Soome loodus toimiks sisustuselemendina. Avalikkuse eest jäävad varju presidendi isiklikud eelistused ja turvelemendid. Midagi erilist neis kantselei andmeil polevatki. Samas kinnitati, et jahti planeerides tehakse seda ka tulevastele presidentidele.
Jahiga täidab president esindusfunktsioone.
Uudne on seegi, et uus paadike kuulub presidendi kantseleile, mitte aga mereväele, nagu senini. Paati rahastab presidendi kantselei oma eelarvest. Jahti on planeeritud osta juba mitu aastat, nüüd tehakse see teoks.

Soomlased on suured kohvijoojad
Nad kuuluvat selles vallas suisa maailma juhtriikide hulka.
Igal aastal kulub ühe soomlase peale 9,8 kilogrammi kohvipuru.
Euroopa Liidus on keskmine tase hoopis madalam – vaid viis kilo inimese kohta.
Suurköögid ja kauplused tarbisid eelmisel aastal peaaegu 49 miljonit kilo röstitud kohvi, ning varasema aastaga võrreldes on seda 4% rohkem
Soome viib riigist ka kohvi välja: seegi number oli senisest suurem ligi 7 miljonit kilo. Ning kõige enam viidi Soomest kohvi Eestisse.

Soome parlamendisaadik Kimmo Sasi nõuab liikluseksimuste puhul karmimaid karistusi Sellise pealkirjaga uudiseid võis läinud nädala Soome koonderakonna nimekirjas uuesti Arkaadia mäele kandideeriv Sasi on sellesisulisi arvamusi avaldanud juba 5aastat tagasi. Seni ei ole karistused karmistunud.
Kuid Saadik Sasi sattus eelmisel esmaspäeval raskesse liiklusõnnetusse: Sasi juhitud auto kaldus vastassuuna vööndisse ning põrkas kokku vastu tuleva autoga. Kokkupõrke tagajärjel hukkus vastutulevas autos viibinud reisija.
Sasi viidi raskete vigastustega haiglasse ning pühapäeval arvati, et tema kaelavigastust vajab paranemiseks operatsiooni.
Politsei kinnitusel ei ole õnnetuse tekkepõhjused täpselt teada, kuid alkohol ja mobiiltelefoni kasutamine on välistatud. Kimmo Sasi assistendi sõnul oli saadikul enne kokkupõrget väsimushoog, kuid Sasi jätkas siiski sõitu, sest tundis end jälle virgena.
Juhtumist uuritakse tavalise liikluseeskirjade rikkumisena ning surma ja vigastuste põhjustamisena.

Töötute politseinike palkamiseks saadi riigilt toetust
Siseministeerium eraldas 2 miljonit eurot, millest jagub 100 politseiniku palkamiseks – sõlmitavad lepingud on esialgu tähtajalised ja vaid pooleks aastaks.
Praegusel hetkel on Soomes ühtekokku 112 töötut politseid. Olukord tekkis pärast Soome eesistujamaa staatuse lõppemist ning süvenes aasta alguses politseikooli lõpetanute võrra.
Politsei töötus olevat Soomes tegelikult ikka hooajati esinev, kuid alati siiski lühiajaline nähtus. Halvem on lugu aga töö asukohaga, sest kodukandist alati tööd ei saa.
Siseministeerium on nõu ja jõuga appi nüüd tulnud, sellele aitas kaasa ka reedel Helsingis kesklinnas toimunud politseinike ja tulevast politseide meeleavaldus.
Koolitatud ent töötuid politseinikke on täna Soomes kokku ligi 300.

Eurovisiooni vürstiks tituleeritud ansambel ”Lordi” kogus laupäeval Helsingis toimunud Emma-gaalal 5 Soome pop-muusikaauhinda: Parima bändi, Parima laulu, enim plaate müünud ansambli, Eksport-Emma ja E-Emma kategoorias. Esimest korda sai Lordi Emma-kuju 2002 aastal
Uustulnuka Emma võitis Sunrise Avenue.
Parimaks kodumaiseks artistiks valiti Lauri Tähkä & Elonkerjuu.
Välismaalt valiti parimaks aga …Iron Maiden.
Emma-gaala anti üle ka elutöö-preemiaid: Muusikud J. Karjalainen ning MATTI JA TEPPO Ruohonen

Sir Sümpaatne ehk Sir Symppis Ta saabus Helsingisse pühapäeva õhtupoolikul nagu kestahes teine reisija. Kasutamata vippide tuba ja tegemata liigseid žeste.
Tema käepigistus olevat soe ja tugev ning tema väljanägemine – nagu ikka staaridel – on super
Tänaseks 49 aastat laval olnud ja vaid 66 aastane Cliff Richard, on Soomet viimati külastanud 17 aastat tagasi ja meenutas, et publik oli toona viisakas ja rahulik.
Eile õhtul andis Sir Symppis Helsingi Jäähallis kontserdi ning enne seda oli staar isegi pabinas, kuna esitas Soomes nähtud showd viimati 6 nädalat tagasi.
Ajakirjaniku küsimusele, et kuidas temast sai SÖÖR, vastab laulja, et ”Mulle saadeti peaministri kantseleist kiri, milles küsiti, kas nõustun sellega, et kuninganna soovib mind rüütliks lüüa. No muidugi nõustusin ma sellega.” See kõik juhtus 12 aastat tagasi.

Kolmest Kuueni 14. märtsil 2007

Naistest ja häälest

Naise euro on Euroopa Liidus endiselt vaid 85 senti
Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse-komisjoni aastaraport kinnitab, et ehkki naiste positsioon tööturul on viimase 12 aasta jooksul paranenud, on see endiselt meestega võrreldes selgelt halvem.
Milleeniumi vahetusel on raporti kohaselt EL riikidesse sündinud 8 miljonit töökohta, neist 6 miljonit kuulub naistele.
Sellest hoolimata räägime võrdsusetusest, sest sotsiaalne vaesus ja diskrimineerimine on süvenenud ning kõige enam kogevad seda raporti põhjal eakad naised ning üksikhooldajad.
Raporti andmeil tuleks parandada kõigele muule lisaks ja ennekõike suhtumist. Ning probleeme tekitab ka see, et naiste palgad muutuvad meestega võrreldes ühe väiksemaks, olles vastutusega pöördvõrdelised.
Soomes just hiljuti läbiviidud uuring kinnitab ka et naised küsivad tööle minnes meestest vähem palka. Üle 2000 euro küsitakse mõlemal juhul, kuid mehed tahavad saada peaaegu 3000 eurot. Uuringus osales 10 tuhat üliõpilast.

Et julgustada töökaaslasi üksteist võrdselt kohtlema, loodi internetti võrd-õiguslikkuse portaal www.tasa-arvoklinikka.fi.
Ning esimene külaline ja küsimustele vastaja on sotsiaal- ja tervishoiuminister Tuula Haatainen, kellele saab kogu märtsi kuu küsimusi esitada.
Sellel leheküljel on viide ka naisele, kelleta Soome naise ajalugu rääkida ei saa.

Kirjanik Minna Canthi (1844-1897) elutöö rajas teed võrdsemale Soomele. Ta jäi 35 aastasena leseks, ning ainsaks vanemaks seitsmele lapsele.
Minna Canth jäi Soome kultuurilukku kirjanikuna. Teda teataks ka kui rahvusvaheliste aadete kandjat, ajakirjanikku, kultuurivahendajat ning suguvõsale kuulnud lõngapoe jalule aidanud ärinaist.
Canth oli 1860ndatel Soomes alanud naisliikumise eesotsas, liikumise eesmärgiks oli naiste ühendamine ning üks põhjuseid oli industrialiseerimine.
Canth mõjutas ühiskonnnas kõiki kihte, rääkides naiste sotsiaalsest rollist ühiskonnas. Teda on nimetatud oma ajastu suurimaks eurooplaseks.
Soome esimese parlamendi valimis ta näha ei jõudnud, sest suri 8 aastat varem.
Ent tema elutöö kandis vilja, sest Soome naised said 1906aastal hääleõiguse, ning veelgi enam: Soome esimesse esinduskogusse valiti 19 naist.

Aasta 2007 on Minna Canthi sünnilinnas Kuopios tema juubeliaasta, mille teemaks "Kuidas toimiks Minna täna?"
Aasta on jagatud kolmeks, hõlmates inimeste ja kultuuride võrdsust, osalemisaktiivsust ja kultuuri ning teaduse tulevikku. ning suurim sündmus on 19. märtsil Minna Canti Sünnipäeval ning sel aastal heisatakse esimest korda tema auks ametlikult riigilipud, tähistamaks võrd-õiguslikkuse päeva.
Hääleõiguslikkuse sajandat sünnipäeva ja Minna nimepäeva tähistatakse maikuu lõpus, ning mitmekordne juubeliaasta lõpeb iseseisvuspäeva pidustustega.
Kõiki neid sündmusi läbib Minna Canthi moto: "Olgu kõike muud, peaasi et mitte uinunud, poolsurnud elu."

