Suure maa mets ja minutid

Sel nädalal otsiti Soome ja Venemaa piiriületusprobleemidele lahendusi
peaministrite Matti Vanhaneni ja Mihali Fradkovi nõupidamisel Moskvas.

Pärast kohtumist nentisid peaministrid, et piiriületust kiirendav elektrooniline tollisüsteem ei ole veel kahepoolse kokkuleppe tasandile arenenud, kuna tegemist on Euroopa Liidu kompetentsi kuuluva teemaga.

Elektroonilise tollisüsteemi käivitamiseni püütakse kohati enam kui 50 km pikkuseks veninud veoautode järjekorda ohjes hoida järelvalvet lihtsustades ning tolliametnike hulka suurendades. Peale selle püüab Venemaa juhtida kaupa otse oma sadamatesse.

Peaministrid vestlesid pikemalt ka mõlemaid riike puudutaval metsatööstuse-teemal. Vanhanen avaldas muret Venemaa plaani pärast tõsta toorpuidu ekspordimakse. Venemaa majandusministeeriumi sõnul plaanitakse ekspordimaksu tõsta alates järgmise aasta jaanuarist kolme aasta jooksul kuni 30% aastas.

Matti Vanhaneni hinnangul võib Venemaa selline käitumine puidu ekspordi Venemaalt täielikult lõpetada. Ekspordimaksude tõus tundub esialgu siiski veel edasi lükkuvat.

Samal arvamusel on ka paberikontserni UPM Kymmene toorainehangete eest vastutav direktor Jaakko Sarantola, kelle hinnangul oleks ekspordimaksude tõstmine kahjulik nii Soome kui Venemaa metsatööstusele.

Lõppptulemuseks oleks, et Venemaa puidu eksport väheneks tunduvalt ning hinnatase langeks, kuna lääneriikide raha liiguks siis puidukaubanduses tunduvalt vähem.

Suurimat kahju tähendaks kallinev ekspordimaks aga hoopis Hiinale, kuhu Venemaa ekspordib puitu praegu ligi kaks korda rohkem kui Soome.
Ning üheks ekspordimaksu tõstmise põhjuseks ongi kuuldavasti Venemaa valitsuse soov takistada ebaseaduslikku puidueksporti Hiinasse.

Kuid tulles tagasi veel pikkade järjekordade juurde:
Vanhaneni sõnul tähendab igasugune kasvamine ka probleeme, ning ta kutusus Venemaad kui kaubanduspartnerit üles neid ühiselt lahendama.
Fradkovi sõnul on Soome ettevõtete huvi Venemaale jätkuvalt oluline ning seetõttu tuleb tõsiselt suhtuda ka piiriületusprobleemidesse.

Kohtumise lõppedes siiski midagi konkreetsemat kuulajaile kätte ei jäänud. Ehk vaid see, et hea poolena tõi Soome peaminister esile jällegi piirijärjekorrad, tõendamaks riikide vahelist vilgast kaubavahetusest. Eriti kui silmas pidada ühe Soome majandustegelase hiljutist ütlust – "Suuremal riigil on pikemad minutid".

ER uudistele 1.detsembril 2006

Juice - soome keele sünonüüm

Pauli Matti Juhani "Juice" Leskinen suri eile õhtul Tampere haiglas.
Ta oli 56 aastane.

"Juice Leskinen oli viimase sajandi ja vähemalt esialgu selle sajandi märkimisväärsemaid luuletajaid." nii kirjeldas kauaaegset kolleegi ja sõpra muusik Mikko Alatalo. "Ta oli Eino Leino, Aale Tynni, Lauri Viida ja Reino Helismaa traditsioonide jätkaja."

Lauluread, mis tulid Juicele pähe oktoobri-hommikul 2006 vaadates Bushi intervjuud telerist:

Näin hän leikki tinasotilailla
daa-da-daa-da da-da-da-da-daa-da
U. S. A. on öljyänsä vailla
. . .
niinhän leikkii niinkun kuningas
kas kas kas kas kas taas kaatui sotilas

Alatalo käis Juice juures kodus viimati teisipäeva õhtul. Mehed olevad ligi kolm tundi rääkinud elust, muusikast ja naistest. Ennekõike räägiti "meie elu naistest". Lahkudes jäeti hüvasti ainulaadselt - tugevalt kallistades.
"Meie viimased sõnad teineteisele olid: "Laulud on loojast targemad!"" ütles Alatalo täna ajakirjandusele.

