Vaikselt varjule võetud

Helsingin Sanomat avaldas eelmisel nädalal üllatava uudisnupukese - Soome on hakanud tsetseenidele varjupaika andma. Ja mitte ainult. Soome Siseministeeriumi alluvusse kuuluv välismaalaste-amet on tsetseenlaste elamislubadega tegelenud juba viimased viis aastat. Varjupaika ja pagulase-staatust on jagatud alates eelmisest aastast.

Aga konkreetsemalt rääkides: 21 tsetseenile on antud pagulase seisus ja nad ootavad edasist saatust pagulastevarjupaigas. 67 tsetseeni on saanud tänaseks ka juba Soome elamisloa, sest nende kaitsetarve on välismaalasteameti sõnul põhjendatud.

Ajalehe "Helsingin Sanomat" andmetel ei ole Soome riik mitte kunagi varem ei Venemaa kodanikele, ei ühegi teise oma naaberriigi kodanikele varjupaika pakkunud.
Tegelikul see päris nii pole, sest ajaloost leiab Soome vabariigi algusaastatest seiga, mis kinnitab: aastatel 1918-1921 on Soome vastu võtnud 30 tuhat venelast. Rikkamad jätkasid Soomest teekonda Prantsusmaale.
Kuid tollest ajast on Soome alles jäänud moslemi-tatarlaste järeltulijad ja pisut ka Venemaa aadelkonda ja keskklassiesindajad.
Ajalugu mäletab sedagi, et Moskva kaudu oma kodumaalt pagenud somaalid on Soome varjule võetud.

Venemaalt on ka mitmeid kord hiljem assüüli taodeldud - näiteks on soovijate seas olnud seksuaalvähemuste esindajaid.
Seni ei ole uksele koputajate palveid rahuldatud, sest vastuvõtmiseks, varjupaiga andmiseks või elamisloa jagamiseks on ikka mingi pügal täitmata jäänud.

Välismaalasteameti piirkondlik juht Esko Repo väitel on ameti tegevus põhjendatud, sest Tsetseeniasse tagasi minnes ei koheldaks tänaseid pagulasi inimväärselt.
Repo andmeil on tegemist inimõiguste rikkumisega ning see on piisav põhjendus varjupaiga või elamisloa väljakirjutamiseks.
Ametniku sõnul on neid konkreetseid tsetseene kodudest välja aetud ja nende kallal on tarvitatud vägivalda.

Repo kinnitas, et ametkond teeb alati valiku: kõik tsetseenid ei saa otse varjupaika ning elamisluba antakse alles pärast põhjalikku tausta-uurimist ja vastavalt vajadusele.

Osa abipalujatest on eitava vastuse edasi kaevanud, ning osa neist juhtumitest on lõpuks tulnud siiski põgenikele positiivselt lahendada.
Ja see on ka üks põhjus, miks jaatavaid vastuseid on tänaseks juba nii palju antud.
Administratiivkohtute ja välismaalasteameti seisukoht on Repo sõnul ühene: mitte ühtegi Tsetseenias elavat inimest ei saadet koju tagasi.

Varjupaiga taotlejatel on Soome tulles ka muid põhjendusi kui pelgalt KODUMAA Tsetseenia.
Mõned hädalistest on näiteks toetanud või teadlikult varjanud sissirühmituse liikmeid. Osa taotlejatest on võidelnud kodumaa eest ja vene vägede vastu.
Üks kindel kriteerium eitava vastuse saamiseks siiski on - varjupaika ei anta sõjakurjategudes süüdistatavale.
Seetõttu uuritakse ka tulijate taustu väga hoolega ning Repo sõnul ei ole tänaseks ühtegi kriminaalset juhtumit leitud.

Ajalehe andmeil on Soome üks mitmest Euroopa Liidu liikmesriigis, kes Tsetseenidele sellist abi osutab.

Seekordne näide on oluline muudatud Soome pagulaspoliitikas. Selge seisukohavõtt, mis tekitab soomlastes pisut külmavärinaid ja ennekõike imestust, et asja NII VAIKSELT on aetud. Sest näiteks Helsingin Sanomat oli ainus, kes uudisloo avaldas. Ja kui lugu teistes kanaliteski leida on, siis viidatakse Helsingin Sanomatele, ilma omapoolse kommentaarita.

Internetifoorumitest leiab näiteks murelikke küsimusi:
Mis nüüd edasi saab? Kuhu selline poliitika viib? Loodetavasti ei hakata Soomest Venemaa vastu võitlema, eriti kui silmas pidada, et osa varjupaiga saanutest on venelaste vastu sõdinud - tähendab: kõik ei olegi TSIVIILISIKUD.

On mõistmatust:
"Olen Soome ja soomlaste turvalisuse pärast mures: miks nad tulevad SIIA? Mingu Iraani, Afganistaani, Süüriasse või Türki. Ka seal saab vene armee eest varjul olla. Soome ei ole õige koht äärmuslastest terroristidele."

"Meiesugune väike rahavas peaks esmalt OMA identiteeti tugevdama ja alles siis võtma vastu pagulasi, kes esindavad tuhandete aastate pikkuse kulutuuritaustaga riike. Sest tulijate eesmärk ei ole ilmselt meie majadele müüri laduda või koristajaks hakata."

Leidub ka pisut mõistmist:
"varjupaiga soovijad on alati oma kodumaal tagakisuatud - muidu ei mindaks ju."

Soomlastel on kindel nägemus sellest, kuidas elada tuleb. Eriti veel kui Sind võetakse heast tahtest või armust teise koju elama. Ja nii kirjutatakse:
"Ma ei arva, et siia tuleks ülal-peetavaid võtta. Tööl käimise kohustus olgu laiendatud koheselt kõigile tööealisetele pagulastelegi, nii nagu see on kehtestatud põhielanikkonnale. Eelnevalt tuleb muidugi keelt õppida ja kultuuriga kohaneda."

Selle koha pealt on Soomes viimastel aastatel palju ära tehtud: riigi kulul koolitatakse pagulasi ja siia elama asunud välismaalasi: neile õpetatakse keelt, kultuuri, pisut ajalugu jne. Ja nendel kursustel käiakse tõesti usinalt.
Ja veel üks arvamus foorumist:
"Soomes paistab olevat palju neid inimesi, kellele ei lähe kuidagi korda iseseisvus ja kes on koheselt nõus oma väärtushinnangud võõraste vastu vahetama. Lõpuks ei tunta korralikult ei võõraste ega meie oma pärandit. Soome elama asunud välismaalased ei tule MEIE KODUMAAD mitteainult arendama, vaid ka muutma, tehes sellest omanäolisema."
Selle mõtte foorumisse kirjutanud meeskodanik nentis lõpuks, et "soomlaste sinisilmsus teeb riigist kergelt uue ristiretke sihtmärgi".

ER saatele Uudis+ 4. september 2006