Minna Canth ei ole siiski mitte alati nii esil ja populaarne olnud. Jah, temast on palju räägitud, kuid riikliku lipupäeva saab ta alles nüüd, enam kui sada aastat hiljem.
Lipupäeva nõudis seitse aastat tagasi avalikult toona presidendikandidaat, esinduskogu spiiker Riitta Uosukainen. See võis olla osa tema valimiskampaaniast, kuid mitte ainult, sest juba 30 aastat varem oli Uosukainen kirjutanud Minna Canthi elutöö-teemalise väitekirja.
On öeldud, et neil kahel naisel midagi muud ühist polegi.
Arvatakse ka teisiti, et sest just Riitta Uosukainen ütles kunagi ühes intervjuus:
"Siin riigis ei taluta mingisugust erinevust. Kõige jaoks on olemas kindel vorm ja Sind üritatakse sinna suruda."
Presidenti Uosukainenist ei saanud, kuid naiste õiguste, seksuaalse vabaduse ja võrdõiguslikkuse ning naiste aadete eest seisja on ta endiselt. Tema meelest on naistega seotu mitte pelgalt naiste vaid kogu inimkonna-temaatika. Ning pereprobleemide põhjustena nimetab Uosukainen kahte asja: ajanappus ning väärtushinnangute puudumine.

Uudis+ 9. märtsil 2007

Kilde Kolmest Kuueni VIII

Täna algas eelhääletus
Valida saan kõikjal Soomes, elukohast sõltumata. Kuid kandidaat peab olema valija elukohajärgsest piirkonnast.
Soomlased valivad oma parlamendi 100 aastase ajaloo jooksul 35-ndat esinduskogu. Kandidaate on 1400 ja esinduskogusse mahub 200 liiget. Eelhääletusel osaletakse peamiselt seetõttu, et valimispäeval – 18 märtsil – ollakse või arvatakse end olevat kusagil reisil.
Helsingi peapostkontoris olid esimesed hääletajad juba enne avamist järjekorras ning ennustatakse, päeva jooksul käib majast läbi 3000-5000 eelhääletajat.
Eelhääletamine lõpeb järgmisel teisipäeval.

Raadio-jumalateenistus peab täna 75-sünnipäeva. Esimene soomekeelne hommikupalvus kanti üle Helsingi Vanast kirikust 7.märtsill 1932. aastal ning jutluse pidas piiskop Jaakko Gummerus. Regulaarselt jõudis jumalasõna kuulajateni 1933.aastast ning kaks korda YLE 1 programmi eetris kõlavat hommikupalvust kuulab umbes 250 tuhat inimest.

Politseisõnumeid ka. Täna teatasid uudised, et Sipoost ellmisel aasta detsembris konfiskeeritud narkootikumikogus oli üks Soome ajaloo suuremaid. Hasisit oli maa sisse peidetud ligi 30 kilo ning kõik see oli plaanitud Jyväskylä piirkonnas rahaks teha. Politsei andmeil oleks kogusest saanud kaalud umbes 100 tuhat väikest pakendit.
Politsei on arreteerinud kaks meest ning kohtuprotsess algab kevadel Porvoos. Maksimaalne karistus, mis mehi süüdi mõistmisel oodata võib on 10 aastane vangistus

Kuid nüüd ilusaid uudiseid:
täna avalikustati, et suvel saabuvad Soome riigiviisidile Norra kuningas Harald ja kuninganna Sonja. Milline on kroonitud peade programm, see on esialgu lahtine.
Esmaspäeval saabus Sapporost koju tagasi kullatud Virpi Kuitunen
Kuitunen oli Sapporo suusa-MM-il Soome edukaim esindaja, pälvides neli medalit: kolm kulda ja ühe pronksi. Kangelanna ise ütleb et ta ei oleks isegi unistada osanud sellist võitu. Kuid kinnitas ka et medali-isu ei ole veel täis. Hooaja alguses oli eesmärgiks Maailma-Cupi võitmine, ning hooaeg veel jätkub. Kodupublik näeb Kuituneni nädalavahetusel Lahti suusarajal.
Koju-naasmine olevat ränk olnud, sest teekond kestis kokku kaks ööpäeva ning lennati kolme erineva lennukiga. Kuituneniga koos tulid koju ka Aino-Kaisa Saarinen ja Pirjo Manninen.

Soome tulevad tagasi ka rändlinnud, nii teatas laupäeval ühendus nimega Birdlife-Suomi. Lõuna-Soomes, ka edela-rannikul on nähtud mitmeid varakevadisi tagasikolijaid – näiteks hangelind, õõnetuvi, künnivares, põld-lõoke ja kiivitaja.
Talvitumiskohaks on neil lindudel Kesk-Euroopa ja ka Aasia. Kuid osad neist talvituvad tegelikult siinsamas, ehk Eestis, Lätis ja Leedus. Rändlinnud tulevad Soome tagasi enamasti märtsi-aprilli vahetusel, seega on praegu tegemist rõõmusa ja oodatud sündmusega. Varakevad on jõudmas ka Soome.

Ja lõpuks räägime lilledest Lilled on argipäeva luksus ja kõigile kättesaadavad.
Ning lille-lembesed soomlased võib täna juba lille-KASUTAJATEKS liigitada. Sest lilli valitakse nagu kõike muud kaupa – trenditeadlikult ja sihtotstarbeliselt
Lille-kasutus on kasvanud mitme aasta jooksul trendiks ning lilleseadeid tehakse üha enam moevärvide järgi. Lilletrendid määratakse aga Hollandi lillenõukogus ning otsused tehakse moe ja sisustuse põhjal. Trende on neli, igale aasta-ajale üks ning see määrab kindlaks moevärvi, lisamaterjalid, kimpude ja lilleseadete toonid.

Pastell-toonid on juba mõnda aega olnud moes, uus on näiteks aga must, valge ja pruun. Moes on suured ja lopsakad õied.
Ning seda eriti suve poole. Nii et pojeng on kindlasti üks trendi-õitest.
Sel kevadel on Soome floristide hinnangul kohe kindlasti moes roosad tulbid.
Ja suureõieliste roosidega soovitatakse koos vaasi panna veel raagus kaseoksi ning eriilmelisi seadeid saab, kui täiendada roose ja oksi erinevate kivikeste,
teokarpide ja toataimedega.
Peolaua kaunistuseks soovitatakse roosivanikut.

Sisustusbuumist rääkides, räägime ka toataimedest ja lõikelilledest, sest neist on saanud oluline osa nö mööblist. Ning paljud muudavadki toa ilmet just lilleseadetega. Ning see on omakorda tinginud uue trendi – hooajalilled.
Hetkel on hooajalilled Soomes erksavärviline priimula. õigepea pakuvad lillepoed imepisikesi kobarhüatsinte või nagu soomlane neid nimetab pärl-hüatsine, nartsisse ja muidugi tulpe. Jälle kord tulpe – nende lillede kõrghooaeg on jõulud.
Ning tänasel naistepäeva-eelõhtul on sümboolne rääkida nelgi uuest tulemisest. Moodi tuleb uuesti ka freesia ning kimpudesse on moekas lisada nüüd pikki kõrsi ja kõrre-moodi lehti ja kui kimbus on veel ka mõni sulg, on tulemus täiuslik.
Soomlane ostab lilli erinevatest poodidest. Enamasti siiski lilläridest.
Tänaval (nii nagu Eestis) Soomes lille-müügikohti polegi, kuid lilli müüvad ka marketid ja muidugi lillepoed. Kuid tähtsam kohast on see, et tarbija ostab lilli, millest ta soovib ise kodus kimbu kujundada. Teatakse täpselt millisesse vaasi ja millisesse nurka või kuhu lauale. see tuleb. Soomlane meisterdab meelsasti ja nüüd on lihtsalt üks vahend juures.
Soomlane ostab meeleldi lilli iseendale. Premeerides end eduka töönädala eest näiteks.
Toataimede mood on visa vahelduma ning juba aastaid on moes olnud näiteks ämmakeel ja ikka ning jälle orhideed. Orhidee on ka üks soovitumaid poodides. Ning liike on ju kümneid. Värvitoone veelgi enam. Soomlane eelistab lihtsaid taimi, konkreetseid lehti ja värvilisi õisi (ka valge on värv).
Palju ostetakse bonsaid, minikaktuseid erinevatesse seadetesse. Sageli ostetakse ka kõrgeid, näiteks kolmemeetriseid palme või kummipuid. Kevadel ostetakse palju ka viljalisi toataimi, sidruni ja mandariinipuid ning paprikaid. Just nüüd on lõikelilledena müügil meelespäid, nartsisse, krookusi ja sardiinia tulikaid ehk lihtsalt tulikaid.

