Eesistujamaa kokkuvõte

Välisminster Erkki Tuomioja sõnul sai Soome Euroopa Liidu eesistujamaana üsna hästi hakkama. Tervikut hindas Tuomioja rahuldavaks ning märkmist leidsid samaväärselt nii Liibanoni kriis kui ka Venemaa ja Euroopa Liidu suhted.

Soome eesistumise aega on Euroopa Liidu siseselt peetud üleminekuajaks.
Samas on Soome saanud tehtu eest kuulda ka palju kiidusõnu, teiste hulgas märkis õnnestumist ka tuleva eesistujamaa Saksa liidukantsler Angela Merkel.
President Tarja Haloneni sõnul tegi riik head tööd, suudeti ju kahel maal ja pea kümnes linnas korraldada ühtekokku ligi 3 tuhat kohtumist ja koosolekut. Samas lükkas Halonen ümber ka üleminekuaja-hinnangud.

Nende kuue kuu jooksul, mil Soome oli Teist korda oma ajaloos Euroopa Liidu eesistujamaa rollis, saadi soomlaste endi hinnagul kokkuvõttes vähemalt rahuldavalt, kohati isegi hästi hakkama.
Jaanipäeva ja jõulude vahele mahtus maailma välispoliitika kogu spekter: Iisraeli ja Liibanoni konflikti lahendamisega tuli tegeleda kõigi nimel ja mitu kuud. Siin Põhjalas peetud tippkohtumised – Aasia riikide suurfoorumi Asem juubelikohtumisest uute kandidaatriikide kinnitamiseni – möödusid hästi ning Soome ei saanud mitte ainult kiita – tavapäraselt õnnestunud korralduse eest – vaid moodustas koos Euroopa Liidu riigijuhtidega ühisrinde Lahti kohtumisel, arutades Venemaa presidendiga energiaküsimusi.

Eesistujamaana peab Soome veel enne aastavahetust seisukoha võtma ka Somaalia olukorra suhtes.

Kõige enam võiks aga Soome ehk uhkust tunda Euroopa Liidu kemikaali+seadustiku+alase kokkuleppe üle. Lepe vajas kümneaastast eeltööd, kuid tuleviku jaoks tähendab see EL kodanike tervise ja keskkonnakaitse paranemist.

Soome kulutas eesistujana ligi 68 miljonit eurot, milledest näiteks ainuüksi ASEM-i kohtumine nõudis 13 miljonit.

Nüüd on aeg hinge tõmmata, Soomele jõuab teatepulk järgmine kord alles kevadel 2020.

ER uudistele 29. 12. 2006