Kilde Kolmest Kuueni VII

Soomeski, täpsemalt Lõuna-Soomes toimus eile hulgaliselt avariisid – põhjuseks ikka kevadeks kiskuv talv ja tugev lumesadu.
Helsingis oli kokkupõrkei eile õhtuks kokku loetud 29 ja mujal Lõuna-Soomes ligi 50. Õnneks on need olnud väiksemad plekimõlkimised.

Soome Riigiraudtee on olnud juba viimased pool aastat hädas hilinevate rongidega. Sel nädalal teatas raudtee-esindaja, et parandused on plaanis, kuid alles tuleval talvel.
Miks siis ikkagi rongid hilinevad? Vastusest selgub, et tehniliste vigade tõttu, ja seetõttu, et raudtee-võrgusitik on nii tihedalt kasutuses, et hakkab kitsaks jääma.
Kõige enam hilinemis on Turu-liinil ja Tampere ning Jyväskylä vahelisel raudteel.
Ja kui nüüd häid pooli leida, siis vedurijuhid ja jaamakorraldajad ning kes kõik veel, teevad koostööd: nii näiteks ootavad kaugliinide rongid ümber-istujaid ja sellest antakse rongiraadios ka sõitjatele teada.

Kui kui päev tulekski veeta Helsingis, siis võib soovitada Tivoli-teel asuvat lõbustusparki. sest just seal Meremaailmas on praegu enneolematult palju elusaid ja samavõrd mürgiseid mereelukad. Näituse nimi on OHT ehk VAARA
Maailma mürgisemad maod ja kalad on põhjamaadesse toodud esmakordselt.
Meremaailma ehk Sea Life personal on selleks puhuks saanud spetsiaalse koolituse, sest neil tuleb elukate eest mõnda aega ka igapäevaselt hoolitseda.
Näitusel on võimalik tõtt vaadata ohtlike meremadudega ja kõikvõimalike kole-kaladega. Näiteks maskeerumis-meistrina tuntud kivikalaga, kes on üks mürgisema liigi esindajaid.
Näha saab ka pallkalu, koralli- ning mandariini-kalakesi. Ja muidugi palju-palju teisi. Ühtekokku on maailmas umbes 1700 mürgist liiki mere-elukaid. Nende hulka kuuluvad näiteks mõned korallid. Soome vetes on ka üks mürgine ent siiski ohutu liik: Aurelia aurita – ehk meduus. Tema mürk halvab küll saagi (põhiliselt planktonloomad), kuid ei ärrita inimese nahka.
Mere-teema lõpetuseks ei saa lisamata jätta, et nende elukate seltsis saab ka oma sünnipäeva tähistada  kasvõi näiteks Mereröövli-teemalist.
Interjöör missugune

Soomlasi on tabanud sisustamise-vaimustus. Ja ega uues diivanis, söögitoakomplektis või moodsas voodis olegi midagi halba – vastupidi: rõõmu jagub nii ostja kui kaupmehe kodudesse.
Kuid tänu väljavahetatud mööblile jäävad prügimäed tasapisi üha kitsamaks.
Soomes saab kõikvõimalikust mööblist igal aastal ümmarguselt 100 tuhat tonni jäätmeid.
Sageli viiakse vanad diivanid justnimelt prügimäele. Hoolimata sellest, et suurema osa materjalidest võiks panna ringlema ehk taaskasutada.
Probleemile on juba lahendusi pakutud ja mõned ettevõtlikumad on sohvasid ka juba taaskasutama hakanud.
Diivanitest on asjatundjate sõnul võimalik uuesti kasutada ligi 95%: metallraamid toimetatakse tooraineks ning puit, kangas ja näiteks porolooni võib kasutada energia tootmisel.
Teenuse täpne hind on veel lahtine, kuid teadaolevalt on see suurem kui prügiveo või sorteerimise-maks. Ning seetõttu ei ole suurem osa klientidest teenust veel nõus kasutama.
Ka seadusega on plaanitud mööbli-taaskasutus paika panna. Selliselt on sätestatud näiteks kasutuskõlbmatud elektri- ja elektroonika-seadmed.
Tarbija teadlikkus on samuti oluline – meil tuleks valida lihtsalt kulutuskindlamaid tooteid.
Kui aga ka kulutuskindel mööbel on tüütavaks muutunud ja suvilasse enam ei mahu, siis soovitatakse see prügimäe asemel transportida Taaskasutuskeskusesse.
Ning kui tegemist on juba laguneva laua või riiuliga, võtab prügimäe sorteerimispunkt need vastu paarikümne euro eest.

Uus internetiportaal eakatele
Seeniori-portaaliks kutsutud kodulehekülje eesmärk on madaldada eakate arvutialast valuläve.Ning juhatada kuidas ja mida kõike võib arvutiga korraldada, ilma et peaks kodust lahkuma. Kuid kätte näidatakse ka need kohad, kuhu kindlasti minna tasuks.
Portaali-idee pärineb Helsingis 2005 käivitunud projektist ”Eakad ja arvutiseerunud ühiskond” Ning üleriigiliseks kasvas projekt pärast õnnestumisi ja tagasisidet.
Tegemist on esimes omalaadse võrguteenusega. Sellesse on kaasatud peamiselt avalikusektori pakkumised.
Käisin portaali uudistamas ja kinnitan, et see on lihtne, ning mis mullegi väga silmapärane tundus: tekst on tavapärasemast suuremate-kõrgemate tähetega. Viidad ja valdkonnad on selged ning arusaadavas keeles. Raskemaks võib minna siis, kui tuleb jagada erinevaid programmi-nimesid jms.
Kui rääkida sellest, mida leheküljelt teada saab, siis näiteks seda, et Helsingi eakatel on võimalus selle sama portaali vahendusel kutsuda koju töömees, kes aitab digiboksi asendada.
Samas võib leida eakate päevakeskuse klubi-kava, millel on juures aadress ja bussiliinid.
Üks viide pakub sooja toidu koju-toimetamise-teenust. Seda kõike nüüd põhiliselt Helsingi kohta. Kuid usun, et peagi panevad oma võimalused ja teenuse-pakkumised üles ka teised linnad. Eeskuju olevat ju nakkav
Portaali all-servas on kirjas ka tänane nädala ja kuupäev ning kellaaeg.
Eraldi on välja toodud ka nädala number: Ja nii võin öelda, et elame selle aasta 9ndat nädalat.

Teadus on tõestanud, et teatud toitained võivad vananemisprotsessi aeglustada.
Vananemine on vältimatu, kuid soomlased teavad kümmet söödavat lahendust, et näha välja ”rõõsk ja roosa”: järgnevad ained on ka teaduslikult tõestatud aeglustajad:

1. Banaan – kaalium, mis vähendab vererõhku ja südamehaiguste riski.
2. Ananas toetab tänu C-vitamiini sisaldusele immuunsus-süsteemi.
3. Maasikas on tõeline vitamiinipomm, ning aitab naha kollageenitoodanugus.
4. Rabarber on kiudainerikas, hoolitseb seedimise eest.
5. Avokaado on Omega 3 –rasvhapete allikas. Head rasvad hoiavad nahka ja ajus.
6. Peet on pii-allikas. Vajalik juuste, naha ja luustiku heaoluks.
7. Kurk organismile vajalik vedeliku-tasakaalustajana.
8. Seened sisaldavad proteiini.
9. Porgand – silmade tervisele mõeldes (Piilupart Donaldistki teada tõde).
10. Pähklid proteiin ja tervislikud rasvad.