Kolmest Kuueni 7. märtsil 2007

Kilde Kolmest Kuueni VII

Soomeski, täpsemalt Lõuna-Soomes toimus eile hulgaliselt avariisid – põhjuseks ikka kevadeks kiskuv talv ja tugev lumesadu.
Helsingis oli kokkupõrkei eile õhtuks kokku loetud 29 ja mujal Lõuna-Soomes ligi 50. Õnneks on need olnud väiksemad plekimõlkimised.

Soome Riigiraudtee on olnud juba viimased pool aastat hädas hilinevate rongidega. Sel nädalal teatas raudtee-esindaja, et parandused on plaanis, kuid alles tuleval talvel.
Miks siis ikkagi rongid hilinevad? Vastusest selgub, et tehniliste vigade tõttu, ja seetõttu, et raudtee-võrgusitik on nii tihedalt kasutuses, et hakkab kitsaks jääma.
Kõige enam hilinemis on Turu-liinil ja Tampere ning Jyväskylä vahelisel raudteel.
Ja kui nüüd häid pooli leida, siis vedurijuhid ja jaamakorraldajad ning kes kõik veel, teevad koostööd: nii näiteks ootavad kaugliinide rongid ümber-istujaid ja sellest antakse rongiraadios ka sõitjatele teada.

Kui kui päev tulekski veeta Helsingis, siis võib soovitada Tivoli-teel asuvat lõbustusparki. sest just seal Meremaailmas on praegu enneolematult palju elusaid ja samavõrd mürgiseid mereelukad. Näituse nimi on OHT ehk VAARA
Maailma mürgisemad maod ja kalad on põhjamaadesse toodud esmakordselt.
Meremaailma ehk Sea Life personal on selleks puhuks saanud spetsiaalse koolituse, sest neil tuleb elukate eest mõnda aega ka igapäevaselt hoolitseda.
Näitusel on võimalik tõtt vaadata ohtlike meremadudega ja kõikvõimalike kole-kaladega. Näiteks maskeerumis-meistrina tuntud kivikalaga, kes on üks mürgisema liigi esindajaid.
Näha saab ka pallkalu, koralli- ning mandariini-kalakesi. Ja muidugi palju-palju teisi. Ühtekokku on maailmas umbes 1700 mürgist liiki mere-elukaid. Nende hulka kuuluvad näiteks mõned korallid. Soome vetes on ka üks mürgine ent siiski ohutu liik: Aurelia aurita – ehk meduus. Tema mürk halvab küll saagi (põhiliselt planktonloomad), kuid ei ärrita inimese nahka.
Mere-teema lõpetuseks ei saa lisamata jätta, et nende elukate seltsis saab ka oma sünnipäeva tähistada  kasvõi näiteks Mereröövli-teemalist.
Interjöör missugune

Soomlasi on tabanud sisustamise-vaimustus. Ja ega uues diivanis, söögitoakomplektis või moodsas voodis olegi midagi halba – vastupidi: rõõmu jagub nii ostja kui kaupmehe kodudesse.
Kuid tänu väljavahetatud mööblile jäävad prügimäed tasapisi üha kitsamaks.
Soomes saab kõikvõimalikust mööblist igal aastal ümmarguselt 100 tuhat tonni jäätmeid.
Sageli viiakse vanad diivanid justnimelt prügimäele. Hoolimata sellest, et suurema osa materjalidest võiks panna ringlema ehk taaskasutada.
Probleemile on juba lahendusi pakutud ja mõned ettevõtlikumad on sohvasid ka juba taaskasutama hakanud.
Diivanitest on asjatundjate sõnul võimalik uuesti kasutada ligi 95%: metallraamid toimetatakse tooraineks ning puit, kangas ja näiteks porolooni võib kasutada energia tootmisel.
Teenuse täpne hind on veel lahtine, kuid teadaolevalt on see suurem kui prügiveo või sorteerimise-maks. Ning seetõttu ei ole suurem osa klientidest teenust veel nõus kasutama.
Ka seadusega on plaanitud mööbli-taaskasutus paika panna. Selliselt on sätestatud näiteks kasutuskõlbmatud elektri- ja elektroonika-seadmed.
Tarbija teadlikkus on samuti oluline – meil tuleks valida lihtsalt kulutuskindlamaid tooteid.
Kui aga ka kulutuskindel mööbel on tüütavaks muutunud ja suvilasse enam ei mahu, siis soovitatakse see prügimäe asemel transportida Taaskasutuskeskusesse.
Ning kui tegemist on juba laguneva laua või riiuliga, võtab prügimäe sorteerimispunkt need vastu paarikümne euro eest.

Uus internetiportaal eakatele
Seeniori-portaaliks kutsutud kodulehekülje eesmärk on madaldada eakate arvutialast valuläve.Ning juhatada kuidas ja mida kõike võib arvutiga korraldada, ilma et peaks kodust lahkuma. Kuid kätte näidatakse ka need kohad, kuhu kindlasti minna tasuks.
Portaali-idee pärineb Helsingis 2005 käivitunud projektist ”Eakad ja arvutiseerunud ühiskond” Ning üleriigiliseks kasvas projekt pärast õnnestumisi ja tagasisidet.
Tegemist on esimes omalaadse võrguteenusega. Sellesse on kaasatud peamiselt avalikusektori pakkumised.
Käisin portaali uudistamas ja kinnitan, et see on lihtne, ning mis mullegi väga silmapärane tundus: tekst on tavapärasemast suuremate-kõrgemate tähetega. Viidad ja valdkonnad on selged ning arusaadavas keeles. Raskemaks võib minna siis, kui tuleb jagada erinevaid programmi-nimesid jms.
Kui rääkida sellest, mida leheküljelt teada saab, siis näiteks seda, et Helsingi eakatel on võimalus selle sama portaali vahendusel kutsuda koju töömees, kes aitab digiboksi asendada.
Samas võib leida eakate päevakeskuse klubi-kava, millel on juures aadress ja bussiliinid.
Üks viide pakub sooja toidu koju-toimetamise-teenust. Seda kõike nüüd põhiliselt Helsingi kohta. Kuid usun, et peagi panevad oma võimalused ja teenuse-pakkumised üles ka teised linnad. Eeskuju olevat ju nakkav
Portaali all-servas on kirjas ka tänane nädala ja kuupäev ning kellaaeg.
Eraldi on välja toodud ka nädala number: Ja nii võin öelda, et elame selle aasta 9ndat nädalat.

Teadus on tõestanud, et teatud toitained võivad vananemisprotsessi aeglustada.
Vananemine on vältimatu, kuid soomlased teavad kümmet söödavat lahendust, et näha välja ”rõõsk ja roosa”: järgnevad ained on ka teaduslikult tõestatud aeglustajad:

1. Banaan – kaalium, mis vähendab vererõhku ja südamehaiguste riski.
2. Ananas toetab tänu C-vitamiini sisaldusele immuunsus-süsteemi.
3. Maasikas on tõeline vitamiinipomm, ning aitab naha kollageenitoodanugus.
4. Rabarber on kiudainerikas, hoolitseb seedimise eest.
5. Avokaado on Omega 3 –rasvhapete allikas. Head rasvad hoiavad nahka ja ajus.
6. Peet on pii-allikas. Vajalik juuste, naha ja luustiku heaoluks.
7. Kurk organismile vajalik vedeliku-tasakaalustajana.
8. Seened sisaldavad proteiini.
9. Porgand – silmade tervisele mõeldes (Piilupart Donaldistki teada tõde).
10. Pähklid proteiin ja tervislikud rasvad.

Põhja-Korea noodistab Soomet

Tegemist mõni nädal tagasi Moskva-Helsingi rongis toimunud vahejuhtumiga, mille käigus kaks umbkeelset põhjakorealast, kes end diplomaatilise posti kulleriteks nimetasid käitusid vägivaldselt nii piletikontrolöri, tolliametniku kui ka kohale kutsutud poltseiga.
Politsei oli sunnitud nende jaoskonda viimiseks kasutama jõuvõtteid ja pisargaasi.
Põhjakorealased toimetasid läbi Soome Rootsi diplomaatlist posti.
Piirivalve sõnul olid meeste diplomaatilised passid Soomes kehtetud – rohelises passis puudus vajalik lisa-lehekülg.
Pärast mõne-tunnist selgitustööd teatati VM-ist, et ehkki meeste dokumendid on puudulikud, laieneb neile diplomaatiline puutumatus. Seejärele lubati meestel uuesti teele asuda.

