Teretusi Koopast

Kevad on uue algus

2007-03-21T20:00:00.000+02:00

sel aastal ka sellele blogile!
Ma ei oska ikka veel öelda, kas see blogi saab sellisel kujul nüüd otsa või on siin vaid koma koht.
Igal juhul lõpetasin ma Vikerraadio eetris ametlikult Soome korrespondendi-minutid. Sest elan nüüd jälle Eestis.
Loodame, et see Soome-paus ei jää pikaks, kuid see kestab, kuni uus eetrihääl Soome uudised taas vahendada saab.
Kuid kuulajale ütlen täna aitäh kuulamast.
Ning jääme uute kohtumisteni - elus ja eetris.
Ja trükisõnas.

Parimate soovidega
Piret

Kilde Kolmest Kuueni IX

2007-03-14T14:24:00.000+02:00

Eile purustati Lõuna-Soome soojarekord. Helsinki-Vantaal mõõdeti eile pärastlõunal üle kümne soojakraadi. Viimaste päevade ilm üle maa olnud viis kraadi keskmisest soojem. Ning allergikutele on antud juba esimesed hoiatused, sest lepp ja sarapuu tolmlevad

Eile lõppes eelhääletus: valimas käis ligi 1,2 miljonit soomlast (29%). Naised olid meestest seekord aktiivsemad. Ning eelhääletusest osavõtt oli selgelt suurem kui neli aastat tagasi.

Eesti laste eelmise aasta lemmikfilm ”Leiutajaküla Lotte” esilinastus täna Helsingis, Klaaspalees ehk siis kesklinnas asuvas Lasipalatsis. Soome keeles on koerakese nimeks pandud Lotta ning nimi tervikuna kõlab ”Keksijäkylän Lotta”.
Sündmusel olid ka aukülalised: Eesti presidendi abikaasa, proua Evelin Ilves ja Soome presidendi abikaasa, doktor Pentti Arajärvi. Ning publikuks oli kutsutud näiteks ka Soomes elavaid eesti perekondi.
Enne linastust andsid filmitegijad Soome ajakirjanikele ka pressikonverentsi.
Selline kevadine kingitus siis.
Mõni aasta tagasi tehti Eesti joonisfilmiga Soome lastele aga Jõulukingitus: „Lepatriinud jõulud“ on televiisoris olnud suisa kahel korral.

Täna esitleti ajalehtedes aga Soome presidendi uut paati õigemini esindusjahti, mille väärtus on 2 miljonit eurot ja mis antakse pidulikult üle 2008-aasta mai.
Proua presidendi jaht on 20 meetrit pikk ning kannab nime Kultaranta 8, ning alus vahetab välja juba 22 aastat riigipäid sõidutanud Kultaranta 7-me.
Futuristlikus stiilis alumiiniumist ja klaasist jaht on inseneride sõnul kümneid aastaid vastupidav. Tegemist on ainulaadse eksemplariga, Jahi välispind on alumiiniumist ja sisustus on puidust ja põhjamaiselt vaoshoitud ning kajutiteseinad on suurte klaaspindadega – selleks, et Soome loodus toimiks sisustuselemendina. Avalikkuse eest jäävad varju presidendi isiklikud eelistused ja turvelemendid. Midagi erilist neis kantselei andmeil polevatki. Samas kinnitati, et jahti planeerides tehakse seda ka tulevastele presidentidele.
Jahiga täidab president esindusfunktsioone.
Uudne on seegi, et uus paadike kuulub presidendi kantseleile, mitte aga mereväele, nagu senini. Paati rahastab presidendi kantselei oma eelarvest. Jahti on planeeritud osta juba mitu aastat, nüüd tehakse see teoks.

Soomlased on suured kohvijoojad
Nad kuuluvat selles vallas suisa maailma juhtriikide hulka.
Igal aastal kulub ühe soomlase peale 9,8 kilogrammi kohvipuru.
Euroopa Liidus on keskmine tase hoopis madalam – vaid viis kilo inimese kohta.
Suurköögid ja kauplused tarbisid eelmisel aastal peaaegu 49 miljonit kilo röstitud kohvi, ning varasema aastaga võrreldes on seda 4% rohkem
Soome viib riigist ka kohvi välja: seegi number oli senisest suurem ligi 7 miljonit kilo. Ning kõige enam viidi Soomest kohvi Eestisse.

Soome parlamendisaadik Kimmo Sasi nõuab liikluseksimuste puhul karmimaid karistusi Sellise pealkirjaga uudiseid võis läinud nädala Soome koonderakonna nimekirjas uuesti Arkaadia mäele kandideeriv Sasi on sellesisulisi arvamusi avaldanud juba 5aastat tagasi. Seni ei ole karistused karmistunud.
Kuid Saadik Sasi sattus eelmisel esmaspäeval raskesse liiklusõnnetusse: Sasi juhitud auto kaldus vastassuuna vööndisse ning põrkas kokku vastu tuleva autoga. Kokkupõrke tagajärjel hukkus vastutulevas autos viibinud reisija.
Sasi viidi raskete vigastustega haiglasse ning pühapäeval arvati, et tema kaelavigastust vajab paranemiseks operatsiooni.
Politsei kinnitusel ei ole õnnetuse tekkepõhjused täpselt teada, kuid alkohol ja mobiiltelefoni kasutamine on välistatud. Kimmo Sasi assistendi sõnul oli saadikul enne kokkupõrget väsimushoog, kuid Sasi jätkas siiski sõitu, sest tundis end jälle virgena.
Juhtumist uuritakse tavalise liikluseeskirjade rikkumisena ning surma ja vigastuste põhjustamisena.

Töötute politseinike palkamiseks saadi riigilt toetust
Siseministeerium eraldas 2 miljonit eurot, millest jagub 100 politseiniku palkamiseks – sõlmitavad lepingud on esialgu tähtajalised ja vaid pooleks aastaks.
Praegusel hetkel on Soomes ühtekokku 112 töötut politseid. Olukord tekkis pärast Soome eesistujamaa staatuse lõppemist ning süvenes aasta alguses politseikooli lõpetanute võrra.
Politsei töötus olevat Soomes tegelikult ikka hooajati esinev, kuid alati siiski lühiajaline nähtus. Halvem on lugu aga töö asukohaga, sest kodukandist alati tööd ei saa.
Siseministeerium on nõu ja jõuga appi nüüd tulnud, sellele aitas kaasa ka reedel Helsingis kesklinnas toimunud politseinike ja tulevast politseide meeleavaldus.
Koolitatud ent töötuid politseinikke on täna Soomes kokku ligi 300.

Eurovisiooni vürstiks tituleeritud ansambel ”Lordi” kogus laupäeval Helsingis toimunud Emma-gaalal 5 Soome pop-muusikaauhinda: Parima bändi, Parima laulu, enim plaate müünud ansambli, Eksport-Emma ja E-Emma kategoorias. Esimest korda sai Lordi Emma-kuju 2002 aastal
Uustulnuka Emma võitis Sunrise Avenue.
Parimaks kodumaiseks artistiks valiti Lauri Tähkä & Elonkerjuu.
Välismaalt valiti parimaks aga …Iron Maiden.
Emma-gaala anti üle ka elutöö-preemiaid: Muusikud J. Karjalainen ning MATTI JA TEPPO Ruohonen

Sir Sümpaatne ehk Sir Symppis Ta saabus Helsingisse pühapäeva õhtupoolikul nagu kestahes teine reisija. Kasutamata vippide tuba ja tegemata liigseid žeste.
Tema käepigistus olevat soe ja tugev ning tema väljanägemine – nagu ikka staaridel – on super
Tänaseks 49 aastat laval olnud ja vaid 66 aastane Cliff Richard, on Soomet viimati külastanud 17 aastat tagasi ja meenutas, et publik oli toona viisakas ja rahulik.
Eile õhtul andis Sir Symppis Helsingi Jäähallis kontserdi ning enne seda oli staar isegi pabinas, kuna esitas Soomes nähtud showd viimati 6 nädalat tagasi.
Ajakirjaniku küsimusele, et kuidas temast sai SÖÖR, vastab laulja, et ”Mulle saadeti peaministri kantseleist kiri, milles küsiti, kas nõustun sellega, et kuninganna soovib mind rüütliks lüüa. No muidugi nõustusin ma sellega.” See kõik juhtus 12 aastat tagasi.

Kolmest Kuueni 14. märtsil 2007

Mehed, kes leidsid Supernova

2007-03-10T10:27:00.000+02:00

Supernova Soomes. Varkauses pildistasid kaks harrastus-astronoomi seni avastamata supernoovat ehk surevat tähte. Veli-Pekka Hentunen ja Markku Nissinen teatasid leiust Harvardi-Smithsoniani instituudile, ning rahvusvahelises supernoovade nimekirjas läksid nii soomlased ise kui nende leid registrisse, vahendas läinud reedel Soome astronoomide väljaanne „Tähed ja kosmos“.
Sündmus jääb erilisena ka Soome astronoomia ajalukku, sest varem ei ole siinkandis surevaid tähti avastatud.
Supernoova sünnib näiteks siis kui massiivne täht oma elu lõpus plahvatab, või siis kui üks kaksik_tähtedest on n-ö „üle toitunud ja läheb lõhki“. Plahvatuse valgus paistab kaugele üle teiste tähtede ja on seepärast hästi nähtav.
Supernoovade otsimine on tänapäeval rutiin, millega tegelevad teleskoopidega ühendatud arvutid ning nii leitakse aastas sadu supernoovasid. Kuid isegi automaatika pole kõikvõimas, ning tänu sellele vedas Markku Nissinenil ja Veli Pekka Hentunenil – nad said oma silmaga näha, kuidas täht sureb. Linnuteel leiti viimane supernoova 400 aastat tagasi.

Naistest ja häälest

2007-03-09T12:08:00.000+02:00

Naise euro on Euroopa Liidus endiselt vaid 85 senti
Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse-komisjoni aastaraport kinnitab, et ehkki naiste positsioon tööturul on viimase 12 aasta jooksul paranenud, on see endiselt meestega võrreldes selgelt halvem.
Milleeniumi vahetusel on raporti kohaselt EL riikidesse sündinud 8 miljonit töökohta, neist 6 miljonit kuulub naistele.
Sellest hoolimata räägime võrdsusetusest, sest sotsiaalne vaesus ja diskrimineerimine on süvenenud ning kõige enam kogevad seda raporti põhjal eakad naised ning üksikhooldajad.
Raporti andmeil tuleks parandada kõigele muule lisaks ja ennekõike suhtumist. Ning probleeme tekitab ka see, et naiste palgad muutuvad meestega võrreldes ühe väiksemaks, olles vastutusega pöördvõrdelised.
Soomes just hiljuti läbiviidud uuring kinnitab ka et naised küsivad tööle minnes meestest vähem palka. Üle 2000 euro küsitakse mõlemal juhul, kuid mehed tahavad saada peaaegu 3000 eurot. Uuringus osales 10 tuhat üliõpilast.

Et julgustada töökaaslasi üksteist võrdselt kohtlema, loodi internetti võrd-õiguslikkuse portaal www.tasa-arvoklinikka.fi.
Ning esimene külaline ja küsimustele vastaja on sotsiaal- ja tervishoiuminister Tuula Haatainen, kellele saab kogu märtsi kuu küsimusi esitada.
Sellel leheküljel on viide ka naisele, kelleta Soome naise ajalugu rääkida ei saa.

Kirjanik Minna Canthi (1844-1897) elutöö rajas teed võrdsemale Soomele. Ta jäi 35 aastasena leseks, ning ainsaks vanemaks seitsmele lapsele.
Minna Canth jäi Soome kultuurilukku kirjanikuna. Teda teataks ka kui rahvusvaheliste aadete kandjat, ajakirjanikku, kultuurivahendajat ning suguvõsale kuulnud lõngapoe jalule aidanud ärinaist.
Canth oli 1860ndatel Soomes alanud naisliikumise eesotsas, liikumise eesmärgiks oli naiste ühendamine ning üks põhjuseid oli industrialiseerimine.
Canth mõjutas ühiskonnnas kõiki kihte, rääkides naiste sotsiaalsest rollist ühiskonnas. Teda on nimetatud oma ajastu suurimaks eurooplaseks.
Soome esimese parlamendi valimis ta näha ei jõudnud, sest suri 8 aastat varem.
Ent tema elutöö kandis vilja, sest Soome naised said 1906aastal hääleõiguse, ning veelgi enam: Soome esimesse esinduskogusse valiti 19 naist.

