Teretusi Koopast

"Nigut nina koopast välja pistad, läheb jamaks!" toriseb ta, kuid jätkab uuditse uurimist. Sest tahtmine on aru saada ja mõista, kuid vahel ei taipa tuhkagi - maailmal on oma reeglid. Ja koopaelanikul on tunne nagu ühel sümpaatselt rahuvalvajal Liibanoni-Iisraeli piiril: "Kujutad ette küll, et oled kohtunik, kuid selle mängu reegleid ei vaevu Sulle mitte keegi tutvustama." Nii ta siis seedib nähtut: kooparahus, teistelegi.

kolmapäev, veebruar 21, 2007

Kilde Kolmest Kuueni VI

Abituriendid tähistavad gümnaasiumi kahe ja poole aastase öpiaja lõppemist üsna kärarikkalt. Seda sündmust nimetatakse ”penkkarid” ehk penkinpainajaiset ehk siis eestikeeli võiks see olla pingi-vaevajad.









Noored on kostümeeritud, kogunetakse kooli juurde ning seejärel sõidetakse linnas politseipatrulli järel organiseeritult ringi. Noored seisavad veoautodekastides, millede küljed on kirevate plakatite ja lööklausetega ehitud – inspiratsiooni loosungite jaoks on saadud näiteks seriaalist ”Teadmata kadunud” millest on tuletatud HUKAS või näiteks populaarsest soome lastelaulust, mis räägib lõvijahist ja mille sõnad sobivad ka alanud riigieksamite kohta:
neist ei üle ronita,
nende alt ei pääse ka,
neist ei pääse ringiga,
tuleb lihtsalt läbida!
(ise tõlkis)
Väikelinnades on ka niisama rongkäike. Meie kodulinnas keelati veoautode kasutamine 10 aastat tagasi toimunud õnnetuse tõttu.
Abituriendid loobivad kommi ja hõikavad ja neile hõigatakse ning seda kõike on väga paljud vaatamas. See on sündmus kõigile ka koolis – sest nii saadetakse abituriendid ära.
Ning siis hakkab tuupimine ja see jätkub vaheldumisi eksamitega kohe mitu nädalat, riigieksameid võib teha kõige rohkem 12, kohustuslikud on neli – emakeele eksam ehk üks riigikeeltest (vastavalt siis rootsi kooli lõpetajal rootsi keel ja soomes koolis soome) üks võõrkeel – soome koolis on võimalik õppida vähemalt nelja võõrkeelt, kahte pika kursusena ja kahte lühema aja jooksul. Kohustuslikud on veel ka matemaatika ja üks reaalaine.
Pidulik lõpuaktus toimub sel aastal juuni esimesel laupäeval.
Valge dekkel antakse kätte koos lõputunnistusega ning aktus lõpeb sellega, et kõik lõpetajad panevad need mütsid korraga pähe. Ülev vaatepilt, kui kolmandik saalist muutub korraga valegks.

Võimuvahetus
Kui abituriendid on koolist lahkunud, siis järgmisel päeval, vahetub kooli nö võim. Senised kümnendikud saavad kooli vanimateks ning seda tähitsatakse ”Vanade päevaga” (Vanhojen päivä).
Helsingis oli see päev reedel ning elamus oli see ka möödujaile, sest ühtäkki oli Senativäljaku ja Esplanaadi allee vaheline ala täis noori, õlgadeni lokkides ja kahisevates kleitides neide ning silindrites ja frakkides noormehi.
Vanade tantsude traditsioon on akadeemiliste ringkondade kaudu Soome jõudnud eelmise sajandi algul. Koolinoorte seas hakkas balli-traditsioon levima 70ndatel ning tänase balli mõte on selles, et ollakse kenad, graatsilised ning esitatakse sõpradele, koolikaaslastele ja vanematele vanu ajaloolisi tantse, mida on spetsiaalselt õpitud. Üks tantsudest – polonees – on pärit 1573. aastal Poolas korraldatud ballilt. Tantse võib olla ühtekokku kuni 30.
Nagu arvata võib, tuleb neid tantse õppida, selleks käiakse eraldi kursustel ning seda tehakse uhkusega, sest ball on nagu suur muusika-etendus koos orkestri ja publikuga.
Etendusi on kaks-kolm ja iga kord on kohal eri publik, neist viimane on kõige pidulikum – siis on vaatamas vanemad, vanavanemad, sugulased jne.
Riietus on samuti oluline: gümnaasiumis õpetatakse koguni vanaaegsete kleitide õmblemist ja nii mõnigi neidudest on oma kleidi ise teinud. Tõsi, palju ka ostetakse (kletide hind võib olla enam kui 300 eurot) ja palju muidugi laenatakse, näiteks teatrist või ooperist.
Noormehed on varem kasutanud ka vanu hussaari-mundreid, kuid nüüd on frakid levinumad.

Hanna Pakarinen esindab Soomet Eurovisioonil
Lauluks "Leave Me Alone"
Laul on osaliselt autobiograafiline. Hanna on ka teine sõnadeautor. Heliloojateks Martti Vuorinen (ka sõnad) ja Miikka Huttunen.
Soome-finaalis võistles 12 artisti.
Hääletajaid oli ühtekokku enam kui 250 000
Eurovisiooni finaalvõistlus toimub Helsingis 12. mail.
Võistlusõhtuid juhivad Jaana Pelkonen ja Mikko Leppilampi.

Sildid: , ,

4 Comments:

Blogger Larko said...

Oot, oot! Minu teada peaks veel emakeele eksam kohustuslik olema. Või on see juba maha jäetud?

22 veebruar, 2007 00:00  
Blogger Larko said...

Kusjuures minu ajal veel oli matemaatika kohustuslik vaid nendele, kes pikema kava järgi õpinud, teistel aga oli õigus matemaatika reaali vastu välja vahetada.

22 veebruar, 2007 00:02  
Blogger Piret Kooli said...

Kas emakeel all ei mõledagi just sedasama teist riigi keelt?

22 veebruar, 2007 13:24  
Blogger Larko said...

Ei, need on ikka kaks iseasja. Soomekeelsetel on kohustus teist kodumaist keelt ehk rootsi keelt õppida ja vastavalt rootsikeelsetel soome keelt kui nende jaoks teist kodumaist keelt. Emakeele eksami teevad mõlemad enda emakeeles ja teise kodumaise keele eksami vastavas keeles.

Emakeele eksam koosneb (vähemalt minu ajal koosnes, oletan et veelgi) kahest kirjandist, millest paremaks hinnatud läks arvesse. Teise kodumaise keele eksam aga on sisuliselt võõrkeele eksamiga sarnane.

23 veebruar, 2007 00:04  

Postita kommentaar

<< Home