Midagi erakordset nootide saamises või läkitamises VM sõnul pole, neid võib vahel saabuda kuni neli tükki päevas.
Niisiis oskas väliministeerium järgnevat nooti oodata. Ja see tuligi: Põhja-Korea lähimast saatkonnast, Stockholmist. Noodis palutakse selgitust, võimaliku vägivallatsemise kohta kahe Põhja-Korea diplomaatilise töötaja kallal.
Soome VM kinnitas, et eksiarvamuste puhul on see täiesti normaalne suhtlemine.

Noot ei ole aga ajalehtede sõnul mitte ainult selgituse palumine vaid:
Põhja-Korea noodis süüdistatakse Soomet inimõiguste rikkumises ning nõutakse rongis toimunu selgitamist. Väliministeerium on juba politseilt, tollilt ja piirivalveametilt palunud toimunust üksikasjalikku ülevaadet.
Seejärele koostab VM vastunoodi. Arvatavasti kulub selleks paar-kolm nädalat.
Kuidas edasi, näitab aeg, praegu on teada vaid, et soomlaste ja põhjakorealaste vaatenurgad on üsnagi erinevad: Soome ametivõimude sõnul ei esitanud mehed mingeid pabereid, samas väidavad aga põhjakorealased, et nende diplomaadid esitasid ametnikele kõik nõutud dokumendid.
Kui nüüd nootidest üldisemalt rääkida, siis Rahvusvahelises poliitilikas ei ole tegemist haruldusega, see on täiesti tavaline diplomaatilises läbikäimises kasutatav töövahend. Suurem osa infovahetusest kulgevat VM sõnul nootidena.

Kuid Soome lähi-ajalugu räägib ka noodikriisisit.
Noodikriis on rahvapärane nimetus 1961 aasta sügisel valitsenud pingelisele poliitilisele olukorrale, mis teravnes veelgi pärast seda, kui Nõukogude Liit tegi Soomele YYA-lepingu ”sõprus, koostöö ja abipakt” raames ettepaneku sõjaliseks koostööks.
Kriis lahendamiseks kohtusid Novosibirskis, sama aasta novembris president Urho Kekkonen ja peaminister Nikita Hruštšov.
Noodi-kriisi ajal oli Soomel ees presidendi valimine ning kriisi tulemusel loobus Kekkoneni konkurent Olavi Honka, oma kandidatuurist.
Soomes toimusid 60ndate algul suured muudatused: valiti valijameestekogu, valiti president ning toimusid ka ennetähtaegsed esinduskogu valimised.
Pärast NSV Liidu lagunemist on noodi-kriisi kohta leitud uusi arhiivimaterjale. Ning neist leitud tõlgenduste kohaselt oli nõukogude liidu noot vajalik ennekõike Soome sisepoliitilises võitluses. Noot oli ka rahvusvaheliselt pingestatud olukorras tähtsaks märguandeks teistele Põhjamaadele ja Saksamaale.

Miks ikkagi läbi Helsingi? Ja mitte lennukiga.
Põhja-Korea Stockholmi suursaatkonna esimene pressisekretär Kim Yong Guk teatas Helsingin Sanomate ajakirjaniku küsimusele, et ”diplomaadid reisisi läbi Helsingi vaid seetõttu, et nad soovisid laevaga Rootsi minna”.

Signe Branderin Helsingi

Helsingi Linnamuuseum koostas raamatu legendaarsest päevapiltnikust. Raamat tutvustab saja-aasta taguses Helsingis olnud vaatamisväärsusi

Helsingin Sanomat

Helsingi elanike arv ületas 100 000 elaniku piiri 1902. aastal. Kolme kümnendiga oli see kolmekordistunud. Linna suur kiire kasv ja muutumine pani Helsingi arhitektid ja linnaisad mõtlema, kuidas talletada kaduvat puumajadelinna. Selleks otsustas Helsingi linnavalitsus 1906. aastal luua muinasmälestistekomisjoni, mis järgmisel aastal palkas päevapiltnik Signe Branderi (1869-1942). Otsust on hiljem korduvalt esile tõstetud, nimetades seda tulevikkuvaatavaks.
Brander jäädvustas Helsingit seitseme aasta vältel 1907-1913. Töö tulemusena sündis 907 pilti, millest algas Helsingi linnamuuseumi pildiarhiiv.
Linnamuuseum on nüüd avaldanud Signe Branderin piltidest esimese teose, mis põhineb täielikult tema fotodele. Fotograaf Jan Alanco ja teadur Riitta Pakarineni koostutud raamatus on umbes sada parimat Branderin Helsingi-teemalist pilti.

Muinasmälestistkomisjonis istusid oma aja parimad linnapildi ja kultuuriajaloo tundjad, teiste hulgas ka arhitekt, professor Gustav Nyström, kes juhtis Helsingi linnaplaneeringut. Komisjon tegi Brandeni jaoks plaani pildistamiskohtadest, kuhu oli tulekul suuri ümberkorraldusi.



















Helsingi kasvas ja muutus mürinal 1900ndate aastate algul. Töölö ja Eira linnaosade ehitus oli algamas ja 1800-aastate esimesel poolel linna ehitatud ühe- ja kahekordset puumajad hakkasid nüüd kõrgete ”kivimüüride” teelt kaduma.

Riitta Pakarinen hindas, et Signe Branderi valik Helsingi fotograafiks oli iseenesest mõistetav.
Ta oli end juba fotograafina tõestanud, eriti maastike jäädvustamisel.
Parkanos sündinud Brander õppis Helsingis joonistusõpetajaks, kuid ta ei teinud kunagi õpetajana tööd. Selle asemel temast tuli fotograaf, kes ei a selle töö kogemus ühest helsingi fotoärist.Ta ei hoolinud portreefotodest ega armastanud ateljeetööd. Tal oli muidugi ka selle töö kogemus, ühest kohalikust fotoärist. Ta soovis nelja seina vahelt välja.
Brander pildistas tolleaegse kohmaka tehnikaga eriti osavalt linna ja maastikke
Ta ei rahuldunud surnud arhitektuuri pildistamisega. Inimesed ja detailid olid tema elavate piltide saladus.

Sada aastat tagasi kasvatasid venelased Töölös helsinglastele juurvilju

Enamasti on pildile jäänud isikud juhuslikult kohale juhtunud.
Brander on palunud neil hetkeks peatuda. Inimeste heatujulisusest võib välja lugeda, et Brander oskas asja esitadad nii, et see äratas helsinglastest uudishimu. Fotograafia oli veel uus ja naine piltnikune, maastikufotograafina, haruldus. Vahel on pikantseks seigaks raudteerööpaidpidi lonkiv koer või keset õue seiseva valjastamata hobune.
Pildid on järjestatud raamatusse uurimisretkena, mida mööda liigub lugeja nagu vaatamisväärsuste-ekskursioonil saja-aasta taguses Helsingis.



















Ekskursioon algab Hesmanni linnaosast, tuleb läbi Hakaniemi ja Kruunuhaa lõunapoolsetesse linnaosadesse, jätkudes sealt edasi Kampi kaudu Töölösse. Iga pildi kõrval on algsel kuju täpne kaart, mis räägib, kus kohast foto on tehtud ja mis suunas nähtavus on avanenud. Kaart on vältimatu tänasele lugejale, sest linn on mitmes kohas äratundamatuseni muutunud. Näiteks Töölö linnaosa oli Brandedi fotode ajal agul, kus venelased kasvatasid helsinglastele juurvilju.
Branderi ja komisjoni teed läksid mingil põhjusel aga 1913.a lahku. Komisjoni protokollidest ei selgu aga erimeelsuste põhjus.
Pakarinen arvab, et riidu on võinud põhjustada lihtsalt rahaküsimus.
Linnamuuesum palkkas Branderi asemele uue fotograadi kuid esimese maailmasõja puhkemine 1914 aastal lõpetas linna jäädvustamise aastakümneteks.
Linnaümbruse korraline jäädvustamine algas uuesti alles 1950ndatel. Alalise fotograafi sai Linnamuuseum alles 1981. aastal.
Brander jätkas fotograafina tööd Soome eri paigus. Tema tervis ja nägemine halvenesid 1930ndatel rohekae tõttu. Brander sattus 1941 aastal Kivelä haiglasse, mille patsiendid evakueeriti sõjatõttu hiljem Nikkilä vaimuhaiglasse.
Vaimuhaiglasse üleviimine ei olnud tingitud Branderi seisundist, ehkki ka seda on vahel väidetud. Sõja segastest oludest suri Nikkilä haiglas ligi paarsada patsienti 1942 aastal nälga.
Nende hulgas oli Helsingi legendaarne fotograaf Signe Brander, kes maeti koos paljude teiste ohvritega ühishauda.