Aasta 2007 on Minna Canthi sünnilinnas Kuopios tema juubeliaasta, mille teemaks "Kuidas toimiks Minna täna?"
Aasta on jagatud kolmeks, hõlmates inimeste ja kultuuride võrdsust, osalemisaktiivsust ja kultuuri ning teaduse tulevikku. ning suurim sündmus on 19. märtsil Minna Canti Sünnipäeval ning sel aastal heisatakse esimest korda tema auks ametlikult riigilipud, tähistamaks võrd-õiguslikkuse päeva.
Hääleõiguslikkuse sajandat sünnipäeva ja Minna nimepäeva tähistatakse maikuu lõpus, ning mitmekordne juubeliaasta lõpeb iseseisvuspäeva pidustustega.
Kõiki neid sündmusi läbib Minna Canthi moto: "Olgu kõike muud, peaasi et mitte uinunud, poolsurnud elu."

Minna Canth ei ole siiski mitte alati nii esil ja populaarne olnud. Jah, temast on palju räägitud, kuid riikliku lipupäeva saab ta alles nüüd, enam kui sada aastat hiljem.
Lipupäeva nõudis seitse aastat tagasi avalikult toona presidendikandidaat, esinduskogu spiiker Riitta Uosukainen. See võis olla osa tema valimiskampaaniast, kuid mitte ainult, sest juba 30 aastat varem oli Uosukainen kirjutanud Minna Canthi elutöö-teemalise väitekirja.
On öeldud, et neil kahel naisel midagi muud ühist polegi.
Arvatakse ka teisiti, et sest just Riitta Uosukainen ütles kunagi ühes intervjuus:
"Siin riigis ei taluta mingisugust erinevust. Kõige jaoks on olemas kindel vorm ja Sind üritatakse sinna suruda."
Presidenti Uosukainenist ei saanud, kuid naiste õiguste, seksuaalse vabaduse ja võrdõiguslikkuse ning naiste aadete eest seisja on ta endiselt. Tema meelest on naistega seotu mitte pelgalt naiste vaid kogu inimkonna-temaatika. Ning pereprobleemide põhjustena nimetab Uosukainen kahte asja: ajanappus ning väärtushinnangute puudumine.

Uudis+ 9. märtsil 2007

Varakevad

2007-03-08T14:28:00.000+02:00

Kilde Kolmest Kuueni VIII

2007-03-07T19:36:00.000+02:00

Täna algas eelhääletus
Valida saan kõikjal Soomes, elukohast sõltumata. Kuid kandidaat peab olema valija elukohajärgsest piirkonnast.
Soomlased valivad oma parlamendi 100 aastase ajaloo jooksul 35-ndat esinduskogu. Kandidaate on 1400 ja esinduskogusse mahub 200 liiget. Eelhääletusel osaletakse peamiselt seetõttu, et valimispäeval – 18 märtsil – ollakse või arvatakse end olevat kusagil reisil.
Helsingi peapostkontoris olid esimesed hääletajad juba enne avamist järjekorras ning ennustatakse, päeva jooksul käib majast läbi 3000-5000 eelhääletajat.
Eelhääletamine lõpeb järgmisel teisipäeval.

Raadio-jumalateenistus peab täna 75-sünnipäeva. Esimene soomekeelne hommikupalvus kanti üle Helsingi Vanast kirikust 7.märtsill 1932. aastal ning jutluse pidas piiskop Jaakko Gummerus. Regulaarselt jõudis jumalasõna kuulajateni 1933.aastast ning kaks korda YLE 1 programmi eetris kõlavat hommikupalvust kuulab umbes 250 tuhat inimest.

Politseisõnumeid ka. Täna teatasid uudised, et Sipoost ellmisel aasta detsembris konfiskeeritud narkootikumikogus oli üks Soome ajaloo suuremaid. Hasisit oli maa sisse peidetud ligi 30 kilo ning kõik see oli plaanitud Jyväskylä piirkonnas rahaks teha. Politsei andmeil oleks kogusest saanud kaalud umbes 100 tuhat väikest pakendit.
Politsei on arreteerinud kaks meest ning kohtuprotsess algab kevadel Porvoos. Maksimaalne karistus, mis mehi süüdi mõistmisel oodata võib on 10 aastane vangistus

Kuid nüüd ilusaid uudiseid:
täna avalikustati, et suvel saabuvad Soome riigiviisidile Norra kuningas Harald ja kuninganna Sonja. Milline on kroonitud peade programm, see on esialgu lahtine.
Esmaspäeval saabus Sapporost koju tagasi kullatud Virpi Kuitunen
Kuitunen oli Sapporo suusa-MM-il Soome edukaim esindaja, pälvides neli medalit: kolm kulda ja ühe pronksi. Kangelanna ise ütleb et ta ei oleks isegi unistada osanud sellist võitu. Kuid kinnitas ka et medali-isu ei ole veel täis. Hooaja alguses oli eesmärgiks Maailma-Cupi võitmine, ning hooaeg veel jätkub. Kodupublik näeb Kuituneni nädalavahetusel Lahti suusarajal.
Koju-naasmine olevat ränk olnud, sest teekond kestis kokku kaks ööpäeva ning lennati kolme erineva lennukiga. Kuituneniga koos tulid koju ka Aino-Kaisa Saarinen ja Pirjo Manninen.

Soome tulevad tagasi ka rändlinnud, nii teatas laupäeval ühendus nimega Birdlife-Suomi. Lõuna-Soomes, ka edela-rannikul on nähtud mitmeid varakevadisi tagasikolijaid – näiteks hangelind, õõnetuvi, künnivares, põld-lõoke ja kiivitaja.
Talvitumiskohaks on neil lindudel Kesk-Euroopa ja ka Aasia. Kuid osad neist talvituvad tegelikult siinsamas, ehk Eestis, Lätis ja Leedus. Rändlinnud tulevad Soome tagasi enamasti märtsi-aprilli vahetusel, seega on praegu tegemist rõõmusa ja oodatud sündmusega. Varakevad on jõudmas ka Soome.

Ja lõpuks räägime lilledest Lilled on argipäeva luksus ja kõigile kättesaadavad.
Ning lille-lembesed soomlased võib täna juba lille-KASUTAJATEKS liigitada. Sest lilli valitakse nagu kõike muud kaupa – trenditeadlikult ja sihtotstarbeliselt
Lille-kasutus on kasvanud mitme aasta jooksul trendiks ning lilleseadeid tehakse üha enam moevärvide järgi. Lilletrendid määratakse aga Hollandi lillenõukogus ning otsused tehakse moe ja sisustuse põhjal. Trende on neli, igale aasta-ajale üks ning see määrab kindlaks moevärvi, lisamaterjalid, kimpude ja lilleseadete toonid.

Pastell-toonid on juba mõnda aega olnud moes, uus on näiteks aga must, valge ja pruun. Moes on suured ja lopsakad õied.
Ning seda eriti suve poole. Nii et pojeng on kindlasti üks trendi-õitest.
Sel kevadel on Soome floristide hinnangul kohe kindlasti moes roosad tulbid.
Ja suureõieliste roosidega soovitatakse koos vaasi panna veel raagus kaseoksi ning eriilmelisi seadeid saab, kui täiendada roose ja oksi erinevate kivikeste,
teokarpide ja toataimedega.
Peolaua kaunistuseks soovitatakse roosivanikut.

Sisustusbuumist rääkides, räägime ka toataimedest ja lõikelilledest, sest neist on saanud oluline osa nö mööblist. Ning paljud muudavadki toa ilmet just lilleseadetega. Ning see on omakorda tinginud uue trendi – hooajalilled.
Hetkel on hooajalilled Soomes erksavärviline priimula. õigepea pakuvad lillepoed imepisikesi kobarhüatsinte või nagu soomlane neid nimetab pärl-hüatsine, nartsisse ja muidugi tulpe. Jälle kord tulpe – nende lillede kõrghooaeg on jõulud.
Ning tänasel naistepäeva-eelõhtul on sümboolne rääkida nelgi uuest tulemisest. Moodi tuleb uuesti ka freesia ning kimpudesse on moekas lisada nüüd pikki kõrsi ja kõrre-moodi lehti ja kui kimbus on veel ka mõni sulg, on tulemus täiuslik.
Soomlane ostab lilli erinevatest poodidest. Enamasti siiski lilläridest.
Tänaval (nii nagu Eestis) Soomes lille-müügikohti polegi, kuid lilli müüvad ka marketid ja muidugi lillepoed. Kuid tähtsam kohast on see, et tarbija ostab lilli, millest ta soovib ise kodus kimbu kujundada. Teatakse täpselt millisesse vaasi ja millisesse nurka või kuhu lauale. see tuleb. Soomlane meisterdab meelsasti ja nüüd on lihtsalt üks vahend juures.
Soomlane ostab meeleldi lilli iseendale. Premeerides end eduka töönädala eest näiteks.
Toataimede mood on visa vahelduma ning juba aastaid on moes olnud näiteks ämmakeel ja ikka ning jälle orhideed. Orhidee on ka üks soovitumaid poodides. Ning liike on ju kümneid. Värvitoone veelgi enam. Soomlane eelistab lihtsaid taimi, konkreetseid lehti ja värvilisi õisi (ka valge on värv).
Palju ostetakse bonsaid, minikaktuseid erinevatesse seadetesse. Sageli ostetakse ka kõrgeid, näiteks kolmemeetriseid palme või kummipuid. Kevadel ostetakse palju ka viljalisi toataimi, sidruni ja mandariinipuid ning paprikaid. Just nüüd on lõikelilledena müügil meelespäid, nartsisse, krookusi ja sardiinia tulikaid ehk lihtsalt tulikaid.

Kolmest Kuueni 7. märtsil 2007

Kilde Kolmest Kuueni VII

2007-02-28T17:04:00.000+02:00

Soomeski, täpsemalt Lõuna-Soomes toimus eile hulgaliselt avariisid – põhjuseks ikka kevadeks kiskuv talv ja tugev lumesadu.
Helsingis oli kokkupõrkei eile õhtuks kokku loetud 29 ja mujal Lõuna-Soomes ligi 50. Õnneks on need olnud väiksemad plekimõlkimised.

Soome Riigiraudtee on olnud juba viimased pool aastat hädas hilinevate rongidega. Sel nädalal teatas raudtee-esindaja, et parandused on plaanis, kuid alles tuleval talvel.
Miks siis ikkagi rongid hilinevad? Vastusest selgub, et tehniliste vigade tõttu, ja seetõttu, et raudtee-võrgusitik on nii tihedalt kasutuses, et hakkab kitsaks jääma.
Kõige enam hilinemis on Turu-liinil ja Tampere ning Jyväskylä vahelisel raudteel.
Ja kui nüüd häid pooli leida, siis vedurijuhid ja jaamakorraldajad ning kes kõik veel, teevad koostööd: nii näiteks ootavad kaugliinide rongid ümber-istujaid ja sellest antakse rongiraadios ka sõitjatele teada.

Kui kui päev tulekski veeta Helsingis, siis võib soovitada Tivoli-teel asuvat lõbustusparki. sest just seal Meremaailmas on praegu enneolematult palju elusaid ja samavõrd mürgiseid mereelukad. Näituse nimi on OHT ehk VAARA
Maailma mürgisemad maod ja kalad on põhjamaadesse toodud esmakordselt.
Meremaailma ehk Sea Life personal on selleks puhuks saanud spetsiaalse koolituse, sest neil tuleb elukate eest mõnda aega ka igapäevaselt hoolitseda.
Näitusel on võimalik tõtt vaadata ohtlike meremadudega ja kõikvõimalike kole-kaladega. Näiteks maskeerumis-meistrina tuntud kivikalaga, kes on üks mürgisema liigi esindajaid.
Näha saab ka pallkalu, koralli- ning mandariini-kalakesi. Ja muidugi palju-palju teisi. Ühtekokku on maailmas umbes 1700 mürgist liiki mere-elukaid. Nende hulka kuuluvad näiteks mõned korallid. Soome vetes on ka üks mürgine ent siiski ohutu liik: Aurelia aurita – ehk meduus. Tema mürk halvab küll saagi (põhiliselt planktonloomad), kuid ei ärrita inimese nahka.
Mere-teema lõpetuseks ei saa lisamata jätta, et nende elukate seltsis saab ka oma sünnipäeva tähistada  kasvõi näiteks Mereröövli-teemalist.
Interjöör missugune

Soomlasi on tabanud sisustamise-vaimustus. Ja ega uues diivanis, söögitoakomplektis või moodsas voodis olegi midagi halba – vastupidi: rõõmu jagub nii ostja kui kaupmehe kodudesse.
Kuid tänu väljavahetatud mööblile jäävad prügimäed tasapisi üha kitsamaks.
Soomes saab kõikvõimalikust mööblist igal aastal ümmarguselt 100 tuhat tonni jäätmeid.
Sageli viiakse vanad diivanid justnimelt prügimäele. Hoolimata sellest, et suurema osa materjalidest võiks panna ringlema ehk taaskasutada.
Probleemile on juba lahendusi pakutud ja mõned ettevõtlikumad on sohvasid ka juba taaskasutama hakanud.
Diivanitest on asjatundjate sõnul võimalik uuesti kasutada ligi 95%: metallraamid toimetatakse tooraineks ning puit, kangas ja näiteks porolooni võib kasutada energia tootmisel.
Teenuse täpne hind on veel lahtine, kuid teadaolevalt on see suurem kui prügiveo või sorteerimise-maks. Ning seetõttu ei ole suurem osa klientidest teenust veel nõus kasutama.
Ka seadusega on plaanitud mööbli-taaskasutus paika panna. Selliselt on sätestatud näiteks kasutuskõlbmatud elektri- ja elektroonika-seadmed.
Tarbija teadlikkus on samuti oluline – meil tuleks valida lihtsalt kulutuskindlamaid tooteid.
Kui aga ka kulutuskindel mööbel on tüütavaks muutunud ja suvilasse enam ei mahu, siis soovitatakse see prügimäe asemel transportida Taaskasutuskeskusesse.
Ning kui tegemist on juba laguneva laua või riiuliga, võtab prügimäe sorteerimispunkt need vastu paarikümne euro eest.

