Siiditee sünd

Millest alustada, kui teemaks on Soome ja Hiina suhted?
Magushapust kastmest ja Kantonis söödavatest kärbestest?
Sajandite vanusest Siiditeest?
Punalipulisest kommunismist?
Või hoopis vanasõnadest?

Kunagises ülipopulaarses raamatus "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" õpetab autor muuhulgas TÄHELEPANELIKULT JÄLGIMA ja OLEMAS OLEMA ning mahutab selle kõik vanasõnasse: "Kui tahad mett võtta, ära lükka mesipuud ümber."
Soomlased on seda raamatut ilmselt sageli lugenud, sest Soome ja Hiina sõprust võib mõõta juba poole sajandiga.

Esimesed ehtsad Hiina ettevõtjad võeti Soome pinnal suurejooneliselt vastu ning 1973ndal aastal Helsingi kesklinna, Annan-katule avatud esimene ja siiani toimiv hiina restoran meenutab oma kuld-punase sisustusega ühte hiilgehetke. Muide, Restorani nimi on tagasihoidlikult ja konkreetselt: CHINA
Soomlased peavad hiina köögist väga lugu, seda võis välja lugeda ka äsja Helsingis toimunud ASEM-tippkohtumise töise õhtusöögi menüükaardilt:
Lauale kanti nimelt:

• Kahkjas ebaheiniku-cappuccino, ürdileiva-tikud
• Grillitud kanapoja rinnafilee, idamaiselt maitsestatud aedviljadega
• Vähi-täidisega koharullid, estragoni kastmes
• ja magusroaks jäävaarika-sümfoonia kuuma murakakastemega

Mis on selle poole sajandi sisse siis mahtunud?
Soome oli Norra, Taani ja Rootsi kõrval üks esimesi riike, kes 1950. aasta jaanuaris tunnustas Hiina Rahvavabariiki, sama aasta sügisel sõlmiti Hiina ja Soome vahel ka diplomaatilised suhted.
Pekingi suursaatkond alustas tegevust kaks aastat hiljem.
Ja kuigi 60ndad-70ndad olid - tänu Venemaa ja Hiina suhete jahenemisele - koostöös ja kultuurivahetuse osas vaiksed, jäi Soome peaaegu ainsaks Lääne-Euroopa riigiks, kes suhteid Hiinaga mitte kunagi katkestanud ega külmutanud pole.
Tõsine töö algas 70ndatel. Suhted on pidevalt laienenud ja süvenenud ning viimaste aastate põhjal võib kinnitatda: igal aastal külastab Hiinat vähemalt üks Soome tipp-poliitikutest.
Esimese kõrgetasemelise riigivisiidi Hiinasse tegi president Mauno Koivisto 1988 aastal,
Jiang Zemini vastuvisiit toimus 1995 aastal.
President Martti Ahtisaari viibis Hiinas aasta hiljem ning president Tarja Halonen käis riigivisiidil 2002, kohtudes muuseas esimese Lääne riigipeana tollal äsjavalitud Hiina kommunistliku partei liidri, tänase presidendi Hu Jintaoga.

Presidente saatvates meeskondades on alati ka ärimehi ja nii kinnitasid Soome ettevõtjad omakorda Hiinas kanda. Naastest kirjutasid oma kogemused raamatuks.
Kolm aastat tagasi ilmunud ja koheselt läbimüüdud "Siiditee" on intervjuude ja artikklite kogum õpetamaks, kuid Hiinas tegelikult tegutseda tuleb: millised on kultuuride vahelised erinevused, kuidas äri ajada ning paberimajandust korraldada. Ja kõige tipuks veel viis märksõna: pikaajalisus, kannatlikkus, konkreetsus, hoolikus ja õige meeskond - need olevat kirjas hiinlaste edu valemis.

Soome ameti- ja kõrgkoolid meelitavad ühe enam Hiina tudengeid, ja nii kummaline kui see ka kostab - hiinlased tulevad Soome tehnoloogiat õppima.
Niisama lihtsalt see muidugi ei käi, sest tulijatel peab olema juba mingi taseme koolitus taskus, ja heal järjel olevad vanemad samuti, sest sest Soome tulek on Aasiast vaadates üsna kallis. Üks pluss aga on - Soome maine on Hiinas niivõrd hea, et mõnele õppima tulijale makstakse stipendiumi.
Tõsi, võib juhtuda, et ühel päeval on koolitatud hiinlased kodumaal tagasi ja õpetavad järgmist põlvkonda ning Soome huvi hääbub.

Kahepoolsed suhted peavad olema ka käega katsutavad ja need ongi.
Eilene suur uudis tuli Nokialt, kellega Hiina ettevõte China Mobile allkirjastas enam kui kahe miljardi euro suuruse lepingu. Vastavalt sellele müüb Nokia Hiinasse nii mobiiltelefone kui ka teenuseid.
Allkirjad pandi ka mobiilsidevõrgu laiendamise lepingusse, rahas mõõtes teeb see pool miljardit.

Majanduslikult on Euroopa Liit ja Hiina teineteise jaoks väga olulised. Täpsemalt öeldes: Euroopa Liit on Hiina suurim kaubanduspartner. Euroopa Liidu nimekirjas on Hiina omakorda kohe pärast Ameerika Ühendriike. Ja just need faktid on juba pikemat aega nõudnud järjekordset SIIDITEED, tänaseks on tee ehitamine alanud.


Raudteelinnast Kouvolast on saamas Siiditee kõige põhjapoolsem punkt, siit edasi toimetatakse kaubakonteinerid Kotka sadamasse ja veeteed-mööda Euroopasse.
32 tuhande elanikuga Kouvolasse hakati sel suvel rajama Hiina Keskust - China Centerit, mis toob vanasse raudteelinna 120ne Hiina ettevõtte müügiesindused. Selle hämmastava Hiina-sündroomi tõi Kouvolasse muide eraettevõtja.
Palju enamat sellest sündroomist siin ei räägita, kuid lehereklaamid kutsuvad hiina ooperit ja muid kultuuriüritusi külastama. Elamusi koguma ning kultuuri kogema.

On leitud, et Soome migratsioonipoliitika tuleb kiiremas korras üle ja ümber vaadata. Programm olevat juba tegemisel. Jääb vaid loota, et Kouvola Hiina-sündroom, see ainulaadne koostööprojekt ei takerdu politsei, tööbüroo ja välismaalasteameti tihedalt punutu bürokraatia-võrgustikku.
Kouvola elanikud planeerivad tulevikku, õpivad inglise keelt ja küsivad töökohti. Ka raudtee ehitamine on juba alanud. Rahavaülikooli õppekavas sel sügisel veel Hiina keelt ei pakuta, kuid resibüroode Hiina-reisid müüakse kiiresti läbi.
Tänases linnapildis on vaid mõned hiinlased, kuid nad on tulekul - linn müüs uutele tulijatele eluasemeks juba kaks kolmekordset korterelamut.

Muide, eile varahommikul käisid kaks peaministrit, head partnerit koos hommikusel tervisejooksul - mida härrased Vanhanen ja Jiabao omavahel rääkisid, ei olegi ehk hetkel oluline. Kindel on, et Hiina ja Soome vaheline dialoog ning vilgas koostöö jätkub. Ning poliitiline käepigistus toimub ASEMi raames kahe aasta pärast Beijngis.

Saatele Uudis + 13. septembril. 2006