Jan Alanco ja Riitta Pakarinen: Signe Brander, Helsingi fotograaf.
Helsingi Linnamuuseum

vahepala

Kilde Kolmest Kuueni VI

Abituriendid tähistavad gümnaasiumi kahe ja poole aastase öpiaja lõppemist üsna kärarikkalt. Seda sündmust nimetatakse ”penkkarid” ehk penkinpainajaiset ehk siis eestikeeli võiks see olla pingi-vaevajad.









Noored on kostümeeritud, kogunetakse kooli juurde ning seejärel sõidetakse linnas politseipatrulli järel organiseeritult ringi. Noored seisavad veoautodekastides, millede küljed on kirevate plakatite ja lööklausetega ehitud – inspiratsiooni loosungite jaoks on saadud näiteks seriaalist ”Teadmata kadunud” millest on tuletatud HUKAS või näiteks populaarsest soome lastelaulust, mis räägib lõvijahist ja mille sõnad sobivad ka alanud riigieksamite kohta:

neist ei üle ronita,
nende alt ei pääse ka,
neist ei pääse ringiga,
tuleb lihtsalt läbida!
(ise tõlkis)

Väikelinnades on ka niisama rongkäike. Meie kodulinnas keelati veoautode kasutamine 10 aastat tagasi toimunud õnnetuse tõttu.
Abituriendid loobivad kommi ja hõikavad ja neile hõigatakse ning seda kõike on väga paljud vaatamas. See on sündmus kõigile ka koolis – sest nii saadetakse abituriendid ära.
Ning siis hakkab tuupimine ja see jätkub vaheldumisi eksamitega kohe mitu nädalat, riigieksameid võib teha kõige rohkem 12, kohustuslikud on neli – emakeele eksam ehk üks riigikeeltest (vastavalt siis rootsi kooli lõpetajal rootsi keel ja soomes koolis soome) üks võõrkeel – soome koolis on võimalik õppida vähemalt nelja võõrkeelt, kahte pika kursusena ja kahte lühema aja jooksul. Kohustuslikud on veel ka matemaatika ja üks reaalaine.
Pidulik lõpuaktus toimub sel aastal juuni esimesel laupäeval.
Valge dekkel antakse kätte koos lõputunnistusega ning aktus lõpeb sellega, et kõik lõpetajad panevad need mütsid korraga pähe. Ülev vaatepilt, kui kolmandik saalist muutub korraga valegks.

Võimuvahetus
Kui abituriendid on koolist lahkunud, siis järgmisel päeval, vahetub kooli nö võim. Senised kümnendikud saavad kooli vanimateks ning seda tähitsatakse ”Vanade päevaga” (Vanhojen päivä).
Helsingis oli see päev reedel ning elamus oli see ka möödujaile, sest ühtäkki oli Senativäljaku ja Esplanaadi allee vaheline ala täis noori, õlgadeni lokkides ja kahisevates kleitides neide ning silindrites ja frakkides noormehi.
Vanade tantsude traditsioon on akadeemiliste ringkondade kaudu Soome jõudnud eelmise sajandi algul. Koolinoorte seas hakkas balli-traditsioon levima 70ndatel ning tänase balli mõte on selles, et ollakse kenad, graatsilised ning esitatakse sõpradele, koolikaaslastele ja vanematele vanu ajaloolisi tantse, mida on spetsiaalselt õpitud. Üks tantsudest – polonees – on pärit 1573. aastal Poolas korraldatud ballilt. Tantse võib olla ühtekokku kuni 30.
Nagu arvata võib, tuleb neid tantse õppida, selleks käiakse eraldi kursustel ning seda tehakse uhkusega, sest ball on nagu suur muusika-etendus koos orkestri ja publikuga.
Etendusi on kaks-kolm ja iga kord on kohal eri publik, neist viimane on kõige pidulikum – siis on vaatamas vanemad, vanavanemad, sugulased jne.
Riietus on samuti oluline: gümnaasiumis õpetatakse koguni vanaaegsete kleitide õmblemist ja nii mõnigi neidudest on oma kleidi ise teinud. Tõsi, palju ka ostetakse (kletide hind võib olla enam kui 300 eurot) ja palju muidugi laenatakse, näiteks teatrist või ooperist.
Noormehed on varem kasutanud ka vanu hussaari-mundreid, kuid nüüd on frakid levinumad.

Hanna Pakarinen esindab Soomet Eurovisioonil
Lauluks "Leave Me Alone"
Laul on osaliselt autobiograafiline. Hanna on ka teine sõnadeautor. Heliloojateks Martti Vuorinen (ka sõnad) ja Miikka Huttunen.
Soome-finaalis võistles 12 artisti.
Hääletajaid oli ühtekokku enam kui 250 000
Eurovisiooni finaalvõistlus toimub Helsingis 12. mail.
Võistlusõhtuid juhivad Jaana Pelkonen ja Mikko Leppilampi.

Vastlapäevast ka killuke

Võimatu kooslus

IltaLehti 20.2.2007

Vastlakukli söömine ilma ennast määrimata on oskus.

Vastlakuklist võib võitu saada vaid kahel käel. Tagajärgede eest ei ole keegi kaitstud. Kõige parem on, kui taskupeegel juhtub kaasas olema, siis ei ole pärast piinlik. (Esa Pyysalo foto)

Painuta kukli mütsike "lusikaks" ja kasuta seda moosi ja mandlimassi tarbimiseks. (Esa Pyysalo foto)

Täna on jälle vastlakuklitega maiustamise päev. Kuidas aga olukorrast puhtana välja tulla?

Kombe- ja stiilikoolitaja Kaarina Suonperä rääkis kord televisiooni otsesaates, kuidas Soome Volbri-pidustuste hitt-toodet tippaleipä tuleks süüa. Suonperä pani aju meenutava küpsetise salvräti sisse ja andis sellele sõnaotseses mõttes rusikaga. Seejärel tegi paberi lahti ning sõi tekkinud tükid kombekalt ära. Lihtne. Kuid Vastlakukli puhul see kunst ei aita. Sest vahukoor ei kannata jõudu.
- Ainus võimalus kombekalt söömiseks on alustada kukli mütsist. Seda võib siis pisut painutada ning lusikana kasutades saabki kukli peale pandud vahukoore ning sisse vajutatud moosi ja mandlimassi ära süüa. Ning see on üsna puhas töö.
Pärast esimest etappi läheb aga raskemaks. Järele jäävast paksust kukliosast ikka nii lihtsalt end läbi ei söö. Suonperä teeb ettepaneku, et kukkel lõigataks ühtlaselt viiludeks.
- Ükski naine ei näe ahvatlev välja, kui ta ajab oma suu pärani nagu ahjuukse. Minu nipp on siinkohal lihtsalt viisakas naeratus ja lause "tänan, ma ei jaksa rohkem". Vastasel juhul kukub võib mulle lihtsalt sülle kukkuda.

- Kui vastlakuklit süüakse kätega, tasub kaanest alustada ning dippida kaant vahukoore sisse, soovitab kassapidaja-ettekandja Elina Ketola Fazeri kohvikust, mis paikneb Helsingis Kluuvi tänaval.
Tehnika peaks olema samalaadne nagu suurt moosipalli süües. Ja sel juhul on kindlalt lubatud ja suunurkade limpsimine.

Kilde Kolmest Kuueni V

Soomlased saadavad aastas ligi 70 miljonit postkaarti. Suurim hooaeg on postitöötajate sõnul jõulud, siis liigub ligi 50 miljonit kaarti. Teine kõrghooaeg on Sõbrapäeval, mil soomlased saadavad umbes 5 miljonit postkaarti.

Sõjaväes möllab aga selle talve suurim gripilaine, mida nimetatakse A-viiruse-epideemia. Tsiviilelanikkonda peaks haiguselaine kimbutama nii umbes nädala pärast, prognoosib Rahva terviseametkond. Gripilaine on sel aastal nagu talvgi, hilja peale jäänud kuid tulemata ometi mitte. Ja gripile vastuvõtlikele soomlastele peaks hea uudis olema see, et viirus on varasemast leebem, sest eelmise talvel põdenutel on immuunsus veel jõus.

Soomes räägitakse ka Lõhe-aadressist, nimelt koguti enam kui 20 tuhat allkirja lõhekala loodusliku elukeskkonna säilitamiseks ja püügi piirangute kehtestamiseks. Põhja-Soome vaba-aja-kalurid andsid täna keskpäeval pöördumise üle valitsusele ja esinduskogule.

