Kasino & Casinó

Kasino (it. casino) tähendab ehitust või ruumi, mis on mõeldud meelelahutuseks, enamasti hasartmänge mängides. Kasinode juurde kuuluvad enamasti hotellid ja restoranid.
Algselt tähendas kasiino omalaadset paviljoni, roomastiilis villat või spa-kohvikut. Alates 19.sajandist, mil hakkasid levima erinevad aktiviteedid ja lõbustused ning mängud, sai sõna kasino uue, tänapäevase tähenduse. Tänapäeva Itaalias tähendab Kasino lõbumaja, ja mängukasiion viitab omakorda sõnale Casino, kus rõhk on o-tähel.

Mängukasiinod on matemaatiliselt väljatöötatud selliselt, et pikema aja jooksul võidab kasiino ning mängur kaotab. Kuid mõnede mängude puhul (enamasti erinevates pokkeritest, mängitakse nö omavahel teiste mängijate vastu. Kasiinodes on erinevaid hasartmänge: nii lauamänge kui ka mänguautomaate.

Kohad, kus aastal 2003 võis Soomes hasartmänge mängida:
• 1 kasiino – Grand Casino Helsingis
• 54 mänguhalli (Potti ja Täyspotti/RAY)
• 287 restorani, kus on kasiinomänge
• 17 500 mänguautomaati
• 43 hipodroomi
• enam kui 4000 loteriipiletite müügipunkti – kioskid jms. ning ligi 3000 online-müügipunkti
• samuti on veel interneti, kus ripuvad Soome ametlikud kihleveo ja totalisaatori leheküljed.
(Allikas: Ilkas & Turja: Rahapelitutkimus. Sosiaali- ja terveysministeriö/Taloustutkimus Oy. Toukokuu 2003)

Mängimine ei ole probleem nii kaua kui see ei ole probleem
Neljast soomlasest kolm mängib hasartmänge. Rahamängudest saadaval tulul on suur roll soome ühiskonnas. Soomes mängitavatest ehk nn. kohalikest mängudest saadav tulu on aastas ligi kaks miljardit. Lisaks sellele kulutavad soomlased palju raha ka internetis ja välsimaal mängides – ühtekokkul enam kui saja miljoni ulatuses, aasta jooksusl.
Raha- ja hasartmänge hoiab raamis aastal 2001 jõustunud hasartmänguseadus, milles on sätestatud mänguloale ka soomlaste ainuõigus. Seadus sätestab ka tulude kasutuse. Rahamängudes osalejate igakülgse turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse takistamiseks ning mängimisest teingitud sotsiaalsete probleemide vähendamiseks on seaduses täpsemalt sõnastatud kavõimalik

Soomes on hasartmängumonopol, milles seadusega sätestatud mänguluba on antud kolmele firmale:
1) Veikkaus Oy – loteriide ja kihlvedude korraldamiseks;
2) Raha-automaattiyhdistys – raha-automaatide haldamiseks raha-automaattien käytettävänä pitämiseen, kasinopelien toimeenpanemiseen ja pelikasinotoimintaan;
3) Fintoto Oy – totalisaator.
Hasartmänguluba anatakse ainuõigusega korraga kuni viieks aastaks.
Loa annab ja lõpetab vabariigi valitsus. Esimene viis aastat sai just aastavahetusega ümber. uued load anti neile kolmele firmale juba eelmise aasta aprillis.

Mängudest saadava raha kasutus:
1) Loteriidest ja kihlveost saadud tulu läheb spordi ja liikumise edendamiseks, teaduse, kunsti ja noorsootöö arendamiseks.
2) Raha-automaatide, kasinomängudest saadav tulu antakse tervishoiu ja sotsiaalse heaolu edendamisele.
3) Totalisaatorist saadud summad kasutatakse hobusekasvatuse ja ratsaspordi edendamiseks.
Kuidas ja kellele täpselt abiraha antakse, otsustab kahe esimese firma puhul jälle vabariigi valitsus. Põllumajandusministeeriumi jagada on totalisaatorist saadavad tulud.

Mängutegevuse järlevalvekohustus on Soome siseministeeriumil ning võimalike probleemide järelvalvekohustus on sotsiaal- ja tervishoiministeeriumi ampluaa.
Mängusõltlaste järelvalve kohustus, ka majanduslik lasub kohalikel omavalitsustel.
Tekkinud probleeme rahasvatavad mängurid üldjoontes siis ise: Raha-automaadiühendus, Veikkaus OY ja Fintoto OY maksavad sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumile hasartmängusedusega kindlaksmääratud protsente: 45%-45%-10%

MÄNGIMINE ja TULUD
Statistika aastast 2005:
Tulu saadi 2159 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes oli see 4,3 % parem.
Veikkaus Oy läbimüük 1315 miljonit. Parim müügiartikkel Loto.
Raha-automaattiyhdistys 647 miljonit eurot, summast on maha arvestatud võitudena välja makstu.
Fintoto Oy 196 miljonit eurot.
Kokku 2159 miljonit eurot. eelneva aastaga võrreldes on kasvuprotsent 4,3 %.

Mängijad kaotasid ühtekokku 1337 miljonit eurot.

Hasartmängudest saadavad tulud on viimase kümne aasta jooksul enam kui kahekordistunud.
(850 miljonit eurot / 1992 ; 2069 miljonit euroat / 2004)
Aastal 2003 tehtud majandusuuring näitas, et Üle 15 aastastest soomlastest on 74% mänginud raha eest ja raha pärast.
Keskmiselt kulutab soomlane oma mänguhimu rahuldamiseks 4% netokuusissetulekust. – mängitakse keskmiselt 2-3 mängu, kulutades nädalas 13 eurot. Nii mängib 43% soomlastest.
Soomlastest 12% mängib mitu korda nädalas ehk siis umbes 10 mängu.

Majandusuuringu andmeil kuulub rahvsuavahelises mõõtkavas mängurite riskirühma 1,5% soomlastest – riskirühma kuuluvad need, kelle jaoks on mängimine majanduslikult, sotsiaalselt ja psüühiliselt probleemne ja see võib viia sõltuvuseni.

Tänaste uudiste andmeil on Soomes hinnanguliselt 65 000 mängusõltlast! Kuid Soome näol on mänguri jaoks tegemist üha maailma turvalisema riigiga.

uudis+ 23. jaanuar 2007