Ise seisev Soome

Soome tähistab 89. iseseisvuspäeva olukorras, kus natsionalistlike parteide Perussuomalaiset ja Isänmaallinen Kansanliike juhid Timo Soini ning Matti Järviharju peavad oma kodumaad juba ammu iseseisvuse kaotanud riigiks.

Õli äärmuslike liikumiste tulle valas ka Soome parlamendi eilne otsus kiita heaks Euroopa liidu põhiseaduslepe.
On raske ütelda, kas heakskiitmisistung korraldati meelega vahetult enne iseseisvuspäeva – sisaldub selles ju kahtpidi sümboolikat: ühelt poolt võib arvata, et sellise otsusega püütakse rõhutada fakti, et Soome iseseisvus ei kao põhiseadusleppest hoolimata kuhugi.
Kuid teisalt oli võimalus nö vaikselt ära teha, sest pidupäevaks valmistuv rahvas neelas uudise ehk kergemini alla.
Tõsi, väga valulisi reaktsioone põhiseadusleppe ratifitseerimine siiski esile ei kutsunud. Ka soomlased teadvustavad, et nii kaua, kui leppelt puudub Prantsusmaa ning Hollandi taoliste maade toetus, on tegemist rohkem ilusa zhesti kui tegeliku juriidilise leppega.

Seekordset iseseisvuspäeva toonitab Soome peatselt lõppev roll Euroopa Liidu eesistujamaana. Ajal, mil tuli ette üllatavaid pöördeid, ja millega soomlased on enda hinnagul kokkuvõttes vähemalt rahuldavalt, kohati isegi hästi hakkama saanud.
Rahvusvaheline poliitika näitas ju jälle oma äraarvamatust.
Kesksuvel sattusid peaminister Matti Vanhanen ning välisminister Erkki Tuomioja Euroopa Liidu esindajatena rahvusvahelise meedia huviorbiiti sama-aegselt Iisraeli ja Liibanoni konfliktiga.
Seejärel läks pisut paremini: Põhjalas peetud tippkohtumised möödusid hästi ning Soome ei saanud mitte ainult kiita – tavapäraselt õnnestunud korralduse eest – vaid suutis koos Euroopa Liidu riigijuhtidega luua ühisrinde Lahtis, kus arutati Venemaa presidendiga energiaküsimusi.

Mille üle aga täna presidendilossi kogunev Soome ladvik saab – eesistujaperioodi hinnates – uhkust tunda?
Saavutuseks võib pidada Euroopa Liidu kemikaali­+seadustiku+alast kokkulepet. Uhkuse tundmiseni kulus kümme aastat ja seda, et alles novembri lõpus veel kuid edasi lükkumas olnud seadustik siiski mõne päevaga kokkulepeteni viidi, ongi nimetatud seekordseks „säravaks tärniks“ Soome õlakutel.

ER uudistele 6. detsembril 2006