Kaks küünalt

Soome 89. iseseisvuspäev:

• Kaitsejõudude paraad toimub Jyväskyläs.
• Vabariigi president Tarja Halonen ja doktor Pentti Arajärvi kätlevad täna õhtul 1900 külalisega. Nende hulgas on nagu ka eelnevatel aastatel valitsuse liikmed, rahvasaadikud, Euroopa Parlamendi Soomest valitud saadikud, riigi kõrged ametnikud ja Soome akrediteeritud diplomaatiline korpus.
• Lisaks neile on kutsutute hulgas ka näiteks teenekaid kultuuritegelasi, sportlasi ja näiteks ka neid soomlasi, kellega presidendi-paar on aasta jooksul kohtunud.
• Kuna sel aastal tähistatase naiste hääleõiguslikkuse 100. sünnipäeva siis on ka kindlasti kutsutute hulgas mitmeid naisorganisatsioonide esindajaid.
• Pidupäevl on teinegi laiem teema: soome rahuvalve, üleeile tähistati soome rahuvalvajate esimese missiooni 50ndat aastapäeva. Piduliste hulgas on siis ka kindlasti teenekaid sinibarette.
  

* * *
Täna õhtul, kell 18 süüdatakse Soome kodudes kaks (võimalusel sinivalget) küünalt, sümboliseerimaks ühekuuluvust ja koosolemist, tähistamaks iseseisvuspäeva. Küünlaid põletatakse kaks tundi. Nii otsustati päeval, mil võeti vastu tänase päeva aluskiri.

* * *
Pro Finlandia
Kümme kultuuritegelast on saanud Pro Finlandia-medali. Soome Lõvide rüütelkonna teenetemärk saadaksegi justnimelt kultuurivallas tehtu eest. Sel aastal andis president Tarja Halonen Pro Finlandian-medalid Sibelius-Akatemian rektor Gustav Djupsjöbackale, maalikunstnik ja graafik Matti Kujasalole, kirjanik Rakel Liehulle, kunstnik Marika Mäkeläle, muusik Jussi Raittinen. Medali said samuti ka moekunstnik Jukka Rintala, näitleja Eila Roine, fotograaf Pentti Sammallahti, pianist Marita Viitasalo-Pohjola ja kirjanik Gösta Ågren.

* * *

Presidendi balli taustal on Keiser Aleksander II korraldatud vastuvõtt aastal 1863, mil Helsingis tähistati riigipäeva-ball. Traditsiooni jätkasid hiljem ka presidendid Mannerheim ja Ståhlberg. Viimane selline ball toimus lossis 1924. aastal ning toona oli kutsutuid 1625.
Aga presidendi vastuvõtu juurde tagasi tulles: sellist kommet ei ole mujal maailmas, et riigi juhtkond pidutseb koos kodanikega. Ja kusagil mujal ei jälgi rahvas vastuvõttu nii hardalt teleri ees istudes.

Helinä Hirvikorpi: Linnan juhlat kautta aikojen
Esimene pidu: 1919. Soome iseseisvust olid tunnustanud Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid jaVenemaa.
Teine pidu: keeluseaduste ajal ilma alkoholita. Vastuvõt toimus pärastlõunal ja see kestis tunni. Pakuti kohvi ja küpsiseid. Külalisi oli 150.
Paari aasta pärast oli külalisi juba paar tuhat ja viiendat iseseisvuspäeva tähistati juba üsna tänase mudel järgi.

Ärajäänud pidu
Sodan aikana Linnassa ei juhlittu kertaakaan. Suomen presidenteistä Risto Ryti ja Carl Gustaf Emil Mannerheim eivät siis olleet koskaan juhlien isäntänä.
Kuid oli ka teisi põhjuseid: näiteks Soome jaoks edukal aastal1952, mil Helsingis korraldati Olümpia-mängud ja Armi Kuusela krooniti Miss Maailmaks. Toona jäi vastuvõtta ära president Paasikivi haiguse tõttu. Ning 1970ndal jäi pidu ära, sest lossis tehti remont. !974. aastal jäi vastuvõtt ära presidendiproua Sylvi Kekkoneni matuste tõttu.

Sylvi Kekkonen suri 1974. aastal vaid paar päeva enne pidustusid. Pagarid olid jõudnud juba kõik küpsised ja muud hõrgutised valmis teha. Piduroad annetati SOS lasteküla lastele.

*** Tänaseni on pidulaual presidendiproua Alli Paasikivi legendaarne bool

*** Presidendiproua Ellen Svinhufvudi pärandusena on senini pidulaual tort, mille retsepti teab üksnes Konditiitriäri Stella. Tort kannab presidendiproua Ellen Svinhufvudi nime.