Teist Juice't ei sünni
Alatalo ei usu seda ja nendib, et test samalaadset loojat ei ole ka tarvis.
"Juice lõi 1970ndate alguses täiesti uue kodumaise stiili, kuidas laulusõnu kirjutada. Juice ja ansambel Coitus Int. rajasid teed, nüüd on selliseid tegijaid juba sadu," seletas Alatalo.

Alatalo sõnul oli Juice ennekõike soe ja südamlik pillimees ning lüürikuna paljudele eeskuju. Juice oli humaanne inimene ja humanist, kes oli varjatult ühiskondlik ja ühinkonnakriitiline. Juice ei püüdnud kunagi kannuseid teenida. Ta oskas olla ka väga "raske" ja järeleandmatu. Sõbra sõnul oli Jussi (nagu nad omavahel teda kutsusid) individualist. Alatalo ja Leskineni sõprus kestis 35 aastat. STT / foto autor Sampo Rautamaa

Juice Leskineni viimane teleintervjuu saatele 45min MTV3

YLE: Sininen laulu

Veel Juicest (soome keeles)

Keelatud fotod

Selle põhjal, kuidas teemal kirjutavad ja kümnete piltidega täiendatud ajalehed täna letilt kadusid, võib ehk midagi välja lugeda.
Mõni ajaleht pildid ka oma internetileheküljele riputanud: fotod hukkamistest ja hukatutest; rindel langenutest täitunud autokastidest; vene partisanide poolt tapetud Soome tsiviilisikutest; fototõendid kannibalismist piiramisrõngasse jäänud vene sõdurite hulgas jne.

Fakt, et Jätku- ja Talvesõjaaegsed foto-tõestused avalikustatakse, käis Soome ajakirjandusest jälle läbi septembris. Siis räägiti internetifoorumites Soome armeed ohustavast solvangutelaviinist ja sellest, et pildid ei muuda ajalugu, sest faktid fotodel nähtavast on ju ammu teada.

Ajaleht „Helsingin Sanomat“ kirjutas keelatud fotodest laiemalt aga juba 1998 aastal, ja fotode eest vastutav kolonel-leitnant Juha Myyryläinen selgitas, et tsensuuri on siiani jätkatud peamiselt poliitilistel põhjustel. Ja et Soome ei saanudki alguses teisiti toimida: riik otsis ju oma poliitilisi võimaluis ja piire ning nö soomestus.

Seifi luku taha jäid pildid 1962. aasta otsusega. Mõistetavalt, ei tahetud Külma Sõja ajal Nõukogude liitu mingil moel ärritada. Niisii jagati fotod ümbrikesse ning koostati ”Eriti rangelt keelatutest” nimekiri, mille eesotsas olid pildid, millel kujutati äratuntavalt venelastest sõjavange. Kardeti ka võimalikke propaganda-aktsioone nõukogudemeelsete soomlaste poolt.
Samadel põhjustel jätkati keelamist 1981. aastal.

Täna, kunagisi valikuid kommenteerides, kasutas kolonel-leitnant Myyryläinen sõnapaariga – LIIGNE ETTEVAATLIKKUS. Kuid kindel on, et mõlemad suhtumised on tugevalt oma tautsüsteemiga seotud.

Soome Kaitsejõudude protokollides on ka märge, et piltide avaldamine on sobimatu – mida iganes see sõna siis ka ei sisaldaks.
Määrav põhjus oli ka omaste palve. Suur osa fotodel olevatest ohvritest on tuvastatud, seda kinnitab foto tagaküljele kirjutatud ohvri nimi ja vanus.

1991. aastal toimus Nõukogude Liidu lagunemisega murrang ka Soome jaoks. Võeti vastu mitmed uued või parandatud seadused. Ning 1999.aastal jõustunud Avalikustamise-seadusega ei saanud keelustamist enam täna jätkata ja see polnud teadjamate sõnul enam ka vajalik.

Seni on fotodsid näinud põhiliselt vaid pildidel kujutatute (nii ohvrite kui ka näiteks tribunalil osalenud ohvitseride) omaksed, erandkorras võisid neid kasutada uurijad, sõja-ajaloolased ja kaks kirjanikku. Nüüd on need pildid esil mõnda aega meedias, ja siit edasi kuulub fotomaterjal ennekõike Soome sõja-muuseumile.

