Kütus ja Soome tulevik

Kütusekriisi lahendamise võimalikkus on Soomes juba mõnda aega arvamusi kogunud. Seni on räägitud peamiselt BIODIISLIST, sellest nädalast on teemaks nr. 1 BIOKÜTUS

Soome populaarseimale maalehele ”Maaseudun Tulevaisuus” antud intervjuus avaldas Peaminister Matti Vanhanen lootust, et Soomest võiks peagi saada biokütust tootev ja eksportiv riik. Vanhaneni väitel on riigil võimalik tootmiseks kasutada puidu ja roo-põhist etanooli. Praegu pakutav odrapõhine etanool suudab korvata maksimaalselt 6% vajaminevast kütusest.

Peaministri õhin on mõistetav, sest see tähendaks Soome arengut ning aktiivsemat maaelu: Plaan tooks juurde ka rea töökohti – ennekõike põllumajandusse ja kütusetööstusesse. Samuti tähendaks see konkreetsete projektide rahastamist, väiksemat saastetegurit ja sõltumatust välistarnijast.

Peaminister usub, et uued tootmisviisid peaksid valmima nelja aasta jooksul, aastaks 2010, ning Soome peaks seadma eesmärgiks õlikütuse täiulatuslik asendamine.

Sel teisipäeval esitleti biokütusele üleminuekuplaani Soome parlamendis ning liiklemiseks mõeldud biokütuse kohustuslik kasutamine sai rahvasaadikutelt sooja vastuvõtu. Seadus-eelnõu kohaselt peab jaefirma hakkama uuendatud kütust tarbijale pakkuma 2008nda aasta algusest ehk siis vähem kui kahe aasta pärast.
Kaubandus- ja tööstuminister Mauri Pekkarinen on samuti lootusrikas, vihjates, et järgmine valitsus vähendab ka biokütuse valmistamisega seotud maksukoormust.

Riigi tehnilise uurimiskeskuse professor Liisa Viikari lükkab biokütuse kiire võidukäigu-plaani ümber, vahendab YLE-uudisteportaali. Samuti ei usu Viikari võimalusse, et Soome suudaks viljast valmistatud kütusega teistele tootjatele konkurentsi pakkuda.
Professor juhib tähelepanu kiirele muutumisele ning sellega seoses asjaolule, et tänaseks räägitakse juba mitte enam ühe vaid kahe sugupõlve biokütusest.
Laiem mõõtkava hõlmab aga just nimelt teise sugupõlve kütuset, ning see eeldab ka uut, kaasaegsemat toorainet. Areng tähendab ka keskkonnasõbralikumat suhtumist.

Riigi Tehniline uurimuskeskus koos Põllumajandus- ja toiduainetetööstuse uurimuskeskusega avaldasid täna materjali, mis selgitas biokütuse keskkonnasõbralikkust.
Viikari rõhutab, et nn teise põlve biokütuse arendamine on alles pooleli ning seetõttu ei ole võimalik lähema nelja aasta jooksul kasutusele võtta konkreetseid meetode. Samas tõdes uurija siiski, et aastaks 2010 võib Soomes valmida vilja toorainena kasutav etanoolivabrik, kuid see oleks esialgu kõik.

Ja veel: Seni kasutusel olevat Fossiilkütust ja tuleviku Biokütust võrdleva uurimuse kohaselt ei ole uus variant tingimata parem. Ehk siis: Bioukütus ei vähenda tingimata kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Uurimus näitab ka, et võrreldes fossiilkütusega võivad kodumaise odraetanooli või rüpsipõhise biodiisli tootmine ning kasutamine heitkoguseid isegi lisada, Sest biokütuste tootmine kulutab ürgkütusest 3-5 korda rohkem energiat.

Ja sedagi, et uued, metsajääkide ja roo-põhised kütused on senistest keskkonnasõbralikumad. Põhjuseks on väestis, mida rookasvatamisel kulub vähem, kui näiteks odra või rüpsi viljelemiseks.
Samas tuletab projekti juht Tuula Mäkineni meelde, et kuna heitkogused sisaldavad mitmeid seni uurimata tegureid, on 100% hinnangut võimatu anda.

Kuid üks on selge: Täna avaldatud materjal kinnitab senist arusaama, et energia tootmisel on kasvuhoonegaaside heitkoguseid lihtsam kontrollida kui liikluses seda kasutades.

ER uudistele 26. oktoobril 2006