Täna hommikul on Porvoo lähedal Neste Oili jõujaamas avastatud soolhappe leke. Töötajad evakueeriti ja õhku pääsenud hape lahjendati veega. Ja praeguseks on öeldud, et hape pääses inimesi ohustama tänu jäätunud ventiilile

Kuid pikemalt on viimastel päevadel räägitud TULEST ja üldse mitte romantilises kontekstis, ehhki kamina ja küünlatuli seda pakkuma peaks.
Pori linnast pärit noorpaar otsustas Sõbrapäeva eel vaikselt abielluda ning nad valisid selleks romantiliselt lumise ja karge suusakeskuse – üsna kaugel põhjas paikneva Levi.
Kihlatuteks nad jäidki, sest vaid mõned tunnid enne tseremooniat süttis noorte üüritud, hallikatest palkidest suusamajake tulle. Noor naine suutis tekkinud kaosest veel tuletõrjele majakese asukoha öelda, ei enamat.
Lapi päästekeskus sai kõne mõni aeg pärast südaööd ja ehkki nad toimisid kiirel ja suutsid tule leviku kontrolli alla võtta, ei suutnud päästemeeskond elustamisega ohvreid tagasi võita.
26 aastane naine ja 28 mees surid vingumürgitusse.

Miks tulekahju puhkes, ei ole veel täpselt teada. Kuid politsei uurib juhtunud õnnetusena ja nende sõnul on üsna tõenäoline, et tuli sai alguse suusamajakese saunaosast, ja tõenäoliselt on nö süüdi elekter, sest saunaruumis olid nii riiete kuivatus kapp kui ka elektriradiaator..

Pruutpaari viimane öö on viimastel päevadel palju kõneainet andnud. Ja salapärasest pulmaplaanist teatakse täna sedavõrd palju, et pulmaplaan oli pikalt ette valmistatud ning et ka fotograaf oli tellitud.
Miks sellest täna aga laiemalt räägitakse? Sellepärast, et soomes on pulmade planeerimine väga suurejooneline ja paljudele tulevastele abikaasadele nö aastaid kestev töö.
Siin on palju pulmade ja ettevalmistusega seotuid ajakirju, raamatuid ja muidugi internetifoorumeid. Ning neist foorumitest ühes, Amoriin.com, kirjutas aktiivsel ka tänaseks hukkunud pruut.
Kuid - ajakirjandus ei räägi mitte niivõrd leinast, ega vahenda pisaradi vaid on leidnud eluliselt vajalikuma teema – kuidas käitud tulekahju korral ja tulekahjus.
Niisiis - Kuidas end olukorrast päästa? Paar netiväljaannet on isegi gallupeid korraldanud, teemal: kas oskate tulekahju korral tegutseda: Kyllä 62% Ei 38%

Kui kodu süttib põlema, ja soomes kohustuslik tuletõrje-alarm või suitsuandur hakkab üürgama, on vaid loetud minutid aega, et ennast ja oma lähedasi päästa. Asjatundjate sõnul muutub korteripõleng tapvaks lõksuks kahe-kolme minutiga. Tuletõrjujad tuletavad leheveergudel meelde, et tulekahju ei tähenda alati leeke. Vahel ei leegitsegi midagi, suits on suurim vaenlane.
Kuidas siis toimida: kui te ei suuda tulekollet või suitsu ja vingu-tekitajat leida, on pääsemiseks ainult üks tee – majast välja ja võimalikult kiiresti. Väljuda tuleb neljakäpukil või roomates, ühesõnaga võimalikult madala, põranda lähedal, sest seal on tõenäoliselt vähem mürkgaase. Kui võimalik tuleks enda järel kõik uksed ja aknad sulgeda, et tulekolle saak võimalikult vähe hapnikku.

Soome päästjate keskliit rõhutab, et tulekahju on ääretult julm ja võimas loodusnähtus.
ja päästjad on mures, sest inimesed ei mõistvat seda. Me oleme ju näinud palju ameerika filme, mis annavad olukorrast vale ettekujutuse. Tegelikus elus ei ole päästajate sõnul võimalik põlevas või suitsevas ehitises edasi tagasi joosta. Tegelikkuses on ehitises tulekahju tekkides juba nii palju mürke, et inimene kaotab kergesti teadvuse.
Kuidas toimida, kui ärkad keset ööd tulekahju alarmi või suitsuandri lärmi peale, seda tuleks eelnevalt mõelda. Põgenema peab mõistusega!
Kuidas tulekahju kustutada, selleks ei ole päästjate keskliidu andmeid ühest reeglit. Võimalus ise hakkama saada on vaid juhul, kui suits on üleval lae all, kui see on aga meetri jagu madalamal tuleb koheselt lahkuda.
Soome kodudesse paigutatud tulekahju-alarmid on ehitatud selliselt, et nad hakkavad tööle minuti jooksul pärast tule süttimist. Seadus näeb ette, et igas kodus peab olema vähemalt üks alarm, asukoht on oluline ja ka see, et alarmi_karbis oleks töötavad patareid. Muidu pole ju kasu. Uusimaks turvameetmeks on sprinkel, automaatne kustutus-süsteem, mida päästekeskus üritab nö kogu soome jaoks maale tuua. Selline süsteem on praegu olemas näiteks kõigis hoolekodudes ja eakate päevakeskustes.
Kanada kollegid on sprinklerit kasutanud kuuldavasti ligi paarkümmend aastat. Tõsi, see on tõstnud ka ligi 1,5% elamute hinud, kuid tulekahjus hukkunute hulk on vähenenud selle aja jooksul 97%, seda siis Vancouveris.

Soomel on nüüd ka oma ametlik loom – SOOME TõUGU HOBUNE
Soome kulutuuriminister Tanja Saarela tegi eile teatavaks soomlaste rahvuslooma – hobuse, Soome tõugu hobuse. Finlandia-talos toimunud pidulikul tseremoonial peo-sangarit ennast kohal polnud., kuid sellest polegi midagi, sest Soome tõugu hobusel on kogu alanud aasta piduhõnguline.
Tõugu hakati aretama nimelt täpselt sajand tagasi. Täna on riigis 19 500 hobust, ehk kolmandik kõigist tõugudest. Soometõgu hobune on soomes aretatud, mõni tugev geen on pärit ka põhja-eruoopast. Soome tõugu hobusel on ka iseseisvus-aastail olnud suur roll, kasutati ju teda nii iseseisvuse algaastail maa harimiseks, siis sõjas ja hiljem ülesehitusel. Ja edukalt ongi kasutatud, sest Soome riik peab sel aastal oma 90ndat sünnipäeva.

Kolmest Kuueni 14. veebruar 2007

Kuhu ja milleks helistada?

Täna, 11. veebruaril, on Soomes üleriigiline hädanumbripäev
Hädakeskuse poolt tehtud küsitlusest selgub, et peaaegu kõik soomlased teavad peast hädanumbrit 112. Parandamist vajaksid aga sel numbril saadav info ja see, kuidas vähendada asjatuid telefonikõnesid.
83% vastanutest teadsi, et hädanumbrile helistades võib tellida sündmuskohale kiirabi, kuid ainult 69% oli teadlik asjaolust, et hädanumbrilt võib ühendust saada ka politsei või tuletõrjega.
Vastanutest vaid 2% teadis aga seda, et helistades hädanumbrile saab teavitada ka sotsiaalsetest hädaolukordadest nagu perevägivald ja lastekaitse.
Hädakeskuse sõnul on neljandik hädanumbrile tulnud kõnedest nö tühi-kõned või valesti valitud.
Hädanumbri-päeva tähistatakse sel aastal juba 11. korda. Mitmel pool Soomes korraldatakse üritus, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu õnnetusjuhtumite ärahoidmisele.

Alkoholist nii ja naa

Tervise hoidmine ja parandamine on populaarseim uusaastalubadus
Järgnevad eluviiside muutmise-lubadus, inimsuhete parandamine, isikliku eelarve kontroll, enesetäiendamine ja tööga seotu. Lubadusi teevad väidetavalt keskmisest enam naised; need, kel on suuremad sissetulekud ja piirkonniti võrreldes on suurimad lubajad Soome lõunapoolses osas elutsevad kodanikud.
Suitsetamisest ja alkoholipruukimisest lubatakse samuti loobuda.

Alaealised saavad marketitest kergelt alkoholi kätte.
Soome uuringufirma Stakesi hiljutisest uuringust selgus, et üsna lõdva randmega vahetab pudel omaniku ning ka baaris või restoranis vaadatakse tellija vanusele läbi sõrmede.
Sügisel uuriti olukorda Hämeenlinnas, ning selgus, et kõige enam rikkumisi tehti kioskites, väikestes poodides ja bensiinijaamades. Noored said siidrit ja õllekorvi kätte ilma, et keegi oleks nendelt dokumente küsinud. Kuid kõige lihtsam ostukoht oli market.
Stakesi uuringust selgus ka, et juba veidi napsisele noorele müüdi, ilma pabereid tahtmata. Nii võeti ühes piirkonnas nö vahele näiteks 160 pubi, restorani, pizzeriat ja ööklubi. Kõige enam rikkumisi oli ööklubides.

