Keelatud fotod

Selle põhjal, kuidas teemal kirjutavad ja kümnete piltidega täiendatud ajalehed täna letilt kadusid, võib ehk midagi välja lugeda.
Mõni ajaleht pildid ka oma internetileheküljele riputanud: fotod hukkamistest ja hukatutest; rindel langenutest täitunud autokastidest; vene partisanide poolt tapetud Soome tsiviilisikutest; fototõendid kannibalismist piiramisrõngasse jäänud vene sõdurite hulgas jne.

Fakt, et Jätku- ja Talvesõjaaegsed foto-tõestused avalikustatakse, käis Soome ajakirjandusest jälle läbi septembris. Siis räägiti internetifoorumites Soome armeed ohustavast solvangutelaviinist ja sellest, et pildid ei muuda ajalugu, sest faktid fotodel nähtavast on ju ammu teada.

Ajaleht „Helsingin Sanomat“ kirjutas keelatud fotodest laiemalt aga juba 1998 aastal, ja fotode eest vastutav kolonel-leitnant Juha Myyryläinen selgitas, et tsensuuri on siiani jätkatud peamiselt poliitilistel põhjustel. Ja et Soome ei saanudki alguses teisiti toimida: riik otsis ju oma poliitilisi võimaluis ja piire ning nö soomestus.

Seifi luku taha jäid pildid 1962. aasta otsusega. Mõistetavalt, ei tahetud Külma Sõja ajal Nõukogude liitu mingil moel ärritada. Niisii jagati fotod ümbrikesse ning koostati ”Eriti rangelt keelatutest” nimekiri, mille eesotsas olid pildid, millel kujutati äratuntavalt venelastest sõjavange. Kardeti ka võimalikke propaganda-aktsioone nõukogudemeelsete soomlaste poolt.
Samadel põhjustel jätkati keelamist 1981. aastal.

Täna, kunagisi valikuid kommenteerides, kasutas kolonel-leitnant Myyryläinen sõnapaariga – LIIGNE ETTEVAATLIKKUS. Kuid kindel on, et mõlemad suhtumised on tugevalt oma tautsüsteemiga seotud.

Soome Kaitsejõudude protokollides on ka märge, et piltide avaldamine on sobimatu – mida iganes see sõna siis ka ei sisaldaks.
Määrav põhjus oli ka omaste palve. Suur osa fotodel olevatest ohvritest on tuvastatud, seda kinnitab foto tagaküljele kirjutatud ohvri nimi ja vanus.

1991. aastal toimus Nõukogude Liidu lagunemisega murrang ka Soome jaoks. Võeti vastu mitmed uued või parandatud seadused. Ning 1999.aastal jõustunud Avalikustamise-seadusega ei saanud keelustamist enam täna jätkata ja see polnud teadjamate sõnul enam ka vajalik.

Seni on fotodsid näinud põhiliselt vaid pildidel kujutatute (nii ohvrite kui ka näiteks tribunalil osalenud ohvitseride) omaksed, erandkorras võisid neid kasutada uurijad, sõja-ajaloolased ja kaks kirjanikku. Nüüd on need pildid esil mõnda aega meedias, ja siit edasi kuulub fotomaterjal ennekõike Soome sõja-muuseumile.

Tänane Iltalehti vaatas koledaid fotosid koos ühe talvesõjas osalenuga.
82-aastase sõjaveterani Paavo Teikari avaldas tänases intervjuus imestust selle üle, et kellelgi on olnud julgust need pildid alles hoida. Palju sõja-aegsetest materjalidest on Soomes teadupärast kas siis hävitatud või Rootsi viidud. Toosama veteran leiab, et

"ka need pildid oleks tulnud hävitada, sest need kes piltidel tegutsevad on oma elu elanud ning tulevastele põlvedele ei ole vaja meie taakka edasi anda.“

Ajalugu niisiis tänasest midagi uut juurde ei saa, kuid uuele põlvkonnale – tänastele noortele annavad fotod loodetavasti selgema pildi sõjast, julmustest, sõja-aja-seadustest ja sellest, et sõda ei tähenda mitte AINULT kangelasi. Või tänapäevaselt rääkides – sõda ei ole arvutimäng!

AK põhisaatele 21.11.2006 tehtud kommentaari märksõnad