Uus internetiportaal eakatele
Seeniori-portaaliks kutsutud kodulehekülje eesmärk on madaldada eakate arvutialast valuläve.Ning juhatada kuidas ja mida kõike võib arvutiga korraldada, ilma et peaks kodust lahkuma. Kuid kätte näidatakse ka need kohad, kuhu kindlasti minna tasuks.
Portaali-idee pärineb Helsingis 2005 käivitunud projektist ”Eakad ja arvutiseerunud ühiskond” Ning üleriigiliseks kasvas projekt pärast õnnestumisi ja tagasisidet.
Tegemist on esimes omalaadse võrguteenusega. Sellesse on kaasatud peamiselt avalikusektori pakkumised.
Käisin portaali uudistamas ja kinnitan, et see on lihtne, ning mis mullegi väga silmapärane tundus: tekst on tavapärasemast suuremate-kõrgemate tähetega. Viidad ja valdkonnad on selged ning arusaadavas keeles. Raskemaks võib minna siis, kui tuleb jagada erinevaid programmi-nimesid jms.
Kui rääkida sellest, mida leheküljelt teada saab, siis näiteks seda, et Helsingi eakatel on võimalus selle sama portaali vahendusel kutsuda koju töömees, kes aitab digiboksi asendada.
Samas võib leida eakate päevakeskuse klubi-kava, millel on juures aadress ja bussiliinid.
Üks viide pakub sooja toidu koju-toimetamise-teenust. Seda kõike nüüd põhiliselt Helsingi kohta. Kuid usun, et peagi panevad oma võimalused ja teenuse-pakkumised üles ka teised linnad. Eeskuju olevat ju nakkav
Portaali all-servas on kirjas ka tänane nädala ja kuupäev ning kellaaeg.
Eraldi on välja toodud ka nädala number: Ja nii võin öelda, et elame selle aasta 9ndat nädalat.

Teadus on tõestanud, et teatud toitained võivad vananemisprotsessi aeglustada.
Vananemine on vältimatu, kuid soomlased teavad kümmet söödavat lahendust, et näha välja ”rõõsk ja roosa”: järgnevad ained on ka teaduslikult tõestatud aeglustajad:

1. Banaan – kaalium, mis vähendab vererõhku ja südamehaiguste riski.
2. Ananas toetab tänu C-vitamiini sisaldusele immuunsus-süsteemi.
3. Maasikas on tõeline vitamiinipomm, ning aitab naha kollageenitoodanugus.
4. Rabarber on kiudainerikas, hoolitseb seedimise eest.
5. Avokaado on Omega 3 –rasvhapete allikas. Head rasvad hoiavad nahka ja ajus.
6. Peet on pii-allikas. Vajalik juuste, naha ja luustiku heaoluks.
7. Kurk organismile vajalik vedeliku-tasakaalustajana.
8. Seened sisaldavad proteiini.
9. Porgand – silmade tervisele mõeldes (Piilupart Donaldistki teada tõde).
10. Pähklid proteiin ja tervislikud rasvad.

Valimistest Soome moodi

2007-02-28T17:03:00.000+02:00

Soome Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Soome ametiühingute keskliidu valimisreklaame kritiseerinud kokoomuslane, poliitik Jyrki Katainen on vallandanud kriitikalaine, jäädes ka ise keerisesse.
Eile kahtles SDP valimisjuht Vesa Mauriala avalikult mehe närvikavas ning leidis, et Kokoomus peaks taluma kriitikat ning poliitilisse debatti kuuluvat nägemuste mitmelisust.

Milles siis asi:
lühidalt öeldes Telereklaamides, mis on loodud väidetavalt hirmutamisele ning kodanike teadlikule vastandamisele.
Ühes Poleemikat tekitanud reklaamis on kaader kahest kooli minevast poisist, koolimaja uksest lastakse neist sisse aga see, kellel on paber-raha käes. Ning teises, Ametiühingute keskliidu, selgelt sotsiaaldemokraate teotavas reklaamis luuakse pilt kõrkidest ja ahnetest ettevõtjatest.
Kokoomuse hinnangul on Sotsiaaldemokraadid kasutanud ähvardavat vastandamist juba mõnda aega. Ning nüüd jäävat valijal neide reklaame vaadates mulje, et lähenevate valimiste kandidaadid on kas head Sotsiaaldemokraadid või halvad Kokoomuslased.
Katainen on veendunud, et selline valimisvõitlus ei avalda hääletajatele soovitud mõju, sest kes meist ikka oma tulevikku sünge ja vastuolulisena näha sooviks. Pigem vajavad ka Soome valijad “usku tulevikku”.

Kuid lisame veel pisut värvi: sest Sotside valimisreklaamis on kujutletud ebameeldivad tulevikpildid mähitud külma sinisesse uttu. Sinine on algusest peale olnud just Kokoomuse tunnusvärv.
SDP sõnul tähendab sinine aga hoopis ühsikonna põhiväärtusi.
Ometigi tunneb sinise värvi kasutamisest end puudutatuna ka teine partei – Keskusta, kelle jaoks seostub sinine värv aga hoopis riigilipuga.
Keskusta aseesimees Paula Lehtomäki avaldas eilses pressiteates nördimust, et Soome ja Euroopa parimaid pooli kujutav sinine värv on nüüd ja selliselt valimisvankri ette rakendatud.
Lehtomäki arvab koguni, et töötajate ja tööandjate alusetu vastandamine võib SDP ja Ametiühingute Keskliidu kampaanija tõttu valimisaktiivsust vähendada.

Kokoomuse nägemust on toetanud ka sotsiaaldemokraatidega valitsuses istuv Keskusta, kelle parlamendisaadik Eero Lankia avaldas oma internetipäevikus arvamust, et SDP ja SAK ületasid reklaamides hea maitse piirid.

Valija ei ole seni veel vähemalt reklaamide osas arvamust avaldanud. Küll aga on uuringu-firmadel teada, mis toonis valitsust soomlased soovivad: vastajate enamus usub, et valitsuse jätkavad senised parteid. Kui aga oleks võimalik valida, soovivad valijad võimalikult mitevärvilist ehk nn vikerkaarevalitsust
Uuringufirmade andmeil on valija jaoks tähtsamad muudatused seotud rahaga: uuelt esinduskogult oodatakse maksupoliitika põhjalikku remonti, ettevõtluse suuremat toetamist ning senisest veelgi enam tähelepanu lastele ja eakatele. Valija ootab med-töötajatele paremat palka, ning ütleb võimalusel üsna kindlalt ”ei” venemaalt tulevale energiale ning Natoga liitumisele.
Kampaaniad aga jätkuvad.
Tänasest ilmuvad Soome tänavapilti eristendidele paigutatud valimisplakatid
Valimispäev on 18. märts

Põhja-Korea noodistab Soomet

2007-02-28T16:58:00.000+02:00

Tegemist mõni nädal tagasi Moskva-Helsingi rongis toimunud vahejuhtumiga, mille käigus kaks umbkeelset põhjakorealast, kes end diplomaatilise posti kulleriteks nimetasid käitusid vägivaldselt nii piletikontrolöri, tolliametniku kui ka kohale kutsutud poltseiga.
Politsei oli sunnitud nende jaoskonda viimiseks kasutama jõuvõtteid ja pisargaasi.
Põhjakorealased toimetasid läbi Soome Rootsi diplomaatlist posti.
Piirivalve sõnul olid meeste diplomaatilised passid Soomes kehtetud – rohelises passis puudus vajalik lisa-lehekülg.
Pärast mõne-tunnist selgitustööd teatati VM-ist, et ehkki meeste dokumendid on puudulikud, laieneb neile diplomaatiline puutumatus. Seejärele lubati meestel uuesti teele asuda.

Midagi erakordset nootide saamises või läkitamises VM sõnul pole, neid võib vahel saabuda kuni neli tükki päevas.
Niisiis oskas väliministeerium järgnevat nooti oodata. Ja see tuligi: Põhja-Korea lähimast saatkonnast, Stockholmist. Noodis palutakse selgitust, võimaliku vägivallatsemise kohta kahe Põhja-Korea diplomaatilise töötaja kallal.
Soome VM kinnitas, et eksiarvamuste puhul on see täiesti normaalne suhtlemine.

Noot ei ole aga ajalehtede sõnul mitte ainult selgituse palumine vaid:
Põhja-Korea noodis süüdistatakse Soomet inimõiguste rikkumises ning nõutakse rongis toimunu selgitamist. Väliministeerium on juba politseilt, tollilt ja piirivalveametilt palunud toimunust üksikasjalikku ülevaadet.
Seejärele koostab VM vastunoodi. Arvatavasti kulub selleks paar-kolm nädalat.
Kuidas edasi, näitab aeg, praegu on teada vaid, et soomlaste ja põhjakorealaste vaatenurgad on üsnagi erinevad: Soome ametivõimude sõnul ei esitanud mehed mingeid pabereid, samas väidavad aga põhjakorealased, et nende diplomaadid esitasid ametnikele kõik nõutud dokumendid.
Kui nüüd nootidest üldisemalt rääkida, siis Rahvusvahelises poliitilikas ei ole tegemist haruldusega, see on täiesti tavaline diplomaatilises läbikäimises kasutatav töövahend. Suurem osa infovahetusest kulgevat VM sõnul nootidena.

Kuid Soome lähi-ajalugu räägib ka noodikriisisit.
Noodikriis on rahvapärane nimetus 1961 aasta sügisel valitsenud pingelisele poliitilisele olukorrale, mis teravnes veelgi pärast seda, kui Nõukogude Liit tegi Soomele YYA-lepingu ”sõprus, koostöö ja abipakt” raames ettepaneku sõjaliseks koostööks.
Kriis lahendamiseks kohtusid Novosibirskis, sama aasta novembris president Urho Kekkonen ja peaminister Nikita Hruštšov.
Noodi-kriisi ajal oli Soomel ees presidendi valimine ning kriisi tulemusel loobus Kekkoneni konkurent Olavi Honka, oma kandidatuurist.
Soomes toimusid 60ndate algul suured muudatused: valiti valijameestekogu, valiti president ning toimusid ka ennetähtaegsed esinduskogu valimised.
Pärast NSV Liidu lagunemist on noodi-kriisi kohta leitud uusi arhiivimaterjale. Ning neist leitud tõlgenduste kohaselt oli nõukogude liidu noot vajalik ennekõike Soome sisepoliitilises võitluses. Noot oli ka rahvusvaheliselt pingestatud olukorras tähtsaks märguandeks teistele Põhjamaadele ja Saksamaale.

Miks ikkagi läbi Helsingi? Ja mitte lennukiga.
Põhja-Korea Stockholmi suursaatkonna esimene pressisekretär Kim Yong Guk teatas Helsingin Sanomate ajakirjaniku küsimusele, et ”diplomaadid reisisi läbi Helsingi vaid seetõttu, et nad soovisid laevaga Rootsi minna”.