Tänane Iltalehti vaatas koledaid fotosid koos ühe talvesõjas osalenuga.
82-aastase sõjaveterani Paavo Teikari avaldas tänases intervjuus imestust selle üle, et kellelgi on olnud julgust need pildid alles hoida. Palju sõja-aegsetest materjalidest on Soomes teadupärast kas siis hävitatud või Rootsi viidud. Toosama veteran leiab, et

"ka need pildid oleks tulnud hävitada, sest need kes piltidel tegutsevad on oma elu elanud ning tulevastele põlvedele ei ole vaja meie taakka edasi anda.“

Ajalugu niisiis tänasest midagi uut juurde ei saa, kuid uuele põlvkonnale – tänastele noortele annavad fotod loodetavasti selgema pildi sõjast, julmustest, sõja-aja-seadustest ja sellest, et sõda ei tähenda mitte AINULT kangelasi. Või tänapäevaselt rääkides – sõda ei ole arvutimäng!

AK põhisaatele 21.11.2006 tehtud kommentaari märksõnad

Lordi - loobu maskist!

Rahva tahe on müüre murdev, kuid kas sellest piisab ka maskist loobumiseks, saame teada kõige hiljem 6. detsembril nii umbes kell 19.00 vaadates Soome televisoonist presidendilossis toimuvat iseseisvuspäeva vastuvõttu.

Suur osa ühe kõmulehe netilehe lugejatest soovib Eurovisooni võitjaid, ansamblit "Lordi" nii nagu nad passipildil on. Foto on tehtud Lordi vastuvõtupeolt mais 2006.

"Soome iseseisvust tähistatakse Lossis ülimas pidulikkuses ja see puudutab ka riietumist. Ja üleüldse: see on juba naeruväärne, kuidas Lordi liikmete nö eraelu varjatakse - nagu oleks tegemist kuningriigi kalleima aardega."

Nii kirjutas netilehes keegi Viivi, vastates küsimusele "kuidas peaks Lordi Lossi ilmuma ja kuidas tekkinud patiseisu lahendada. Viiviga oli ühel nõul ligi 50% vastanutest. Nende arvates oleks nüüd viimane aeg maskist loobuda ning ilmuda presidendi ette etiketikohases pidurüüs. Nagu kõik kutsutud seda teevad.

Koletisebändil on senini olnud kindel liin: maskideta rahva ette ei minda ja soomekeelseid intervjuusid antakse ainult kostüümis ja seljaga kaamera ees seistes. Ja ehkki kõik, kes vähegi on soovinud, on kodanik Putaansuu fotosid ka maskita näinud, soovivad inimesed jätkuvalt maskidest loobumist. Nüüd on põhjuski (ja raudselt ilma irooniata) pühamast püham: Soome iseseisvuspäev.

Küsitlusele vastanutest umbes 20% pöördub oma soovidega aga hoopis Vabariigi Presidendi Tarja Haloneni poole: "President peaks olema paindlikum ja külaliste soove arvestama." Ehk siis maskides ja 2,5meetristena lossi valssi tantsima.

"Rock'i kohtupäeval peab oma hinge paljastama"

Keegi Jooseppi arvas nii:

"Antud juhul oleks viisakas kui ka president teeks mööndusi. Lordil on ju maski-liin algusest peale teada olnud, Lordi ei tee erandeid. Ja ennekõike: Lordi ei ole tavakodanik."

"Halonen oli ju kutseid saates teadlik maskidest ja bändi soovidest. Midagi on selgelt nihkes, kui saadetakse kutse kuid keelatakse nö iseendana tulemine", kirjutas aga hoopis keegi Kerva.

Tõlgendamise küsimus!?

Ühe laevakompanii skandaal meenutab üha enam samanimelise linna legendi - ei saa kunagi valmis ja ühele poole ...
Igasugu pritsmeid on nüüd juba igale poole külvatud ja ajakirjanikel on "jõulud".
Ning piletid kipuvad ka tõenäoliselt peagi rohkem kätte jääma, sest soomlased eelistavad merele minna Viking Line'iga. Hoolimata sellest, et päevotsa on raadio ja mil soomekeelsed uudised on vahendanud hommikust peale raadio korranud ja internet avaldanu: Tallinki juhtkonna mehetegudest tingitud vabandusi. Noh, vabandusi võib ju lendu lasta, tekst on nagunii kellegi teise tehtud ja süüdi on ju hoopis keegi kolmas. Kuid seegi on tõlgendamise küsimus.
Sirvis minevikulehti ses' samas internetis ja mulle jäi mulle näppu Kairi Lainjärve ammune kirjutis. Lihtsalt niisama ja samas sobivalt aktuaalne:

Madalalt lennates näeb paremini
Avalikud suhted on nagu lennukis lendamine

/---/Avalike suhete korraldamine sõltub sõnumi edastajast - millal, kus, kellele ja mida ta ütleb. /---/Avalikke suhteid ei saa korraldada printsiibil "ah, küll ma minut enne homset pressikonverentsi vaatan, mida ma ütlen, ülehomme nagunii keegi enam ei mäleta". Kui keegi Toomas T. soomlasi sõimaks, siis oleks tõepoolest so what?, aga Mart Laari igal sõnal on kulla kaal.
Sõna väärtus
Eestis on sõnadel üldiselt odav väärtus, aga ka see natuke, mis firma esindaja, riigiametnik või avaliku elu tegelane suust välja paiskab, on osa sellest maastikust, mida meile kirjeldatakse. Ei tahaks, et Otepääl oleksid ainult mudased mäenõlvad ja lagastatud mäealused.
Firma või riigi esindaja kodune vestlusmaneer lapsega juteldes või baarileti ääres sõbrale kõrva karjudes (sest muusika mängib reeglina kõrvulukustavalt valjult) on sel hetkel, kui filmivad telekanalid ja pildistavad fotograafid (ärge sel hetkel sügage, köhatage, mõmisege ja nühkige küünarnukkidega laua äärt) olematu fakt tema elust. Aga ainult sellest, et laua taga istub TEMA, ei piisa.
"Väidan ikkagi, et pole seadust rikkunud. Esitatud süüdistused on tõlgendamise küsimus!" /---/ Sõnad ja teod läksid juba õndsal Vene ajal lahku ja ega see abielu ole muulgi ajal eriti vettpidav olnud - igatahes praegu nad teineteist juba pikka aega ei tunne. Moes on väljend "kõik on tõlgendamise küsimus".
Ja ikkagi ei saa Norra fjordidest Otepääd."

Niisugune oli 1999 aastal avaldatud kommentaar. Kui siit kohe edasi lugeda tänast 15.11.2005 Iltalehti kirjutist siis, mida me tegelikult (välja) loeme.

Tallink vabandab oma personali ja klientide ees

Laevakompaniis toimub parasjagu nõupidamine Silja Symphony töötajatele korvatavate summade üle.

Juhatus vaikis - alguses
Tallinki juhatus on pärast inetut juhtumit üritanud toimunut kalevi alla pühkida, kuid tulutult. Laeva personali esindav rootslaste ametiühingu (SEKO) esimees Janne Rudén kirjeldas toimunut nädalapäevad tagasi üsna karmide väljenditega. Rudéni kinnitas juba siis, et sellise jama vaikne lahendamine on mõeldamatu.

"Andeks palumisest ei aita. Me peame kindlasti politseile avalduse tegema. Personaliga käituti inetult ning sellest ei saa mööda vaadata," lausus Rúden toona.
"Laevatöötajaid koheldakse sageli kehvasti, kuid nii räiget kohtlemist pole varem esinenud: seekordne ületas igasugused piirid. Eriti veel kui tegemist on kompanii juhtkonnaga. Nõuame Silja Line'lt selgitust ja korralikku kahjutasu," lõpetas ta.

Tallinki nõukogu esimees Toivo Ninnas teatas eile, et vabandust pole küll millegi eest paluda. Ütles kohe üsna konkreetselt kuid vanasõna "hommik on õhtus targem" on ikka tõsi küll. Sest täna hommikuks oli põhjus leitud:
Laevakompanii Tallink juhatus palus vabandust kruiisil toimunu pärast, vabandades Silja Line'i personali ja klientide ees. Juhatus on vestelnud SEKO esindajatega Rootsis.

Juhatus nõustus töötajatega kohtuma
Kohtumisel käidi läbi oktoobris toimunu. Ning juhatus kohtub tol päeval tööl olnud töötajatega. Juhatus külastab ka teisi Silja laevu.