Füüsilise vägivalla hulk on Helsingis kasvanud nädalavahetustel ja just kesklinna piirkonnas, restoranide ja pubide läheduses. Huvitav on samas aga, et üldine kuritegevus on vähenenud. Politsei sõnul on tegemist tüüpiliste juhtumitega: kellelgi lõpevad sigaretid ja ta läheb kelletki nuiama ja nii see algab.

Alko avaldas jaanuaris, nagu ikka, oma eelmise aasta läbimüügi tulemused – liitrites on see 111 miljonit. Tulemus on paar protsenti varasemast parem.
Kõige enam müüdi punaseid ja valgeid veini ja viina. Kuid eelmisel aastal olevat lisandunud ka vahuveinide populaarsus. Kõige enam osteti eestlastelegi tuttavat longerot.
Geograafiliselt olid populaarsemad tchiili, prantsuse ja hispaania veine. Palju osteti ka Itaalia ja Austraalia toodangut.
Soomlased ostavad kõige sagedamini odavat alkoholi, s.t. kõige enam ostetakse alla 10 euroseid pudeleid. Läbimüügi hulgast on neid nimelt tervelt 95 %.
Papi-veinid on samuti populaarne artikkel – saab korraga rohkem ja taara pärast pole muret.

Alkohol on arengupeetuste tekke suurim põhjus
Täna hommikune teleprogramm Aamu-tv pakkus tõsise uudisloo, öeldes et viina tõttu sünnib igal aastal umbes 600 puuetega last. Ja neist iga kümnes on tõsiste kahjustustega.
Lootekahjustused on Soomes lisandunud, ja eriti selgelt paistab see silma Põhja-Soomes, kus näiteks kümme aastat tagasi oli selliseid juhtumeid aastas vaid paar.
Võimalikke kahjustusi nähakse liiga hilja, alles siis kui esimesed inimese arengu seisukohalt olulised nädalad on seljataga, ja seetõttu hilineb ka abi.
Kui varem on siinsetes nõuandlates öeldud, et natuke ikka võib – mis tähendab saunaõlut või klaasikest veini. siis tänase uudise kohaselt on arstid ühiselt nö NULL-LIINI valinud. Ehk siis ei ainsatki klaasi, pudelist rääkimata.
Siiani on öeldud, et õlu isegi soodustab rahulikku rasedust.
Täna peetakse suureks alkoholikoguseks nädalas/10 pudelit õlut, milles 2,8-4,5 protsenti alkoholi, ehk siis see õlu, mida toidupoest osta saab.
Soomes on alkohol jagatud laias laastus kaheks: toidupoes ja alkoholipoes müüdavaks.
Uudises sõna võtnud arst nentis, et alkoholi tagajärgedesse ja selle kasutamisse suhtutakse ehk pisut liiga lõdvalt. Väide põhineb asjaolul, et kui arengupeetust põhjustaks mõni ravim või kemikaal, oleks juba ammu lokku löödud.

Alkoholiseadus
Soome Esinduskogu võttis 7.veebruaril vastu alkoholiseaduse. Tähtsamad sätted on siin:
* Alkoholi reklaamimine on televisioonis keelatud ajavahemikul kl. 7.00-21.00 Keeld puudutab kõiki alkohoolseid jooke alates 1,2% ehk siis siidrist viinani.
* Pudelid sildistatakse hoiatustega: "toode on ohtlik teie tervisele", "alkohol ohustab loodet".

saatele Uudis+ 8. veebruaril 2007

Kasino & Casinó

Kasino (it. casino) tähendab ehitust või ruumi, mis on mõeldud meelelahutuseks, enamasti hasartmänge mängides. Kasinode juurde kuuluvad enamasti hotellid ja restoranid.
Algselt tähendas kasiino omalaadset paviljoni, roomastiilis villat või spa-kohvikut. Alates 19.sajandist, mil hakkasid levima erinevad aktiviteedid ja lõbustused ning mängud, sai sõna kasino uue, tänapäevase tähenduse. Tänapäeva Itaalias tähendab Kasino lõbumaja, ja mängukasiion viitab omakorda sõnale Casino, kus rõhk on o-tähel.

Mängukasiinod on matemaatiliselt väljatöötatud selliselt, et pikema aja jooksul võidab kasiino ning mängur kaotab. Kuid mõnede mängude puhul (enamasti erinevates pokkeritest, mängitakse nö omavahel teiste mängijate vastu. Kasiinodes on erinevaid hasartmänge: nii lauamänge kui ka mänguautomaate.

Kohad, kus aastal 2003 võis Soomes hasartmänge mängida:
• 1 kasiino – Grand Casino Helsingis
• 54 mänguhalli (Potti ja Täyspotti/RAY)
• 287 restorani, kus on kasiinomänge
• 17 500 mänguautomaati
• 43 hipodroomi
• enam kui 4000 loteriipiletite müügipunkti – kioskid jms. ning ligi 3000 online-müügipunkti
• samuti on veel interneti, kus ripuvad Soome ametlikud kihleveo ja totalisaatori leheküljed.
(Allikas: Ilkas & Turja: Rahapelitutkimus. Sosiaali- ja terveysministeriö/Taloustutkimus Oy. Toukokuu 2003)

Mängimine ei ole probleem nii kaua kui see ei ole probleem
Neljast soomlasest kolm mängib hasartmänge. Rahamängudest saadaval tulul on suur roll soome ühiskonnas. Soomes mängitavatest ehk nn. kohalikest mängudest saadav tulu on aastas ligi kaks miljardit. Lisaks sellele kulutavad soomlased palju raha ka internetis ja välsimaal mängides – ühtekokkul enam kui saja miljoni ulatuses, aasta jooksusl.
Raha- ja hasartmänge hoiab raamis aastal 2001 jõustunud hasartmänguseadus, milles on sätestatud mänguloale ka soomlaste ainuõigus. Seadus sätestab ka tulude kasutuse. Rahamängudes osalejate igakülgse turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse takistamiseks ning mängimisest teingitud sotsiaalsete probleemide vähendamiseks on seaduses täpsemalt sõnastatud kavõimalik

Soomes on hasartmängumonopol, milles seadusega sätestatud mänguluba on antud kolmele firmale:
1) Veikkaus Oy – loteriide ja kihlvedude korraldamiseks;
2) Raha-automaattiyhdistys – raha-automaatide haldamiseks raha-automaattien käytettävänä pitämiseen, kasinopelien toimeenpanemiseen ja pelikasinotoimintaan;
3) Fintoto Oy – totalisaator.
Hasartmänguluba anatakse ainuõigusega korraga kuni viieks aastaks.
Loa annab ja lõpetab vabariigi valitsus. Esimene viis aastat sai just aastavahetusega ümber. uued load anti neile kolmele firmale juba eelmise aasta aprillis.

Mängudest saadava raha kasutus:
1) Loteriidest ja kihlveost saadud tulu läheb spordi ja liikumise edendamiseks, teaduse, kunsti ja noorsootöö arendamiseks.
2) Raha-automaatide, kasinomängudest saadav tulu antakse tervishoiu ja sotsiaalse heaolu edendamisele.
3) Totalisaatorist saadud summad kasutatakse hobusekasvatuse ja ratsaspordi edendamiseks.
Kuidas ja kellele täpselt abiraha antakse, otsustab kahe esimese firma puhul jälle vabariigi valitsus. Põllumajandusministeeriumi jagada on totalisaatorist saadavad tulud.

Mängutegevuse järlevalvekohustus on Soome siseministeeriumil ning võimalike probleemide järelvalvekohustus on sotsiaal- ja tervishoiministeeriumi ampluaa.
Mängusõltlaste järelvalve kohustus, ka majanduslik lasub kohalikel omavalitsustel.
Tekkinud probleeme rahasvatavad mängurid üldjoontes siis ise: Raha-automaadiühendus, Veikkaus OY ja Fintoto OY maksavad sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumile hasartmängusedusega kindlaksmääratud protsente: 45%-45%-10%

MÄNGIMINE ja TULUD
Statistika aastast 2005:
Tulu saadi 2159 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes oli see 4,3 % parem.
Veikkaus Oy läbimüük 1315 miljonit. Parim müügiartikkel Loto.
Raha-automaattiyhdistys 647 miljonit eurot, summast on maha arvestatud võitudena välja makstu.
Fintoto Oy 196 miljonit eurot.
Kokku 2159 miljonit eurot. eelneva aastaga võrreldes on kasvuprotsent 4,3 %.