Signe Branderin Helsingi

2007-02-22T13:34:00.000+02:00

Helsingi Linnamuuseum koostas raamatu legendaarsest päevapiltnikust. Raamat tutvustab saja-aasta taguses Helsingis olnud vaatamisväärsusi

Helsingin Sanomat

Helsingi elanike arv ületas 100 000 elaniku piiri 1902. aastal. Kolme kümnendiga oli see kolmekordistunud. Linna suur kiire kasv ja muutumine pani Helsingi arhitektid ja linnaisad mõtlema, kuidas talletada kaduvat puumajadelinna. Selleks otsustas Helsingi linnavalitsus 1906. aastal luua muinasmälestistekomisjoni, mis järgmisel aastal palkas päevapiltnik Signe Branderi (1869-1942). Otsust on hiljem korduvalt esile tõstetud, nimetades seda tulevikkuvaatavaks.
Brander jäädvustas Helsingit seitseme aasta vältel 1907-1913. Töö tulemusena sündis 907 pilti, millest algas Helsingi linnamuuseumi pildiarhiiv.
Linnamuuseum on nüüd avaldanud Signe Branderin piltidest esimese teose, mis põhineb täielikult tema fotodele. Fotograaf Jan Alanco ja teadur Riitta Pakarineni koostutud raamatus on umbes sada parimat Branderin Helsingi-teemalist pilti.

Muinasmälestistkomisjonis istusid oma aja parimad linnapildi ja kultuuriajaloo tundjad, teiste hulgas ka arhitekt, professor Gustav Nyström, kes juhtis Helsingi linnaplaneeringut. Komisjon tegi Brandeni jaoks plaani pildistamiskohtadest, kuhu oli tulekul suuri ümberkorraldusi.

Helsingi kasvas ja muutus mürinal 1900ndate aastate algul. Töölö ja Eira linnaosade ehitus oli algamas ja 1800-aastate esimesel poolel linna ehitatud ühe- ja kahekordset puumajad hakkasid nüüd kõrgete ”kivimüüride” teelt kaduma.

Riitta Pakarinen hindas, et Signe Branderi valik Helsingi fotograafiks oli iseenesest mõistetav.
Ta oli end juba fotograafina tõestanud, eriti maastike jäädvustamisel.
Parkanos sündinud Brander õppis Helsingis joonistusõpetajaks, kuid ta ei teinud kunagi õpetajana tööd. Selle asemel temast tuli fotograaf, kes ei a selle töö kogemus ühest helsingi fotoärist.Ta ei hoolinud portreefotodest ega armastanud ateljeetööd. Tal oli muidugi ka selle töö kogemus, ühest kohalikust fotoärist. Ta soovis nelja seina vahelt välja.
Brander pildistas tolleaegse kohmaka tehnikaga eriti osavalt linna ja maastikke
Ta ei rahuldunud surnud arhitektuuri pildistamisega. Inimesed ja detailid olid tema elavate piltide saladus.

Sada aastat tagasi kasvatasid venelased Töölös helsinglastele juurvilju

Enamasti on pildile jäänud isikud juhuslikult kohale juhtunud.
Brander on palunud neil hetkeks peatuda. Inimeste heatujulisusest võib välja lugeda, et Brander oskas asja esitadad nii, et see äratas helsinglastest uudishimu. Fotograafia oli veel uus ja naine piltnikune, maastikufotograafina, haruldus. Vahel on pikantseks seigaks raudteerööpaidpidi lonkiv koer või keset õue seiseva valjastamata hobune.
Pildid on järjestatud raamatusse uurimisretkena, mida mööda liigub lugeja nagu vaatamisväärsuste-ekskursioonil saja-aasta taguses Helsingis.

Ekskursioon algab Hesmanni linnaosast, tuleb läbi Hakaniemi ja Kruunuhaa lõunapoolsetesse linnaosadesse, jätkudes sealt edasi Kampi kaudu Töölösse. Iga pildi kõrval on algsel kuju täpne kaart, mis räägib, kus kohast foto on tehtud ja mis suunas nähtavus on avanenud. Kaart on vältimatu tänasele lugejale, sest linn on mitmes kohas äratundamatuseni muutunud. Näiteks Töölö linnaosa oli Brandedi fotode ajal agul, kus venelased kasvatasid helsinglastele juurvilju.
Branderi ja komisjoni teed läksid mingil põhjusel aga 1913.a lahku. Komisjoni protokollidest ei selgu aga erimeelsuste põhjus.
Pakarinen arvab, et riidu on võinud põhjustada lihtsalt rahaküsimus.
Linnamuuesum palkkas Branderi asemele uue fotograadi kuid esimese maailmasõja puhkemine 1914 aastal lõpetas linna jäädvustamise aastakümneteks.
Linnaümbruse korraline jäädvustamine algas uuesti alles 1950ndatel. Alalise fotograafi sai Linnamuuseum alles 1981. aastal.
Brander jätkas fotograafina tööd Soome eri paigus. Tema tervis ja nägemine halvenesid 1930ndatel rohekae tõttu. Brander sattus 1941 aastal Kivelä haiglasse, mille patsiendid evakueeriti sõjatõttu hiljem Nikkilä vaimuhaiglasse.
Vaimuhaiglasse üleviimine ei olnud tingitud Branderi seisundist, ehkki ka seda on vahel väidetud. Sõja segastest oludest suri Nikkilä haiglas ligi paarsada patsienti 1942 aastal nälga.
Nende hulgas oli Helsingi legendaarne fotograaf Signe Brander, kes maeti koos paljude teiste ohvritega ühishauda.

Jan Alanco ja Riitta Pakarinen: Signe Brander, Helsingi fotograaf.
Helsingi Linnamuuseum

vahepala

Kilde Kolmest Kuueni VI

2007-02-21T14:23:00.000+02:00

Abituriendid tähistavad gümnaasiumi kahe ja poole aastase öpiaja lõppemist üsna kärarikkalt. Seda sündmust nimetatakse ”penkkarid” ehk penkinpainajaiset ehk siis eestikeeli võiks see olla pingi-vaevajad.

Noored on kostümeeritud, kogunetakse kooli juurde ning seejärel sõidetakse linnas politseipatrulli järel organiseeritult ringi. Noored seisavad veoautodekastides, millede küljed on kirevate plakatite ja lööklausetega ehitud – inspiratsiooni loosungite jaoks on saadud näiteks seriaalist ”Teadmata kadunud” millest on tuletatud HUKAS või näiteks populaarsest soome lastelaulust, mis räägib lõvijahist ja mille sõnad sobivad ka alanud riigieksamite kohta:

neist ei üle ronita,
nende alt ei pääse ka,
neist ei pääse ringiga,
tuleb lihtsalt läbida!
(ise tõlkis)

Väikelinnades on ka niisama rongkäike. Meie kodulinnas keelati veoautode kasutamine 10 aastat tagasi toimunud õnnetuse tõttu.
Abituriendid loobivad kommi ja hõikavad ja neile hõigatakse ning seda kõike on väga paljud vaatamas. See on sündmus kõigile ka koolis – sest nii saadetakse abituriendid ära.
Ning siis hakkab tuupimine ja see jätkub vaheldumisi eksamitega kohe mitu nädalat, riigieksameid võib teha kõige rohkem 12, kohustuslikud on neli – emakeele eksam ehk üks riigikeeltest (vastavalt siis rootsi kooli lõpetajal rootsi keel ja soomes koolis soome) üks võõrkeel – soome koolis on võimalik õppida vähemalt nelja võõrkeelt, kahte pika kursusena ja kahte lühema aja jooksul. Kohustuslikud on veel ka matemaatika ja üks reaalaine.
Pidulik lõpuaktus toimub sel aastal juuni esimesel laupäeval.
Valge dekkel antakse kätte koos lõputunnistusega ning aktus lõpeb sellega, et kõik lõpetajad panevad need mütsid korraga pähe. Ülev vaatepilt, kui kolmandik saalist muutub korraga valegks.

Võimuvahetus
Kui abituriendid on koolist lahkunud, siis järgmisel päeval, vahetub kooli nö võim. Senised kümnendikud saavad kooli vanimateks ning seda tähitsatakse ”Vanade päevaga” (Vanhojen päivä).
Helsingis oli see päev reedel ning elamus oli see ka möödujaile, sest ühtäkki oli Senativäljaku ja Esplanaadi allee vaheline ala täis noori, õlgadeni lokkides ja kahisevates kleitides neide ning silindrites ja frakkides noormehi.
Vanade tantsude traditsioon on akadeemiliste ringkondade kaudu Soome jõudnud eelmise sajandi algul. Koolinoorte seas hakkas balli-traditsioon levima 70ndatel ning tänase balli mõte on selles, et ollakse kenad, graatsilised ning esitatakse sõpradele, koolikaaslastele ja vanematele vanu ajaloolisi tantse, mida on spetsiaalselt õpitud. Üks tantsudest – polonees – on pärit 1573. aastal Poolas korraldatud ballilt. Tantse võib olla ühtekokku kuni 30.
Nagu arvata võib, tuleb neid tantse õppida, selleks käiakse eraldi kursustel ning seda tehakse uhkusega, sest ball on nagu suur muusika-etendus koos orkestri ja publikuga.
Etendusi on kaks-kolm ja iga kord on kohal eri publik, neist viimane on kõige pidulikum – siis on vaatamas vanemad, vanavanemad, sugulased jne.
Riietus on samuti oluline: gümnaasiumis õpetatakse koguni vanaaegsete kleitide õmblemist ja nii mõnigi neidudest on oma kleidi ise teinud. Tõsi, palju ka ostetakse (kletide hind võib olla enam kui 300 eurot) ja palju muidugi laenatakse, näiteks teatrist või ooperist.
Noormehed on varem kasutanud ka vanu hussaari-mundreid, kuid nüüd on frakid levinumad.

Hanna Pakarinen esindab Soomet Eurovisioonil
Lauluks "Leave Me Alone"
Laul on osaliselt autobiograafiline. Hanna on ka teine sõnadeautor. Heliloojateks Martti Vuorinen (ka sõnad) ja Miikka Huttunen.
Soome-finaalis võistles 12 artisti.
Hääletajaid oli ühtekokku enam kui 250 000
Eurovisiooni finaalvõistlus toimub Helsingis 12. mail.
Võistlusõhtuid juhivad Jaana Pelkonen ja Mikko Leppilampi.

Vastlapäevast ka killuke

2007-02-20T12:15:00.000+02:00

Võimatu kooslus

IltaLehti 20.2.2007

Vastlakukli söömine ilma ennast määrimata on oskus.

Vastlakuklist võib võitu saada vaid kahel käel. Tagajärgede eest ei ole keegi kaitstud. Kõige parem on, kui taskupeegel juhtub kaasas olema, siis ei ole pärast piinlik. (Esa Pyysalo foto)

Painuta kukli mütsike "lusikaks" ja kasuta seda moosi ja mandlimassi tarbimiseks. (Esa Pyysalo foto)

Täna on jälle vastlakuklitega maiustamise päev. Kuidas aga olukorrast puhtana välja tulla?

Kombe- ja stiilikoolitaja Kaarina Suonperä rääkis kord televisiooni otsesaates, kuidas Soome Volbri-pidustuste hitt-toodet tippaleipä tuleks süüa. Suonperä pani aju meenutava küpsetise salvräti sisse ja andis sellele sõnaotseses mõttes rusikaga. Seejärel tegi paberi lahti ning sõi tekkinud tükid kombekalt ära. Lihtne. Kuid Vastlakukli puhul see kunst ei aita. Sest vahukoor ei kannata jõudu.
- Ainus võimalus kombekalt söömiseks on alustada kukli mütsist. Seda võib siis pisut painutada ning lusikana kasutades saabki kukli peale pandud vahukoore ning sisse vajutatud moosi ja mandlimassi ära süüa. Ning see on üsna puhas töö.
Pärast esimest etappi läheb aga raskemaks. Järele jäävast paksust kukliosast ikka nii lihtsalt end läbi ei söö. Suonperä teeb ettepaneku, et kukkel lõigataks ühtlaselt viiludeks.
- Ükski naine ei näe ahvatlev välja, kui ta ajab oma suu pärani nagu ahjuukse. Minu nipp on siinkohal lihtsalt viisakas naeratus ja lause "tänan, ma ei jaksa rohkem". Vastasel juhul kukub võib mulle lihtsalt sülle kukkuda.

- Kui vastlakuklit süüakse kätega, tasub kaanest alustada ning dippida kaant vahukoore sisse, soovitab kassapidaja-ettekandja Elina Ketola Fazeri kohvikust, mis paikneb Helsingis Kluuvi tänaval.
Tehnika peaks olema samalaadne nagu suurt moosipalli süües. Ja sel juhul on kindlalt lubatud ja suunurkade limpsimine.

Kilde Kolmest Kuueni V

2007-02-14T14:18:00.000+02:00

Soomlased saadavad aastas ligi 70 miljonit postkaarti. Suurim hooaeg on postitöötajate sõnul jõulud, siis liigub ligi 50 miljonit kaarti. Teine kõrghooaeg on Sõbrapäeval, mil soomlased saadavad umbes 5 miljonit postkaarti.