Napsutamine muutus labrakaks
Kolm nädalat tagasi tähistas Tallinki juhatus Silja Line'i ostu ühel ostetud laevadest, Silja Symphony kruiisil. Labrakaks muutunud napsutamine kulmineerus väidetavalt isegi personaliga toimunud käsikähmluses. Tol ööl laeval olnud töötajate sõnu nõudis juhatus muuhulgas eriteenindust ja baari jätkuvat lahtiolekut. IL

Sellised lood siis, ja kui ilmateadet uskuda, siis ei lähe meri veel nii pea jäässe...

"Vanhanen! Matti Vanhanen!"

Soomlased on oma peaministriga rahul.
Uuringufirma "Suomen Gallup" äsja avaldatud uurimus kinnitab, et peaminister Matti Vanhaneni (Keskusta) võimed ja oskused avalduva just praegusel töökohal - valitsusjuhina - kõige paremini.
Valitsuse eeskujuliku juhtimise eest sai Vanhanen kodanikelt hindeks 7,8 (Soome 10-süsteemis). Gallupis osalenute arvates on hr. Vanhanen ka eeskujulik avalikuelutegelena, kes oskab esil olla.
Tõsi, vastajate arvates on Vanhaneni juhiomadused viimasel ajal millegipärast pisut sordiini all.
Kehvapoolselt on peaminister hakkama saanud kodanike tööeluga seotud küsimuste korraldamisega (hindeks anti 6,9). Maakondade tasakaalustatud areng andis samuti pisut miinuspunkte: hindeks anti eelmise aasta 7,2 asemel 6,9. Kokkuvõttes kukkus pisut ka nö keskmine hinne, kuigi vaid pisut - eelmise aasta 7,5 asemel on see nüüd 7,4.
Gallupi andmetel hindavad naiskodanikud Vanhaneni kõrgemalt kui meeskodanikud. Peaminister on hinnatuim põlluharijate ja pensionäride hulgas.

Vanhanen oli sel nädala avaldatud uurimustes keskne kuju. Nii näiteks küsis ajaleht "Aamulehti" oma majandusuuringu lehel lugejailt:
Kes on Sinu jaoks Soome mastaabis kõige suurem ihalusobjekt?
ning avaldas eile küsitluse tulemused, millest selgus, et 11% vastanud naistest pidas kõige ihalusväärsemaks oma kaasat (elukaaslast või abikaasat).
Paljude naiste arvates oli oma kallimast aga ihaldavam tänane peaminister Matti Vanhanen. Peaminister on olnud populaarne mees nii meeste kui naiste hulgas. Ja mitte ainult populaarne, vaid tänapäeva soomlastest koguni see ihaldusväärseim mees. Vanhanenile järgnesid vastanud naiste abikaasad või elukaaslased, tänane pangajuhataja Sauli Niinistö, president Martti Ahtisaari ja Eurovisiooni esinumber Lordi solist mr. Lordi.
Aamulehti küsis peaministrilt uuringule kommentaari. Vanhanen tõdes, et inimesed on hääletanud seda, kes on kõige enam igapäevaselt esil. Ehk siis: ihaluse põhjus on pidev avalikkuse tähelepanu.
Esil on lemmik olnud tõesti palju - nii uudistes kui ka õhtulehtedes ja naisteajakirjades. Ja nagu eelnevast selgus, Vanhanen ka oskavat esil olla.
Taustaks olgu öeldud nii paju, et mõni aeg (aastat paar?) tagasi jättis abikaasa Matti teise mehe pärast maha ja eelmisel nädala astus sama sammu Matti ise - lahkudes (1) alles augustis nö avalikuks saanud(2) suhtest.
Tamperes ilmuva lehe küsitluses oli teisigi teemasid: näiteks teame nüüd, et ilmastikumuutus ja kuritegevus panevad mehed oma enese kiilaspäisusest isegi rohkem muretsema.

vahepala

Lossi mustas ja metalselt läikides

Soome valmistub juba usinalt iseseisvuspäeva vastuvõtuks. Pidulik vastuvõtt ja imeline tantsuõhtu ehk ball toimub tavapäraselt Helsingis, kaldapealses presidendilossis ning kutsed on juba teel. Üks aasta vaadatuimaid teleülekandeid nõuab hoolsat ettevalmistust ka moekunstnik Jukka Rintalalt. Iltalehti käis juba uurimas, et mida presidendi vastuvõtule selga pannakse.

Novembri lõpuni avatud näitus on Tamperes Finlaysonil.