Mängijad kaotasid ühtekokku 1337 miljonit eurot.

Hasartmängudest saadavad tulud on viimase kümne aasta jooksul enam kui kahekordistunud.
(850 miljonit eurot / 1992 ; 2069 miljonit euroat / 2004)
Aastal 2003 tehtud majandusuuring näitas, et Üle 15 aastastest soomlastest on 74% mänginud raha eest ja raha pärast.
Keskmiselt kulutab soomlane oma mänguhimu rahuldamiseks 4% netokuusissetulekust. – mängitakse keskmiselt 2-3 mängu, kulutades nädalas 13 eurot. Nii mängib 43% soomlastest.
Soomlastest 12% mängib mitu korda nädalas ehk siis umbes 10 mängu.

Majandusuuringu andmeil kuulub rahvsuavahelises mõõtkavas mängurite riskirühma 1,5% soomlastest – riskirühma kuuluvad need, kelle jaoks on mängimine majanduslikult, sotsiaalselt ja psüühiliselt probleemne ja see võib viia sõltuvuseni.

Tänaste uudiste andmeil on Soomes hinnanguliselt 65 000 mängusõltlast! Kuid Soome näol on mänguri jaoks tegemist üha maailma turvalisema riigiga.

uudis+ 23. jaanuar 2007

Eesti teed kui surmalõks

"45 min" on üks mõjuvõimas saade. Kunagi reklaamis saade end loosungiga: "Meie teame, millest homme räägitakse!" No ja tõesti, värskem tõestus sellest on kommitootja Fazeri esmaspäevane otsus.

Kuid sellest eilsest. Saatelõiku reklaamiti sõnapaariga surmanloukku ehk eesti keeli võiks see olla surmalõks. Ajakirjanik tõi "surmalõksu" põhjusteks Eesti Politsei probleemid: altkäemaks, personalipuudus ja ebapopulaarsus. Elavat pilti ilmestas surm, sodiks sõidetud autod, viinapudelid, alkomeetrid, ummikutes linnatänavad, seisvad politseiautod, telefoneerivad tädid pikkade kontorilaudade taga ja maanteid ning tänavaid vaatlevad kaamerad, kus kõik paistis siiski korras olevat. Ja muidugi statistika. Vahele tähtsamate asjameeste kommentaarid, milledes ajakirjaniku sõnul jäeti ütlemata siiski palju olulist. Kuid ajakirjanik oskas ridade vahelt lugeda.
Loo pikkus oli mingi seitse minutit, kuid see tundus igavikuna. Loo autor ei öelnud, et oleks targem Eesti teedelt eemale hoida. Kuid ütles, et seal ei ole mingi kontrolli ja kõik sõidavad nagu ... jumal juhatab?
Kuivõrd saate erinevaid (ka seda) lõike oli ette reklaamitud, olin juba ette ilmselt pisut tagajalgadel. Mis surmalõks?
Väike ootus ja pisuke pinge on mul sees tegelikult enamvähem kõigi Eestist kõnelevate lugude puhul. Sest nii räägitu kui ka Eesti lähevad mulle korda. Jah muidugi on Eestis nii politsei kui liikluskultuuriga probleeme ja kõige kindlam liiklusvahend on tank, aga no kuulge. Neid nalju võib ikka eestlane ju ise teha, eksju.

Küsisin eile mõnelt soomlaselt otse, kas nad on Eestis autoga käinud ja kui siis millised on kogemused?
Vastajad ise olid vaid jalgsi või turismibussiga liigelnud. Kuid nende sõbrad teadsid rääkida küll, et Eestis on kombeks ees sõitvast mööda sõita MÕLEMALT poolt! Ja et märkidest peetakse kinni siis kui politseiautot näha on. Noh, nüüd me teame ju, et väga ei ole. Sõbrad olla rääkinud, et alguses oli ikka päris hirm. Kuid peagi märkasid nad: selleks, et mitte jalgu jääda, on mõistlik üldises voolus sõita. Seega rikume kõik rõõmsalt eeskirju. Mis sellest, trahvisumma on nagunii väiksem kui eluhind. Peaasi, et hirmu pole.

Soome ei ole paradiis, isegi mitte liikluses. Ehkki siin on paljukiidetud liikluskultuur, mis isegi Eesti liiklusrikkuritele päitsed pähe suutvat panna. Täitsa tõsi muide, üks siin ehitusel töötav eesti mees ütles, et siin ei tihatagi ülbata. No aga miks siis ometi Eestis?
Siin ei ole ka politseiautosid iga viie meetri tagant passimas. Ja ka siin juhtub, et sõidetakse punase tule alt läbi või koksatakse jalakäijale ülekäigurajal külge (sel laupäeval maetakse just üks mees) või istutakse purjuspäi rooli ning saadetakse lemmiknäitleja reanimatsiooni (seegi on paarinädala tagune juhtum). Kuid hirmul on siin teistsugused silmad. Või näeme me valesti?

Uudis+ 18. jaanuaril 2007

Kulda väärt kodu

Oma kodu on Soomeski üha kallim unistus. Siis päris oma-oma. Sest soomlased elavad meelsasti ka üüril või elamisõigusega korterites. Aga see on teine teema.
Uute korrusmajade hinnatõus on ehituskulude tõusuga võrreldes Soomes enam kui kahekordistunud. kodu ostukulusid suurendab ka jätkuvalt ning kiiresti kasvav laenuintress.
Näiteks võib tuua Helsingisse Arabianranta ehitatavate korterite hinnad, mis lõpp-kokku-võttes olid planeeritust juba ligi 20 protsenti kõrgemad.

Uute elamispindade hinnatõus on mõjutanud ka kinnisvaraturgu. Soome suurima kinnisvarafirma esindaja sõnul on mõnes piirkonnas uudistoodangu müügiaeg selgelt pikemaks veninud. Praegu müügis olevate korterite realiseerimisaeg on veidi alla aasta. Aasta tagasi vahetas korter omaniku 8 kuu jooksul.

Ehitusalase uuringufirma andmeil on uute korrusmajade ruutmeetrilt makstav hind tõusnud aasta jooksul kümnendiku võrra ehk ligi kaks korda kiiremini kui ehituskulud. Viimase kolme aasta jooksul on ruutmeeter kallinenud ligi kolmandiku. Uuringufirma sõnul näitab olukord, et pakkumine ja nõudlus ei kattu.

Uue elamispinna hankimine jääb nii ka Soomes paljudele vaid unistuseks, põhjuseks jätkuvalt kasvavad intressid, mis viimase paari aastaga on peaaegu kahekordistunud. Muudatusi olevat kinnisvaraturul oodata siis, kui intress üle viie protsendi.
Praegu valitseb kinnisvaraturu sunnitult vaikne hooaeg. Läinud aasta oktoobris kirjutas müügibuumi aeglustumisest pikemalt ka Soome ehitajate ajaleht. Peamine põhjus on ajalehe andmeil see, et müügis olevate korterite hulk on ligi kümnendiku võrra suurem. Sellest tulenevalt on Soome ehitusfirmad tööd selgelt vähendanud.
Teine põhjus on nn hinnavedurid ehk uustoodang, mis määrab kinnisavar hinda, tõsi, põhiliselt Helsingis. Kõige enam on uustoodang kallinenud satelliitlinnas Espoos. Ruutmeetreid saab kaks protsenti odavamalt Helsingist. Ja kõige soodsamad korterihinnad on pealinna lähiümbrusest Vantaal. Väidetavalt seetõttu, et enam kui pooled pakutavast on äärelinna ridaelamud.
Võrdluseks olgu öeldud, et kui mujal Soomes ostetakse täna kinnisvara vähem 5 protsendi võrra, siis pealinna ümbruses on ostjaid vähem tervelt 20%.
Korterid, nii uued kui vanemad jäävad müümata ja kõrge hinna tõttu lihtsalt tühjalt seisma.
Ka läinud suvel Espoos peetud elamumessile ehitatud korteritest pooled on senini müümata
Samas on vaikus nii uudne olukord, et uustoodangut jääb kätte veel üsna vähe, pealinna piirkonnas veidi enam kui paarsada korterit.

Kuna ehitustegevus jätkub endiselt kogu Soomes, soovitatakse ehitusfirmadel vältida nn riskiehitusi ja teha vaid neid objekte, mis on ette väljamüüdud.
Kuid tublide töömeestena hinnatud Eesti ehitajatel on Soomes jätkuvalt tööd ja võimalus end täiendada. Ka siis kui ehitustegevus aeglustub ja uudistoodang seisma jääb, sest eesti ehitajad oskavad renoveerida.

ER uudistele 14. jaanuar 2007