Sõjaväes möllab aga selle talve suurim gripilaine, mida nimetatakse A-viiruse-epideemia. Tsiviilelanikkonda peaks haiguselaine kimbutama nii umbes nädala pärast, prognoosib Rahva terviseametkond. Gripilaine on sel aastal nagu talvgi, hilja peale jäänud kuid tulemata ometi mitte. Ja gripile vastuvõtlikele soomlastele peaks hea uudis olema see, et viirus on varasemast leebem, sest eelmise talvel põdenutel on immuunsus veel jõus.

Soomes räägitakse ka Lõhe-aadressist, nimelt koguti enam kui 20 tuhat allkirja lõhekala loodusliku elukeskkonna säilitamiseks ja püügi piirangute kehtestamiseks. Põhja-Soome vaba-aja-kalurid andsid täna keskpäeval pöördumise üle valitsusele ja esinduskogule.

Täna hommikul on Porvoo lähedal Neste Oili jõujaamas avastatud soolhappe leke. Töötajad evakueeriti ja õhku pääsenud hape lahjendati veega. Ja praeguseks on öeldud, et hape pääses inimesi ohustama tänu jäätunud ventiilile

Kuid pikemalt on viimastel päevadel räägitud TULEST ja üldse mitte romantilises kontekstis, ehhki kamina ja küünlatuli seda pakkuma peaks.
Pori linnast pärit noorpaar otsustas Sõbrapäeva eel vaikselt abielluda ning nad valisid selleks romantiliselt lumise ja karge suusakeskuse – üsna kaugel põhjas paikneva Levi.
Kihlatuteks nad jäidki, sest vaid mõned tunnid enne tseremooniat süttis noorte üüritud, hallikatest palkidest suusamajake tulle. Noor naine suutis tekkinud kaosest veel tuletõrjele majakese asukoha öelda, ei enamat.
Lapi päästekeskus sai kõne mõni aeg pärast südaööd ja ehkki nad toimisid kiirel ja suutsid tule leviku kontrolli alla võtta, ei suutnud päästemeeskond elustamisega ohvreid tagasi võita.
26 aastane naine ja 28 mees surid vingumürgitusse.

Miks tulekahju puhkes, ei ole veel täpselt teada. Kuid politsei uurib juhtunud õnnetusena ja nende sõnul on üsna tõenäoline, et tuli sai alguse suusamajakese saunaosast, ja tõenäoliselt on nö süüdi elekter, sest saunaruumis olid nii riiete kuivatus kapp kui ka elektriradiaator..

Pruutpaari viimane öö on viimastel päevadel palju kõneainet andnud. Ja salapärasest pulmaplaanist teatakse täna sedavõrd palju, et pulmaplaan oli pikalt ette valmistatud ning et ka fotograaf oli tellitud.
Miks sellest täna aga laiemalt räägitakse? Sellepärast, et soomes on pulmade planeerimine väga suurejooneline ja paljudele tulevastele abikaasadele nö aastaid kestev töö.
Siin on palju pulmade ja ettevalmistusega seotuid ajakirju, raamatuid ja muidugi internetifoorumeid. Ning neist foorumitest ühes, Amoriin.com, kirjutas aktiivsel ka tänaseks hukkunud pruut.
Kuid - ajakirjandus ei räägi mitte niivõrd leinast, ega vahenda pisaradi vaid on leidnud eluliselt vajalikuma teema – kuidas käitud tulekahju korral ja tulekahjus.
Niisiis - Kuidas end olukorrast päästa? Paar netiväljaannet on isegi gallupeid korraldanud, teemal: kas oskate tulekahju korral tegutseda: Kyllä 62% Ei 38%

Kui kodu süttib põlema, ja soomes kohustuslik tuletõrje-alarm või suitsuandur hakkab üürgama, on vaid loetud minutid aega, et ennast ja oma lähedasi päästa. Asjatundjate sõnul muutub korteripõleng tapvaks lõksuks kahe-kolme minutiga. Tuletõrjujad tuletavad leheveergudel meelde, et tulekahju ei tähenda alati leeke. Vahel ei leegitsegi midagi, suits on suurim vaenlane.
Kuidas siis toimida: kui te ei suuda tulekollet või suitsu ja vingu-tekitajat leida, on pääsemiseks ainult üks tee – majast välja ja võimalikult kiiresti. Väljuda tuleb neljakäpukil või roomates, ühesõnaga võimalikult madala, põranda lähedal, sest seal on tõenäoliselt vähem mürkgaase. Kui võimalik tuleks enda järel kõik uksed ja aknad sulgeda, et tulekolle saak võimalikult vähe hapnikku.

Soome päästjate keskliit rõhutab, et tulekahju on ääretult julm ja võimas loodusnähtus.
ja päästjad on mures, sest inimesed ei mõistvat seda. Me oleme ju näinud palju ameerika filme, mis annavad olukorrast vale ettekujutuse. Tegelikus elus ei ole päästajate sõnul võimalik põlevas või suitsevas ehitises edasi tagasi joosta. Tegelikkuses on ehitises tulekahju tekkides juba nii palju mürke, et inimene kaotab kergesti teadvuse.
Kuidas toimida, kui ärkad keset ööd tulekahju alarmi või suitsuandri lärmi peale, seda tuleks eelnevalt mõelda. Põgenema peab mõistusega!
Kuidas tulekahju kustutada, selleks ei ole päästjate keskliidu andmeid ühest reeglit. Võimalus ise hakkama saada on vaid juhul, kui suits on üleval lae all, kui see on aga meetri jagu madalamal tuleb koheselt lahkuda.
Soome kodudesse paigutatud tulekahju-alarmid on ehitatud selliselt, et nad hakkavad tööle minuti jooksul pärast tule süttimist. Seadus näeb ette, et igas kodus peab olema vähemalt üks alarm, asukoht on oluline ja ka see, et alarmi_karbis oleks töötavad patareid. Muidu pole ju kasu. Uusimaks turvameetmeks on sprinkel, automaatne kustutus-süsteem, mida päästekeskus üritab nö kogu soome jaoks maale tuua. Selline süsteem on praegu olemas näiteks kõigis hoolekodudes ja eakate päevakeskustes.
Kanada kollegid on sprinklerit kasutanud kuuldavasti ligi paarkümmend aastat. Tõsi, see on tõstnud ka ligi 1,5% elamute hinud, kuid tulekahjus hukkunute hulk on vähenenud selle aja jooksul 97%, seda siis Vancouveris.

Soomel on nüüd ka oma ametlik loom – SOOME TõUGU HOBUNE
Soome kulutuuriminister Tanja Saarela tegi eile teatavaks soomlaste rahvuslooma – hobuse, Soome tõugu hobuse. Finlandia-talos toimunud pidulikul tseremoonial peo-sangarit ennast kohal polnud., kuid sellest polegi midagi, sest Soome tõugu hobusel on kogu alanud aasta piduhõnguline.
Tõugu hakati aretama nimelt täpselt sajand tagasi. Täna on riigis 19 500 hobust, ehk kolmandik kõigist tõugudest. Soometõgu hobune on soomes aretatud, mõni tugev geen on pärit ka põhja-eruoopast. Soome tõugu hobusel on ka iseseisvus-aastail olnud suur roll, kasutati ju teda nii iseseisvuse algaastail maa harimiseks, siis sõjas ja hiljem ülesehitusel. Ja edukalt ongi kasutatud, sest Soome riik peab sel aastal oma 90ndat sünnipäeva.

Kolmest Kuueni 14. veebruar 2007

Lihtsalt

2007-02-11T14:40:00.001+02:00

Vahel on nii, et asjad lahenevad ja küsimused saavad vastatud. Ilma ühegi liigutuseta. Lihtsalt.
Vahel on küsimusi, millel ei leia ka otsides vastuseid. Ja siis ühel hetkel ... lihtsalt, ongi kõik selge.
Tänane päev pakkus kaks hetke:
- Soome ringhäälingu arhiivist jäi näppu toonase välisministri U. K. Kekkoneni kõne, mis kirjutatud generalissimus Stalini mälestuseks ehk aastal 1953
- Eesti Ekspressist hakkas silma Marek Tamme kirjutise Kellele kuulub minevik?
Miks ma need siinkohal üles riputan?
Lihtsalt. Et meelest ära ei läheks.

Kuhu ja milleks helistada?

2007-02-11T11:25:00.000+02:00

Täna, 11. veebruaril, on Soomes üleriigiline hädanumbripäev
Hädakeskuse poolt tehtud küsitlusest selgub, et peaaegu kõik soomlased teavad peast hädanumbrit 112. Parandamist vajaksid aga sel numbril saadav info ja see, kuidas vähendada asjatuid telefonikõnesid.
83% vastanutest teadsi, et hädanumbrile helistades võib tellida sündmuskohale kiirabi, kuid ainult 69% oli teadlik asjaolust, et hädanumbrilt võib ühendust saada ka politsei või tuletõrjega.
Vastanutest vaid 2% teadis aga seda, et helistades hädanumbrile saab teavitada ka sotsiaalsetest hädaolukordadest nagu perevägivald ja lastekaitse.
Hädakeskuse sõnul on neljandik hädanumbrile tulnud kõnedest nö tühi-kõned või valesti valitud.
Hädanumbri-päeva tähistatakse sel aastal juba 11. korda. Mitmel pool Soomes korraldatakse üritus, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu õnnetusjuhtumite ärahoidmisele.

KÖP: Roihuvuori eestlased

2007-02-10T13:05:00.000+02:00

Kliki ja kuula koolijutte Soome keelekümblusklassi õpetajatega
Vestlusringis on Roihuvuori kooli õpetajad Anne Ribelus ja Silja Aavik.
Mitte ainult koolist ei räägi me, vaid juttu tuleb ka kohanemisraskustest, piiridest, perest ja väärtustest. Ning eestlusest.

Kümblusklass on kohmakas sõna, kuid see pole tähtis.
Hoopis klassis toimuv töö on. Ja see, et tragi naine, Anne Ribelus sai koos Soome kolleegidega mõtte teoks teha.
Läinud sügisel tähistati klasside kümnendat sünnipäeva ning torti jagati peaaegu seitsmekümnele.

Neist klassidest räägitakse vähe. Ehk on see kohmakas sõnaühend põhjuseks. Sest nende kogemustest on meil kõigil midagi kõrvataha panna.

KÖP 9. veebruaril 2007

Alkoholist nii ja naa

2007-02-09T14:22:00.000+02:00

Tervise hoidmine ja parandamine on populaarseim uusaastalubadus
Järgnevad eluviiside muutmise-lubadus, inimsuhete parandamine, isikliku eelarve kontroll, enesetäiendamine ja tööga seotu. Lubadusi teevad väidetavalt keskmisest enam naised; need, kel on suuremad sissetulekud ja piirkonniti võrreldes on suurimad lubajad Soome lõunapoolses osas elutsevad kodanikud.
Suitsetamisest ja alkoholipruukimisest lubatakse samuti loobuda.

Alaealised saavad marketitest kergelt alkoholi kätte.
Soome uuringufirma Stakesi hiljutisest uuringust selgus, et üsna lõdva randmega vahetab pudel omaniku ning ka baaris või restoranis vaadatakse tellija vanusele läbi sõrmede.
Sügisel uuriti olukorda Hämeenlinnas, ning selgus, et kõige enam rikkumisi tehti kioskites, väikestes poodides ja bensiinijaamades. Noored said siidrit ja õllekorvi kätte ilma, et keegi oleks nendelt dokumente küsinud. Kuid kõige lihtsam ostukoht oli market.
Stakesi uuringust selgus ka, et juba veidi napsisele noorele müüdi, ilma pabereid tahtmata. Nii võeti ühes piirkonnas nö vahele näiteks 160 pubi, restorani, pizzeriat ja ööklubi. Kõige enam rikkumisi oli ööklubides.

Füüsilise vägivalla hulk on Helsingis kasvanud nädalavahetustel ja just kesklinna piirkonnas, restoranide ja pubide läheduses. Huvitav on samas aga, et üldine kuritegevus on vähenenud. Politsei sõnul on tegemist tüüpiliste juhtumitega: kellelgi lõpevad sigaretid ja ta läheb kelletki nuiama ja nii see algab.

Alko avaldas jaanuaris, nagu ikka, oma eelmise aasta läbimüügi tulemused – liitrites on see 111 miljonit. Tulemus on paar protsenti varasemast parem.
Kõige enam müüdi punaseid ja valgeid veini ja viina. Kuid eelmisel aastal olevat lisandunud ka vahuveinide populaarsus. Kõige enam osteti eestlastelegi tuttavat longerot.
Geograafiliselt olid populaarsemad tchiili, prantsuse ja hispaania veine. Palju osteti ka Itaalia ja Austraalia toodangut.
Soomlased ostavad kõige sagedamini odavat alkoholi, s.t. kõige enam ostetakse alla 10 euroseid pudeleid. Läbimüügi hulgast on neid nimelt tervelt 95 %.
Papi-veinid on samuti populaarne artikkel – saab korraga rohkem ja taara pärast pole muret.

