Vaesusest heaoluühiskonnas

Vaesteks liigitatavates peredes elavate laste arv on Soomes viimase kümne aasta jooksul kolmekordistunud. Ajakirjanduses avaldatud erinevatest uurimustest selgub, et ligi 11% elanikkonnast elab toimetuleku piiril.
Sel nädalal teatas riigitelevisiooni uudistesaade, et „Iga kaheksas laps elab perekonnas, kus on pidev rahapuudus“. Vastavalt Euroopa Liidu standartitele on väikesepalgaline kodanik, kelle sissetulekud on keskmisest 60% väiksemad.

Soome on tuntult hea ja turvaline riik, eriti lastekasvatamise seisukohalt.
Koolitoit ja õppevahendid ehk põhiharidus on tasuta. Gümnaasium põhimõtteliselt ka, kui jätta arvestamata paari tuhande eurone kooliraamatute raha, mille gümnasist peab omast taskust välja käima.
Lasteaiakoha eest tuleb siiski maksta, kuigi maks on (nagu paljud maksud Soomes) seotud sissetulekutega.
Lasteaiakohta andes lähtutakse eelkõige põhimõttest, et päevakodu on ennekõike selleks, et vanemad saaks tööl käia. Mänguruumi leidub aga ka neile, kelle vanemad tööta jäänud.

Eilsel riigikogu istungil öeldi jälle kord välja et „kui perekonnal on ühiskonnas halb olla, tuleb riigil lahendus leida“ Siin on oma iva, sest Lastele mõtlemine on ju ka riigi tulevikule mõtlemine“.

Soomes on sündimas niinimetatud laste ja noorte klassiühiskond: mis avaldub selles, et lastel ei ole samaväärseid võimalusi õppimiseks, harrastusteks või selleks, et tulevikus töökoht leida.
Tõsi, heaoluühiskond on samuti endiselt alles, sest paljude laste jaoks on olukord täna parem kui iial varem.

Täna on kõige ehmatavam siiski see, et 12% soome lastest elab sotsioloogide andmeil vaesuses. Ja et suisa viiendik Soome üksikhooldajatest mitte ei ela, vaid eksisteerib allpool vaesuse piiri.
Mõlema vanemaga rohkem kui ühelapselistest peredest elab ametlikult vaesuses umbes 6%.
Soome roheliste partei esinaise Tarja Cronbergi sõnul ei ole valitsus mingilgi moel näidanud välja oma huvi lastega perekondade toimetulekuprobleemide suhtes.
Cronbergi väitel on perede kehvas seisus süüdi nii tänane olukord tööturul kui ka erinevate, peredele mõeldud, toetuste nõrgenemine.
Opositsiooni etteheide ei saa heaoluühiskonnale kuidagi meeldida, kuid fakt on see siiski. Nagu ka see, et tänastest vaesuses kasvavatest lastest sirguvad vaesed täiskasvanud.

Minister Liisa Hyssälä nõustub probleemiga vaid osaliselt, sest valitsus on viimase kolm aasta jooksul teinud mitmeid positiivseid muudatusi just lastega perekondi silmas pidades.

Opositsiooni sõnul ei ole sellest siiski mingit märkimisväärset abi olnud. Möödalaskmistest oli suisa pikem nimekiri: alkoholi aktsiisimaksudega on alt mindud ja Euroopa Liitki pandi eile valitsusele esitatud etteheidete nimekirja. Sest olukord on läinud kehvemaks just viimase 10 aasta jooksul, Soome on aga Euroopa Liitu kuulunud 11 aastat ja liitumine tähendas paljude eelarvete kärpimist.
Probleeme oli 90-ndatel teisigi: vaid mõnikümmend kuud varem elas Soome läbi majanduskriis ehk LAMA. Rahvaesindaja Timo Soini sõnul päästeti toona aga abi vajavate kodanike asemel hoopis mitmed pangad.

Juba aasta tagasi kinnitas kristlik-demokraatliku fraktsiooni esinaine Päivi Räsänen, et ”valitsus vaatab mööda muret tekitavalt kiiresti suurenevast vaesusest, mis puudutab üha eam lapsi ja üksikhooldajaid.
Konkreetne ettepanek puudutas emapalka ning üksikvanemale makstavat lastetoetust.
Muudatusi ei järgnenud.

Ka eile oli Soome valitsusel tühjade etteheidete päev – poliitikute argipäeva kuuluv musklitenäitamine jäi ka see kord ilma võimsa lõppakordita. Matti Vanhaneni valitsus jätkab, olgugi, et oponeerivad saadikud kinnitasid üksmeelselt valitsuse ebaõnnestumist lastega perede majandusliku olukorra parandamisel.

Opositsioon pakkus lahendusena välja suuremad lastetoetused ja kõrgendatud dekreediraha.
Mannerheimi Lastekaitseliit tegi aga eile õhtul ettekirjutusi juba järgmisele parlamendikoosseisule, nõudes, et „Lastetoetus oleks edaspidi püsivalt seotud elatustaseme (indeksi)ga.“ Ning lootus elab ka uuendatavas lastekaitseseaduses.

ER uudistele 12. oktoobril 2006