NIMEKIRJAD
Urho Kekkoneni ajal oli vahel lossis kuni 2200 inimest. Kekkonenil olevat olnud alati kaks nimekirja - üks ametlik ja teine "juhuks kui". Sinna kuulusid muuhulgas ka presidendi soosingusse soovida saajad.
Martti Ahtisaari ajal hakati üha rohkem kutsuma külalisi ka väljastpoolt Helsingit, ning kaugemalt Soomest. Samuti said lossikutseid nn tundmatud kodanikud ja meelelahutusmaailma esindajad.

Esimene "tundmatu kodanik" oli aga lossis juba 1958. aastal, kutsujaks president Kekkonen. Urho Kaleva kutsus külla Teno kalaretkel kaasas olnud sõudja. Mees ei jäänud ainsaks, oma laplastest sõpru kostitas Kekkonen ka edaspidi ning just iseseisvupäeval.

• Press lossis esimest korda 1925. Kuid ajakirjanikud olid külalise-rollis mitte tööl. Ja ühele ajakirjanikule anti luba kirjutada oma muljetest.
• Esimene raadio-otseülekanne 1949.
• Televisioon lossis 1957. Sellest ajast alates on soomlased saanud näha lossis toimuvat. Televisioon hakkas otseülekandeid tegema president Mauno Koivisto ajal 80ndate alguses.

1970ndatel nn protestiaastatel oli moes vastuvõtu kutsest keelduda ja kui siiski mindi, siis protestiti argise rõivastusega (lossis on nähtud ühtekokku kakskümmend Marimekkoa ja Vuokko-seelikut).
Riietumisele hakati suuremat rõhku panema pärast seda, kui lossi ilmusid telekaamerad. Glamour vallutas lossi-saalid 80-ndatel.
Mõnele on kleidi hankimine aasta-pikkune projekt.

Lossis on ka sel aastal omal kohal kindlasti Jazz-muusika, nii nagu president Tarja Haloneni varasematel vastuvõtu-aastatelgi. Sedakord musitseerib Perko trio.

* * *

Veel üks lipupäev
Siseministeerium tegi välja andnud määruse, mille kohaselt heisatakse riigilipud riigiasutustel sel aastal esmakordselt ka Jean Sibeliuse sünniaastapäeva – 8. detsembril.
Ministeerium on teinud ettepaneku ka ülemaaliseks lipuheiskamiseks.
Uue lipupäeva võimalikkus eeldab alati ka kodanike nõusolekut.
Eelmisel aastal, mil tähistati J. Sibeliuse 140 sünniaastapäeva, heisati samuti lipud, kuid see oli nö erand. samal ajal korraldati ka küsitlus ning 85% vastanutest pooldas Sibeliuse sünnipäeva lipu vääriliseks.
Ettepanekut on toetanud Hämenlinna Sibeliuse-selts, Hämeenlinna linnavalitsus ja Järvenpää linnavalitsus.
Lipuheiskamispäev on nö heaks kiidetud pärast seda kui päev on märgitud Helsingi ülikooli almanahhi ja teistesse kalendritesse

* * *

"Hopeinen kuu" on kõikide aegade estraadi-hit
YLE Radio Suomi kuulajad hääletasid nii, osales 20 000 ihmistä. Kandidaat-laule oli 100, finaali pääses 10. Ning hääletustulemus kinnitas seda, mida soome estraadipublik on südames ja nö vaistlikult ammu teadnud.
1. Hopeinen kuu, Olavi Virta (1960), 21,9 %
(säv./alkup. san. Gualtiero Malgoni, suom. san. Rauni Kouta eli Reino Helismaa, sov. Jaakko Salo)
2. Satumaa, Reijo Taipale (1962), 14,7 % (säv./san. Unto Mononen, sov. Kaarlo Valkama)
3. Paratiisi, Rauli Badding Somerjoki (1974), 12,1 % (säv./san. Rauli Somerjoki, san. Arja Tiainen, sov. Jani Uhlenius)
4. Yö kerran unhoa annoit, Olavi Virta, 12,1 %
5. Satulinna, Jari Sillanpää, 7,7 %
6. Säkkijärven polkka, Viljo Vesterinen & Dallapé, 7,4 %
7. Albatrossi, Juha Vainio, 6,9 %
8. Akselin ja Elinan häävalssi, Heikki Aaltoilan orkesteri, 6,1 %
9. Iltatuulen viesti, Aikamiehet, 5,6 %
10. Täysikuu, Olavi Virta, 5,5 %

* * *

Uudis+ intervjuu märksõnad 6. detsember 2006