Alkohol on arengupeetuste tekke suurim põhjus
Täna hommikune teleprogramm Aamu-tv pakkus tõsise uudisloo, öeldes et viina tõttu sünnib igal aastal umbes 600 puuetega last. Ja neist iga kümnes on tõsiste kahjustustega.
Lootekahjustused on Soomes lisandunud, ja eriti selgelt paistab see silma Põhja-Soomes, kus näiteks kümme aastat tagasi oli selliseid juhtumeid aastas vaid paar.
Võimalikke kahjustusi nähakse liiga hilja, alles siis kui esimesed inimese arengu seisukohalt olulised nädalad on seljataga, ja seetõttu hilineb ka abi.
Kui varem on siinsetes nõuandlates öeldud, et natuke ikka võib – mis tähendab saunaõlut või klaasikest veini. siis tänase uudise kohaselt on arstid ühiselt nö NULL-LIINI valinud. Ehk siis ei ainsatki klaasi, pudelist rääkimata.
Siiani on öeldud, et õlu isegi soodustab rahulikku rasedust.
Täna peetakse suureks alkoholikoguseks nädalas/10 pudelit õlut, milles 2,8-4,5 protsenti alkoholi, ehk siis see õlu, mida toidupoest osta saab.
Soomes on alkohol jagatud laias laastus kaheks: toidupoes ja alkoholipoes müüdavaks.
Uudises sõna võtnud arst nentis, et alkoholi tagajärgedesse ja selle kasutamisse suhtutakse ehk pisut liiga lõdvalt. Väide põhineb asjaolul, et kui arengupeetust põhjustaks mõni ravim või kemikaal, oleks juba ammu lokku löödud.

Alkoholiseadus
Soome Esinduskogu võttis 7.veebruaril vastu alkoholiseaduse. Tähtsamad sätted on siin:
* Alkoholi reklaamimine on televisioonis keelatud ajavahemikul kl. 7.00-21.00 Keeld puudutab kõiki alkohoolseid jooke alates 1,2% ehk siis siidrist viinani.
* Pudelid sildistatakse hoiatustega: "toode on ohtlik teie tervisele", "alkohol ohustab loodet".

saatele Uudis+ 8. veebruaril 2007

Kilde Kolmest Kuueni IV

2007-02-07T15:02:00.000+02:00

Jaana Pelkonen (30)
- ligi kümne aastase saatejuhikogemusega. Teinud ka otseülekandeid ja tegutseb õhtujuhina erinvatel üritustel;
- YLE eruovisiooni saatejuht alates 2005. aastast;
- kohalikke eelvoorusid juhib kolmandat aastat järjest;
- Räägib lisaks emakeelele soome keelele vabalt rootsi, inglise, hispaania ja prantsuse keelt.
- Ühiskonnateaduste magistritöö on kavas lõpetada sel kevadel.

Mikko Leppilampi (28)
– filminäitleja, Soome oma filmiauhinna Jussi omanik – rolli eest filmis ”Pärleid ja sigu”
- õppinud paar aastat Kanadas
- Konfereeris muuhulgas Euroopa Liidu eesistusmise algust tähistavaid sündmusi Brüsselis, läinud aasta juulis.
- sügishooajal juhtis meelelahutuslikku telesaadet NEVADA;
- laulab, debüütalbum ilmus läinud kevadel;
- valdab lisaks soomele ja rootsile, inglise keelt ning oskab ka prantsuse keelt (koolis nö pika keelena õpitud)
- ettepanek kandideerimiseks tehti pool aastat tagasi, Leppilampi hindab end kui ehedat saatejuhti, kes suudab olukordi juhtida ja neist osavalt välja tulla.

Eilsel pressikonverentsil küsiti Jaanalt ja Mikkolt, et kuidas nad ootamatustega toime tulevad – á la kleit läheb katki ja kukub maha või kaob elekter või kukub prozektor kaela. Mõlemad lubasid, et suhtuvad olukorda nii, nagu see olekski pidanud sedasi minema 

Kolmikdraama kaotaja
Jaanaga paar aastat koostööd teinud kindel saatejuhi-kandidaat Heikki Paasonen on meediale öelnud, et soovib uudist ”seedida”.
YLE eurovisiooni ülekandeid Kiiovast ja Ateenast teinud Paasonen jäi väidetavalt valimata vähese keeleoskuse tõttu. Paasonen oli varem öelnud, et kui tema peaks kõrvale jääma, on ta pettumus suur. Nii juhtus ja 30aastane mees ütles eile ”iltalehtile”, et ta soovib nüüd lihtsalt vait olla – niisiisi pole ka pikemaid kommentaare, kuid pettumus kumab vaikusest tugevalt läbi. Kuuldavasti olevat Heikki Paasonenile siiski mingi töö lubatud, kuid sel pole hetkel tema jaoks tähtsust. Eks näis, kuidas edasi. Järgmine kord tuleb Paasoneni telekaamerate ette ilmuda sel laupäeval, mil nad koos Jaanaga juhivad viimast Soome eelvooru. Ning ees seisab veel ka kohalik finaal.

Õhtujuhid valiti esmaspäeva õhtul ning valijateks Soome eurovisiooni organisatsiooni pealik Heikki Seppälä ning YLE programmijuhid Ville Vilén ja Olli-Pekka Heinonen. Ning Valitud said telefonikõned õhtul kell 8.45. Valiku puhul oli üks eriti tähtis kriteerium ka tulevaste õhtujuhtide omavaheline keemia.
Jaana Pelkonen ja Mikko Leppilampi on Eurovisiooni ajaloos järjekorranumbrilt 19nes õhtujuhtidepaar. Enne nö paarisrakendeid juhtisid lauluvõistlust 32 nais-saatejuhti ja üks kord on laval olnud õhtujuhtide-trio
52. Eurovisiooni poolfinaal toimub Helsingis Hartwall Areenil neljapäeval 10. mail ja finaal on laupäeval, 12. mail.
Osavõtjaid on sel aastal rekordiliselt – 42. riigist ning finaali pääseb neist 24.

_____
Ajalehed tegid gallupeid ning lugejad olid enamasti üksmeelsed, et esikpaar on Jaana ja Heikki
Ka Jaana oli Heikki poolt, kuid vastas ka diplomaatiliselt – et Soomes on muidugi ka palju teisi häid saate- ja õhtujuhte, kellega koos tööd teha.
Jaana kinnitas samuti oma tahtmist just Heikkiga Eurvisiooni juhtida.
Eurovisioon on suur austusavaldud. See on suurim võimalus, mida saatejuhina teha saab. Ja loomulikult tahan ma Heikkiga seda koos teha.

Jaana teab ka, et tänu lavale pääsemisele jääb tal suur osa eurovisioonil toimuvast ja võistlusega seonduvast nägemata. Tuleb tal ju nüüd kodus istuda ja materjalides tuhnida – nagu ta ise ütles.
Kui valik oleks tehtud pärast Lordi võitu, oleks kaksik olnud ette teada ja kindlalt
Heikki Paasonen - Jaana Pelkonen

Saatejuhtide top 5:
Naised:
1. Jaana Pelkonen 40%
2. Maria Guzenina – MTV kunagine saatejuht
3. Ella Kanninen
4. Ellen Jokikunnas – Idolsi saatejuht
5. Irina Björklund – filminäitleja
Mehed:
1. Heikki Paasonen 34 %
2. Marco Bjurström – Soome Mart Sander
3. Axl Smith – tänane MTV Skandinaavia saatejuht
4. Mikko Leppilampi 5,5 %
5. Peter Franzen – filminäitleja (mänginud ka eesti filmis ”Nimed marmortahvlil”

Aitab lobast! väljavõte teemakohasest foorumist 7.2.2007 11:27
Valik on tehtud, aitab lobast. Jaana ja Mikko on väärt seda, et meie soomlased, neid 100% toetame.
Võõras keeles vestlusoskuse võib omandada ka kolme kuu jooksul, eriti veel kui mingi põhi on juba olemas.
Fakt on see, et nad oskavad olla loomulikud ja kindlal ning see eeldab ju tugevat eeltööd – järelikult on neil selleks oskused ja valmidus olemas.
Olegm tänulikud, et kellelgi on siin ujedate ja tagasihoidlike inimeste maal, on piisavalt julgust ja annet.
Soome õnnestumises on oma osa kindlasti just neil kahel karismaatilisel inimesel. Hea enesetunne või FEELING tipp-hetkel on oluline ja seda pole mõtet jätkuva spekuleerimise ja ohkimisega mustata.
Jääb vaid üle loota et ka sopalehed suudavad Jaanale ja Mikkole töörahu võimaldada.
Lordile on leitud vist mantlipärija!
kui telestuudio ette ja seinte vahele kogunenud fännide põhjal menu arvestada, siis peaks sel aastal parim laul olema ansamblil Lovex. Nende laul Anyone anymore sai suurima poolehoiu ning pääses nüüd esialgu edasi Soome laulu finaali, mis toimub Turus 17. veebruaril

Lovex esindab põhjamaist jäärapäisust ehk siis midagi samalaadset nagu eelmise aasta võidutooja Lordi. Oma loomingut teevad noormehed põhimõttel: ”Muusika peab tundeid äratama. Keset teed kõndijaid on juba küllalt.”
Laulu-meistrid ja solistid Eurovisioonist:
- ”Tuleb ikka hirmus palju kontserte anda, kui tahab telerite ees istuva publiku taolist vaatajaskonda koguda.”
- ”Lauljal ei ole väga palju paremaid võimalusi enese ja oma muusika esitlemiseks”.

Ja Idolsist ka pisut, sest Eestiski on alanud superstaariotsingud
Leedulane RUSLANAS KIRLIKINAS(23) tekitas kõmu.
Jaanuari algul oli skandaal tänaseks saatest juba välja hääletatud noormehega
Viie aasta tagused alastifotod tekitasid siin paraja skandaali, kuid Idolsik-tahtjale anti armu.
Saate produtsendil Marika Makaroffil ja 23-aastasel leedulasel RUSLANAS KIRLIKINASil oli pärast pildi-loo lekkimist pooletunnine jutuajamine ning uue võimaluse saamine oli nooremehele selgelt kergendust toov.
Otsus tehti Soomes, kuid kuivõrd tegemist on rahvusvahelise saateformaadiga, kuulati ka nö rahvusvahelist arvamust.
Zürii ainke naisliige Nina Tapio usaldab Ruslanasit: ”Ta oskab laulda ja vaid see on oluline!”
Zürii esimehe Asko Kalloneni sõnul ei ole noore leedulase kõmuline minevik edukale tulevikule takistuseks.
Saate produtsendi sõnul peab kõigil olema võimalus alustada uut eluetappi nö valge lehena.
Peamine põhjus jätkamiseks oli see, et fotode tegemisest ja avaldamisest on kulunud 5 aastat. Tähtis oli seegi, et pilte ei ole avaldatud praeguse võistluse ajal.

Kolmest Kuueni 7. veebruaril 2007

Kilde Kolmest Kuueni III

2007-01-31T17:48:00.000+02:00

Kaupmehed on allahinnatud plaatide-müügiga rahul
Soomes lõppes pühapäeval esimene ülemaaline plaadimüügi-ale.
Ale eesmärk oli tarbijale näidata, kui soodsalt ja isegi odavalt võib soomes plaate osta.
Jõulujärgselt alanud ale-hooaeg oli üllatavalt populaarne – tavaliselt maksab plaat 20-25 eurot. Nüüd sai oma lemmikud osta näiteks vaid 5 euro eest.
Kaupmeeste hinnangul osteti ka palju nö normaalhinnaga tooteid – plaate, filme, karaokesid jms.
Järgmisel aastal jälle!

Halb ilm viis soomlased kinno
Halb ilm, või ütleme siis lumevaene talv tõi novembris-detsembris rekordiliselt külastajaid.
Soome kinodekett Finnkino hinnangul on rahvas jälle pimedad saalid üle leidnud ning eelmise aasta jooksul käis kinos ligi seite miljonit soomes elavat inimest, ja see on ligi miljoni vaataja võrra enam kui varasemal aastal.
Üks eelmise aasta lemmikutest oli suusahüppaja Matti Nykänenist tehtud film ”Matti”, soome kinolinal nägi filmi ligi pool miljonit vaatajat. Aasta lõpus oli menukaim uusim James Bond.
Soomes ületab see film peagi poole miljoni vaataja piiri. Ja see on tugev näitaja Soome mastaabis.
Omamoodi rekord tehti ka kinopileti hindades Helsingi Tennispalatsi ja Kinopalatsi piletite hind on nädalavahetustel juba kohati 11 eurot. Tava-hind 6-8 eurot, laste filmid 5.