Maria Antoinettest tehtud film mõjutab selle talve moodi. Kas ka vastuvõttu?

Rintalal on ühtekokku juba 20 aastane kogemus vastuvõtutualettidest, rekordarv kleite ühe õhtu kohta on kaheksa. Soomes on kombeks nö tavalise külalisena vastuvõtul vaid üks kord (v.a sõjaveteranid, poliitikud, vaimulikkond ja diplomaatiline korpus) käija, Rintalale tuli kutse 1996 aastal.

Äsja oma 30aastase karjääri auks Tamperes näituse avanud Rintala on igal aastal vähemalt ühe kätetöö vastuvõtule saatnud. Kui palju neid sel aastal valmib, on lõpuni saladus. Ärisaladus on ka see, kes tualette kandma hakkavad. Naised, kes Rintala tööde kasuks on otsutanud, teavad, et kunstnik arvestab nii kandja isiksuse kui ka strateegiliste mõõtudega.

Mis on aga MOES? Rintala sõnul kasutatakse sel aastal värvidest musta ja halli ning sekka metalseid toone nagu näiteks hõbedat. Mis ja kuidas kantakse näeb 6. detsembril, õhtul kuue paiku - siis kui Soome kodude akendel põlevad kaks sinivalget küünalt.

Iltalehtile antud intervjuus kinnitas Rintala, et presidendile ei ole ta ekstra loonud, kuid Rintala teab, et president Halonen kannab tema disainitud Marimekko-sarja.

Rintala on rahvusvaheliselt tuntud moekunstnik, kes osales märtsis Shanghai moenädalal, olles nö külalistäht. Sama ürituse varasemad tähed on olnud näiteks Giorgio Armani, Oscar de la Renta ja Sonia Rykiel.

mugandatud Iltalehtist

Gaasiga kaasnev probleem

Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream gaasitoru ehitusele peab loa andma Soome kaitsemministeerium, sest venemaa planeeritav toru ohustab Soome lahes paiknevaid veealuseid merekaitsesüsteeme. Praeguse planeeringu kohaselt rajataks gaasitoru kontroll-süsteemidele liialt lähedale.

Merepiirivalveameti sõnul võivad Soome rahvuslikud merepiiri kontroll- ja kaitsesüsteemid sedasi avalikuks tulla. Lahe sügavuses olevad süsteemid kuuluvad Soome kaitsejõududel ja piirivalvele. Riigi seisukohalt oleks oht juba ka see, kui gaasitoru ehitatakse vaid osaliselt merealuste kontrollsüsteemide kohale.

Piirivalveameti esindaja kaptenmajor Petteri Leppänen näeb ehistuses kahekordset probleemi, sest veealuseid kuuldevälju ei saa reeta, teisest küljest ei saa torusid ka nende väljade kohale ehitada.

Veealuste seadmete olemasolu ja tähtsus on Soomele merepiiri kaitse seisukohalt erakordselt suur, kuna soome mereväel ei ole allveelaevu. Ning andureid kasutatakse püüdmaks meresügavuses veealusied võnkeid, mida tekitavad laevad propellerid ja allveelaevad.

Kaptenmajor Leppäneni sõnul tuleb tõenäoliselt enne gaasitoru ehituse lubamist anda soome kaitseministeeriumile täpne raport selle kohta, kuhu toru paigaldatakse.
Gaasitoru on planeeritud territoriaal- ja majandusipiiri vahele. Seniste mõõtmiste kohaselt on gaasitoru Kõige lähemal territoriaalpiirile Porvoo rannikul, vahemaaks on arvutatud vaid mõni kilomeeter.

Merevalvekeskuse sõnul tähendab gaasitoru ehitus keskusele töömahu kasvu, sest tekkivas olukorras peavad patrull-laevad pidevalt olukorda jälgima ning hoolitsema seni veel sõlmimata kokkuleppe täitmise eest.

Ka mereõnnetuste riski kasvust on räägitud, kuid piirivalveameti sõnul gaasitoru ehitus mereliiklust ei ohusta.

Venemaa ja saksamaa ühine Maagaasifirma Nord Stream loodab gaasitoru ehitust alustada pooleteise aasta pärast. Gaasitoru pikkuseks on mõõdetud 1200 kilomeetrit ning firma eesmärgikis on avada veealune gaasivool Euroopasse aastaks 2010.

ER uudistele 1. novembril 2006