Kirikupõlengud ja tulevik

Eile põles Soomes jälle kirik. Helsingi lähedal toimunud Õnnetust kommenteerides öeldakse, et see on viimaste aastakümnete laastavaim põleng.
Heledast liivakivist ja betoonist ehitatud ligi tuhande ruutmeetrise kiriku sisemus on täielikult hävinud ning ka kiriku alustalad on kahjustatud.

Kirikuõpetaja Jaakko Simojoki sõnul olid 1969. aastal ehitatud Kaivoksela kiriku väärtuslikumad esemed Alatarit ehtiv kudum, mille autoriks on tekstiilikunstnik Oili Mägi ning 20. registriga orel. Kirik oli kindlustatud. Tekkinud kahju hinnatakse 10 miljoni euro suuruseks.

Hävinud kirik, nagu ka mitmed teised Soome pühakojad, ei ole mitte ainult jumalateenistuste või kiriklike sündmuste jaoks ehitatud.
Kirik on kooskäimise koht kõigile vanuserühmadele, seal tegutsevad lasteringid, ansamblid ja isegi treeningrühmad.

Eile õhtupoolikul, Samal ajal kui kiriku varemetel toimus mälestusteenistus, uuris politsei kuriteojälgi. Süütamises kahtlustatav 25-aastane nooruk viibis öö-päeva politsei järelvalev all. Noormees eitab oma süüd.
Päästeameti andmeil on kiriku süütamiseks kasutatud arvatavasti vedelkütust.
Maatasa põlenud kirikus ei olnud häiresüsteeme. Kustutustöid teinud päästemeeskonnas ei osatud veel hinnata, kas alarmidest oleks antud juhul kasu olnud. Sest plahvatusesega alanud põlengutele selline süsteem ei registreeri.

Pühapäevane Soome ajakirjandus avaldas rea kirjutisi teemal ”õnnetuste ärahoidmise võimalikkusest”.
Juba on jõutud tõdeda, et kahjustatud ja mahapõletatud kirikud on koguduste hooletuse tulemus. Tõsi, vaid osaliselt, kuid siiski.
Enam kui pooled Soome kirikutest on endiselt ilma tuletõrjealarmideta, seda kinnitas ka Kirikute valitsuse hiljutine turvasüsteemide-uuring.
Olgugi, et andurite soetamine on kohustuslik, jääb lõplik otsus ikkagi kogudustele. Kohustusest vaadatakse mööda kahel põhjusel: need on rahapuudus ja riski alahindamine.
Ka politsei poolt nõutud vargavastane alarm jääb sageli muretsemata.
Häiresüsteemide hankimine peakski politsei sõnul olema haldajate esmane mure, mille lahendamiseks lihtsalt tuleb raha leida. Tähtis on seegi, milline alarmsüsteem hangitakse, sest näiteks suitsuanduri-häiresignaal võib teatud juhtudel hiljaks jääda. See-eest annab vargavastane alarm koheselt teada kutsumata külalistest.
Ka kalmistute rahu rikkujad on võimalik varakult tabada. Politsei sõnul tuleks vaid huvi tunda ja sobivad süsteemid hankida.

Soomes on kogu iseseisvuse ehk 88. aasta jooksul kirikupõlenguid registreeritud enam kui 60-nel korral. Loodusjõududest sagedamini on süütajaks inimene. Kolmandik põletamistest on toimunud viimase 20-ne aasta jooksul.
Kiriku-põlengute suuraeg on Soome lähiajaloos olnud 80ndatel aastatel. Tol ajal süüdati näiteks tahtlikult üks 17sajandist pärit palk-kirik ning üks keskaegne kirik põles koos inimohvriga. Maatasa on põlenud mitmeid jumalakodasid. Tuleroaks on langenud nii ajaloolisi kui ka uuema ajastu ehitisi, teiste seas ka üks arhitekt Alvar Aalto loomingunäide.
Eilsele süütamisele eelnes sealsamas naabruses vaid mõni päev varem süüdatud kogudusehoone põleng, ning sellele omakorda käseoleva aasta mais Porvoo Toomkiriku põleng, mis tõi kohtupinki kolm noort ja viis neist ühe tahtliku süütamise eest enam kui kolmeks aastaks vangi.
Porvoo Toomkiriku kahjusid ei ole senini kokku arvestatud ning ülesehitustööd kestavad aastaid. Kuid ühiskonnas on lõpuks ometi hakatud rääkima ka tulekahjude ennetamise võimalustest.

ER uudistele