Soomlased on mures ilmastikumuutuste pärast
nii kinnitas ka mõni päeva tagasi avaldatud uurimus, mis puutuas esmakordselt soomlaste suhet soojeneva kliimaga oma kodumaal. Küsitlusele vastanute mure oli ühine, vanusest ja soost sõltumata.
Paistab, et kodanikud on ise valmis midagi ära tegema nö isiklikult elu muutes. Ning sellist suhtumist oodatakse ka naabrilt ja poliitikult. Uurimusest selgus seegi, millist infoallikat usaldavad soomlased ilmastikumuutuste küsimustes kõige enam. Nendeks olid Meteroloogiajaam ning muud samalaadsed ametkonnad. Hoolega jälgitakse teemat ka televiisorist ja ajalehtedest. Niisugused andmed saadi tuhandet soomlast intervjueerides.

Mannerheimi Lastekaitseliidu nõuandetelefon ja internetilehekülg on viimase aasta jooksul saanud kokku 1380 mure-ühendust. Naised on mannerheimi poole pöördunud sagedamini kui mehed. Ning probleemide on vist igal maal tuntud: kuidas vanemana hakkama saada ning kuidas jaksata lapsevanemana. Ka masendus ja hingeline kitsasseis on sagedasti murekõnedes esil.

Alaealised saavad marketitest kergelt alkoholi kätte.
Soome uuringufirma Stakesi hiljutisest uuringust selgus, et üsna lõdva randmega vahetab pudel omaniku ning ka baaris või restoranis vaadatakse tellija vanusele läbi sõrmede.
Sügisel uuriti olukorda Hämeenlinnas, ning selgus, et kõige enam rikkumisi tehti kioskites, väikestes poodides ja bensiinijaamades. Noored said siidrit ja õllekorvi kätte ilma, et keegi oleks nendelt dokumente küsinud.
Kuid kõige lihtsam ostukoht oli market.
Stakesi uuringust selgus ka, et juba veidi napsisele noorele müüdi, ilma pabereid tahtmata. Nii võeti ühes piirkonnas nö vahele näiteks 160 pubi, restorani, pizzeriat ja ööklubi. Kõige enam rikkumisi oli ööklubides.

Füüsilise vägivala hulk on Helsingis kasvanud nädalavahetustel ja just kesklinna piirkonnas, restoranide ja pubide läheduses. Huvitav on samas aga, et üldine kuritegevus on vähenenud. Politsei sõnul on tegemist tüüpiliste juhtumitega: kellelgi lõpevad sigaretid ja ta läheb kelletki nuiama ja nii see algab.

Kui Päike loojub...

2007-01-31T11:42:00.000+02:00

Kirill "KIRKA" Babitzin (1950-2007)

Aastal 1984 esindas Kirka Soomet Eurovisioonil ning sellest olemis-laulust sai ta visiitkaart - päikseline, lõbus, särav ja KIRKAlik.

Plagiaadikahtlustest

2007-01-30T22:39:00.000+02:00

Soome äsjane Eurovisioonile tahtja Katra esitas pühapäeval laulu "Tietäjä", mis meenutas nii laulu alguses kui refräänis üllatavalt palju hollandi metal-bandi Within Temptationin laulu "Jillian".

Ajatundjad kinnitavad, et Katra laul ei ole plagiaat. Seega võib laul oma võistlusteed maikuisele suurvõistlusele jätkata.
Ehkki need kaks laulunäidet siin ülal on kohati kui "kaksi marjaa", suutis asjatundlik kohtunikkond loo ära põhjendada.
Kuidas siis?
Kutsuti kokku zürii - Kalle Torniainen, Veikko Samuli, Riku Niemi ja Pertti Haverinen ning tehti neile ülesandeks uurid nö kattuvust.
Mehed kuulasid ja jõudsid järeludsele, et ehkki laulude refräänid ja algus on täiesti sarnased nii meeleolul kui ka rütmi poolest, ei ole ometigi tegemist koopiatega. Meloodia ja harmoonia on mõlemal laulu omalaadsed ning lõppkokkuvõttes on need siiski vaid kaks üsna sarnast laulu. Kuid see ei ole plagiaat ja ka mitte keelatud.

Väidetavalt on plagiaadiga tegu alles, siis kui näiteks kogu refrään oleks olnud samasugune. Paari takti pikkune sarnasus ei ole asjatundjate meelest piisav.
Vat sedasi! Tuletan siinkohal meelde, et noote - neid originaale - on vaid seitse...
Siinkohal olgu mõlemad lood siis kõrvuti kah: puust ette ja punaseks! Ja plagiaati sellest ometi ei saa...

Vali mäng

2007-01-29T22:41:00.000+02:00

Valimis-"masinad" ja -leheküljed on tänaseks Soomes kasutada olnud juba paar nädalat. Arkaadia mäele tahtjaid on kokku 1400 ning et neist kõige sobivam valida, selleks on parim abimees just valimismasin või omalaadne valimismäng.
Tegemist on internetis toimiva süsteemiga, kuhu huviline märgib oma eelistusi ja arvamusi, mille põhjal arvuti pakub sobiva kandidaadi, kelle poolt hääletades võiks edaspidi lubatud maal elada.
Uuenduslikuim masin on sel aastal reklaamikanalil MTV3, kus lisaks valimisplatvormile ja eelistusele näed ka esindajaks tahtja silmavaadet
Paljud tänu abimehele oma hääle annavad, on veel uurimata. Kuid näiteks aasta tagasi toimunud presidendivalimiste eel käis huvilisi, toona populaarseima MTV valimismasina leheküljel, tublisti enam kui pool miljonit.

Kuidas hindavad aga endid suurimad parteid ise?
Kokoomus on teiste suurimate parteidega võrreldes tituleerinud end
kõige võidu-tahtelisemaks
Ametlik eesmärk on tõusta suurimaks parteiks.
Kokoomuse ajaloo parim valimistulemus pärineb aastast 1987, mil partei sai peaaegu veerandi parlamendikohtadest. Suurimat frakstisooni neist siiski ei saanud, seetõttu on peaministri portfell seni kättesaamatu püsinud. Tuntuim kokoomus-lane on Sauli Niinistö.

Keskusta sooviks on olla taas suurima esindatusega partei
Kolm päeva tagasi valimiskampaaniat avades kinnitati, et kavatsetakse säilitada peaministri koht. Ka maarahva-liiduna tuntud Keskusta on parlamandis ülekaaluline olnud neljal korral, samas pole seda õnne neil olnud järjestikustel valimistel. Sel korral soovib Keskusta oma positisooni hoida ka seetõttu, et partei näeb valitsusse vaid otseteevõimalust.
Tuntumad nimed on Matti Vanhanen ja Tanja Saarela.

SDP ehk Sotsiaal-demokraadid soovivad märtsi-valimistel tagasi võita ka kaotatud peaministri kohta. Parlamendi saja aastase ajaloo vältel on Soomes toimunud 34 esinduskogu valimist, ning vaid viiel korral on demarid kogenud vähemuserolli. Seekord on SDP endi sõnul kasutanud kõiki võimalusi – hääletajatele räägitakse isegi õuduslugusid porvari-valitsusest.
Valimisplatvorme võrreldes on aga juba tõdetud, et sotsaaldemokraatide 1995. aasta suurvõitu enam ei tulevat, tõsi, ka kaotut ei paistvat. Kuid Vasemmistoliitto ehk nn ehtsad vasakpoolsed olevat tugev konkurent. Tuntuimad demarid on Erkki Tuomioja ja Paavo Lipponen.

Kõik parteid usuvad, et suurim fraktsioon loetakse kokku Lõuna-Soome häältest.
Ühiskonnateaduste arhiivi juhataja, poliituurija Sami Borg’i hinnangul on ajakirjandusel suur vastutus, sest köik oleneb meedia tõlgendustest.
Borg’i sõnul on põhiprobleemiks, poolehoidude tõusu ja languse kommentaarid. Tähtis olevat meeles pidada sedagi, et kõik uurimused on maksulised.
Soome meedia olevat viimasel ajal muide senisest sõbralikum, näiteks pisiuuringud ei jõuagi enam võimalike valijateni.

Valimisprotseduur on seekord ka Soomes lihtsam: eelhääletus-punkte on seekord 150 võrra rohkem. Punktid paiknevad peamiselt erinevates ametiruumides, ning neid on üle riigi kokku ligi 900.
Välisriikides avatavaid eelhääletuspunkte on veidi üle 200, ühtekokku 87 riigis.
Soome parlamendi valimiste eelhääletus algab päev enne naistepäeva.
Valimispäev on 18. märts.

Kilde Kolmest Kuueni II

2007-01-24T12:45:00.000+02:00

Raadio on pop
Soomlane kuulab raadiot päevas keskmiselt 3 tundi ja 14minutit. Soome kuulatuim jaam oli eelmisel aastal Riigi ringhäälingu kanal Radio Suomi. Kanalit kuulab nädala jooksul enam kui 2 miljonit inimest.
Iga päev kuulab raadiot 79% soomlastest ja nädala jooksul koguni 96%.
Teisel kohal on Radio Nova, järgnevad YLE teine kanal Radio1 ja Estraadimuusika-kanal Iskelmäradio.
Popim noortekanal kuulub samuti Riigi ringhäälingule ja see on YleX, kuulajaid keskmiselt 950 tuhat.

Interneti kasutuses on alanud kolmas etapp
Internetist on kujunenud erinevate vanuserühmade huviala.
Seda kinnitab ka Lappeenranna Tehnikaülikooli professor Jukka Kemppinen. Tema sõnul algas kolmas etapp paar aastat tagasi ning see on loonud uusi kultuurivorme nagu internetitelefonid, netipäevikud ehk blogid ja interneti fotoalbumid.
Blogid ja jututoad on proffessori sõnul omalaadsed kultuuriajakirjad.
Esimene etapp algas1990ndate keskel, mis sündis ülemaailmne võrgustik, milleeniumi vahetusel oli tehnika juba sedavõrd arenenud, et arvuti sai endale soetada peaaegu igaüks, ning siis algas teine etapp
Soomlaste interneti kasutus on alla 50aastaste hulgas peaaegu 100% ning tänu erinevatele kursustele on ka üle 50 aastased järjest enam internetis toimuvast huvitatud.
Suurim hüpe on Professori Kemppineni sõnul Skype ning ”online kirjutamine” ehk messeneger
Ning viimase aja suur muutus on ka YouTube – heli ja videolõikude üles ja alla laadimise portaal, kus ühe päeva jooksul võib kasutajaid olla ühekokku miljon.
YouTube vajalikkust ja mõistlikkust Kemppinen ei jaga, kuid leiab, et selle keelamin pole samuti mõistlik. Ehk on aeg lõpuks küps, et koolis õpetatakse mitte enam neti kasutamist vaid seda, kuidas internetis käituda, kuidas end kaitsta ning kuidas erinevates olukordades end kaitsta
Ja lõpuks: soomekeelne sõna NÖRTTI on jäämas ajalukku. Neid lihtsalt pole enam, sest netis liikumine on cool.

Suurköögid teevad üha enam kalaroogi
Suurköögid: haiglad, koolid, lasteaiad, hooldekodud ka mõned töökohad jne.
Kala ja metsloomaliha tarbimine on kümne aasta jooksul kasvanud ligi kolmandiku võrra
Põhjus on välismaalt toodavate kalatoodete hinnas – need on suurperede ja suuremate leibkondade joaks lihtsalt niivõrd soodsad.
Kodumaist kala süüaks nö säästlikult. Silgutoidud on jätkuvalt näiteks koolisööklate menüüs, kuid silku ei taheta sugugi nii meelsasti kui näiteks forelli..
2005. aastal söödi ühtekokku ligi 14 miljonit kilo kala. Kõige enam tehti toitu forellist, lõhest ja tursast.
Välismaiseid kalatooteid kasutatakse pisut enam kui kodumaiseid. Vähki on söödud ligi 800 tuhat tükki
Põhjus, miks köögid kala hangivad on kindluses, et kala tõesti alati ka saadakse.
Oma mõju miks, kala nüüd veel enam süüakse on ka kõikvõimalikel toiduainaspetsialistide soovitused ja terviseuuringud. Inimesed tahavad olla tervemad ja elada tervislikumalt.

Soomes elavad välismaalased on järjest enam huvitatud soome kodakondsusest.
Eelmisel aastal oli välismaalasteameti andmeil tahtjaid 4095, mis on viiendki võrra rohkem varasemaga vörreldes. Suurim osa kodakondsusetahtjatest on Vene kodanikud, järgnevad somaalia, iraagi, iraani ja eesti kodanikud.
Eelmisel aastal rahuldati 87% sooviavaldustest.
Soome kodakondsust tahetakse ka nö tagasi. Kuna soomes on võimalik saada topeltkodakondsus, siis on välissoomlased Rootsist, Ameerika ühendriikidest, Kanadast, Austraaliast ja Venemaalt oma soovist märku andnud. Ja sel viisil sai soome endale tagasi 1896 kodanikku.

Kolmest Kuueni 24. jaanuaril 2007

Kasino & Casinó

2007-01-23T12:20:00.000+02:00

Kasino (it. casino) tähendab ehitust või ruumi, mis on mõeldud meelelahutuseks, enamasti hasartmänge mängides. Kasinode juurde kuuluvad enamasti hotellid ja restoranid.
Algselt tähendas kasiino omalaadset paviljoni, roomastiilis villat või spa-kohvikut. Alates 19.sajandist, mil hakkasid levima erinevad aktiviteedid ja lõbustused ning mängud, sai sõna kasino uue, tänapäevase tähenduse. Tänapäeva Itaalias tähendab Kasino lõbumaja, ja mängukasiion viitab omakorda sõnale Casino, kus rõhk on o-tähel.

Mängukasiinod on matemaatiliselt väljatöötatud selliselt, et pikema aja jooksul võidab kasiino ning mängur kaotab. Kuid mõnede mängude puhul (enamasti erinevates pokkeritest, mängitakse nö omavahel teiste mängijate vastu. Kasiinodes on erinevaid hasartmänge: nii lauamänge kui ka mänguautomaate.

Kohad, kus aastal 2003 võis Soomes hasartmänge mängida:
• 1 kasiino – Grand Casino Helsingis
• 54 mänguhalli (Potti ja Täyspotti/RAY)
• 287 restorani, kus on kasiinomänge
• 17 500 mänguautomaati
• 43 hipodroomi
• enam kui 4000 loteriipiletite müügipunkti – kioskid jms. ning ligi 3000 online-müügipunkti
• samuti on veel interneti, kus ripuvad Soome ametlikud kihleveo ja totalisaatori leheküljed.
(Allikas: Ilkas & Turja: Rahapelitutkimus. Sosiaali- ja terveysministeriö/Taloustutkimus Oy. Toukokuu 2003)

Mängimine ei ole probleem nii kaua kui see ei ole probleem
Neljast soomlasest kolm mängib hasartmänge. Rahamängudest saadaval tulul on suur roll soome ühiskonnas. Soomes mängitavatest ehk nn. kohalikest mängudest saadav tulu on aastas ligi kaks miljardit. Lisaks sellele kulutavad soomlased palju raha ka internetis ja välsimaal mängides – ühtekokkul enam kui saja miljoni ulatuses, aasta jooksusl.
Raha- ja hasartmänge hoiab raamis aastal 2001 jõustunud hasartmänguseadus, milles on sätestatud mänguloale ka soomlaste ainuõigus. Seadus sätestab ka tulude kasutuse. Rahamängudes osalejate igakülgse turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse takistamiseks ning mängimisest teingitud sotsiaalsete probleemide vähendamiseks on seaduses täpsemalt sõnastatud kavõimalik

Soomes on hasartmängumonopol, milles seadusega sätestatud mänguluba on antud kolmele firmale:
1) Veikkaus Oy – loteriide ja kihlvedude korraldamiseks;
2) Raha-automaattiyhdistys – raha-automaatide haldamiseks raha-automaattien käytettävänä pitämiseen, kasinopelien toimeenpanemiseen ja pelikasinotoimintaan;
3) Fintoto Oy – totalisaator.
Hasartmänguluba anatakse ainuõigusega korraga kuni viieks aastaks.
Loa annab ja lõpetab vabariigi valitsus. Esimene viis aastat sai just aastavahetusega ümber. uued load anti neile kolmele firmale juba eelmise aasta aprillis.

Mängudest saadava raha kasutus:
1) Loteriidest ja kihlveost saadud tulu läheb spordi ja liikumise edendamiseks, teaduse, kunsti ja noorsootöö arendamiseks.
2) Raha-automaatide, kasinomängudest saadav tulu antakse tervishoiu ja sotsiaalse heaolu edendamisele.
3) Totalisaatorist saadud summad kasutatakse hobusekasvatuse ja ratsaspordi edendamiseks.
Kuidas ja kellele täpselt abiraha antakse, otsustab kahe esimese firma puhul jälle vabariigi valitsus. Põllumajandusministeeriumi jagada on totalisaatorist saadavad tulud.

Mängutegevuse järlevalvekohustus on Soome siseministeeriumil ning võimalike probleemide järelvalvekohustus on sotsiaal- ja tervishoiministeeriumi ampluaa.
Mängusõltlaste järelvalve kohustus, ka majanduslik lasub kohalikel omavalitsustel.
Tekkinud probleeme rahasvatavad mängurid üldjoontes siis ise: Raha-automaadiühendus, Veikkaus OY ja Fintoto OY maksavad sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumile hasartmängusedusega kindlaksmääratud protsente: 45%-45%-10%

MÄNGIMINE ja TULUD
Statistika aastast 2005:
Tulu saadi 2159 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes oli see 4,3 % parem.
Veikkaus Oy läbimüük 1315 miljonit. Parim müügiartikkel Loto.
Raha-automaattiyhdistys 647 miljonit eurot, summast on maha arvestatud võitudena välja makstu.
Fintoto Oy 196 miljonit eurot.
Kokku 2159 miljonit eurot. eelneva aastaga võrreldes on kasvuprotsent 4,3 %.

Mängijad kaotasid ühtekokku 1337 miljonit eurot.

Hasartmängudest saadavad tulud on viimase kümne aasta jooksul enam kui kahekordistunud.
(850 miljonit eurot / 1992 ; 2069 miljonit euroat / 2004)
Aastal 2003 tehtud majandusuuring näitas, et Üle 15 aastastest soomlastest on 74% mänginud raha eest ja raha pärast.
Keskmiselt kulutab soomlane oma mänguhimu rahuldamiseks 4% netokuusissetulekust. – mängitakse keskmiselt 2-3 mängu, kulutades nädalas 13 eurot. Nii mängib 43% soomlastest.
Soomlastest 12% mängib mitu korda nädalas ehk siis umbes 10 mängu.

Majandusuuringu andmeil kuulub rahvsuavahelises mõõtkavas mängurite riskirühma 1,5% soomlastest – riskirühma kuuluvad need, kelle jaoks on mängimine majanduslikult, sotsiaalselt ja psüühiliselt probleemne ja see võib viia sõltuvuseni.

Tänaste uudiste andmeil on Soomes hinnanguliselt 65 000 mängusõltlast! Kuid Soome näol on mänguri jaoks tegemist üha maailma turvalisema riigiga.

uudis+ 23. jaanuar 2007

Kas teadsid, et

2007-01-23T12:14:00.000+02:00

Kolm seppa on kohtumiskoht. Sel platsil on sageli väike majake, poliitikute valimis- ja propagandaonnike. Ja kusagil seal toimub alati midagi - aegajalt on seal suis kogu puhkpilliorkester.

Kolme sepa kuju autor on Felix Nylund. See paikneb Aleksanterinkadu ja Mannerheimintie ristmikul, Kolme sepa väljakul. Kuju avati 1932 ning see kujutab kolme alasit taguvat seppa. Kuju tekitab turistide hulgas endisel suurt hämmastust, sest sepad on alasti.

Pronksist kuju graniidist jalami ülaosa ümber on ladinakeelne tekst MONUMENTUM – PONENDUM – CURAVIT – LEGATUM – J. TALLBERGIANUM – PRO HELSINGFORS A.D. MCMXXXII ("Kuju püstitas J. Tallbergi annetuste abil liikumine "Pro Helsingfors" aasta 1932"). Liikumine "Helsingi eest" kinkis kuju linnale. Tallbergi ärimaja asub Kolme sepa väljaku põhjapoolsel küljel.

Kuju jalamil ja sepaalasil on sõjamälestus aastast 1944, pommikildudest tekkinud augud.

Tulbine talv

2007-01-22T16:01:00.000+02:00

Lillepoodide nõutuim lill on praegu tulp. Värv pole oluline, isegi mitte õiekuju. Tähtis, et killuke kevadet on vaasis. Ometigi peetakse tulpi Soomes ennekõike jõululilleks. Kuid vaid valget ja punast, näiteks koos männiokste ja mustikavartega.

Tulpide kodumaa on Pärsia. Euroopasse toodi need lilled umbes aastal 1500 ning Soome jõudsid tulbid umbes 200 aastat tagasi. Ning tänaseks on Soomest saanud üks suuremaid tulbitarbijaid.
Paljudele soomlastele on tulp juba jõulude ajal erilisel kohal. Tulbi-istutused kaunites pottides või korvides on aastast aastasse nõutud.

Tulbid on algusest peale kõrgelt hinnatud olnud. Nendega on isegi börsil käidud. Legend teab rääkida loo ka mehest, kes olla Hollandis terve maja ühe tulbisibula vastu vahetanud.
Tulpe on üldse kokku olemas umbes 6000 liiki, nende hulka kuuluvad kõik võimalikud värvid - ka sinised ja mustad. Siniseid tulpe võib küll osta, kuid mitte kasvatada, sest need on kunstlikult värvitud.
Räägitakse ka valgetest ja mustadest lilledest. Valged on tõesti olemas, ja neist loo lõpus, kuid musti... tegelikkuses on lillede must värv siiski tumelilla.

Soomes kasvatatakse aastas umbes 40 miljonit tulpi, välismaalt sissetooduid väga kergelt ei leiagi. Tõsi, mõned haruldased liigid siiski on.

Kõikidel tulpidel on oma nimi. Suur osa tulpidest kannab sinivereliste nimesid, näiteks nagu Printsess Victoria. Oma tulbid on ka Abbal ja president Kennedyl.
Soomes aretatud tulbiliikidel on aga linnade nimed: Mikkeli, Tampere ja Lapimaa sügise auks "Lapin Ruska". Nimed on ülemaailmsed, nii et võib täiesti vabalt juhtuda, et mõni inglise härra viib daamile kimbu Tampere-nimelisi tulpe!
Erinevad liigid õitsevad erinevatel aegades, ja seepärast on meil võimalik nii pika aja vältel poest tulpe osta.
Muide, tulpe ostetakse kõige sagedamini reedel ja laupäeval.

Üks erilisemaid tulbisorte on prantsuse tulp - lille vars on poolemeetrine ja õis imekaunis ning peaaegu avanematu. Seda õit niisama naljalt vaasi ei torka, prantsuse tulp kaardub kaunilt maad ligi tõstes siiski õie-pea graatsiliselt valguse poole.

Eesti teed kui surmalõks

2007-01-18T13:17:00.000+02:00

"45 min" on üks mõjuvõimas saade. Kunagi reklaamis saade end loosungiga: "Meie teame, millest homme räägitakse!" No ja tõesti, värskem tõestus sellest on kommitootja Fazeri esmaspäevane otsus.

Kuid sellest eilsest. Saatelõiku reklaamiti sõnapaariga surmanloukku ehk eesti keeli võiks see olla surmalõks. Ajakirjanik tõi "surmalõksu" põhjusteks Eesti Politsei probleemid: altkäemaks, personalipuudus ja ebapopulaarsus. Elavat pilti ilmestas surm, sodiks sõidetud autod, viinapudelid, alkomeetrid, ummikutes linnatänavad, seisvad politseiautod, telefoneerivad tädid pikkade kontorilaudade taga ja maanteid ning tänavaid vaatlevad kaamerad, kus kõik paistis siiski korras olevat. Ja muidugi statistika. Vahele tähtsamate asjameeste kommentaarid, milledes ajakirjaniku sõnul jäeti ütlemata siiski palju olulist. Kuid ajakirjanik oskas ridade vahelt lugeda.
Loo pikkus oli mingi seitse minutit, kuid see tundus igavikuna. Loo autor ei öelnud, et oleks targem Eesti teedelt eemale hoida. Kuid ütles, et seal ei ole mingi kontrolli ja kõik sõidavad nagu ... jumal juhatab?
Kuivõrd saate erinevaid (ka seda) lõike oli ette reklaamitud, olin juba ette ilmselt pisut tagajalgadel. Mis surmalõks?
Väike ootus ja pisuke pinge on mul sees tegelikult enamvähem kõigi Eestist kõnelevate lugude puhul. Sest nii räägitu kui ka Eesti lähevad mulle korda. Jah muidugi on Eestis nii politsei kui liikluskultuuriga probleeme ja kõige kindlam liiklusvahend on tank, aga no kuulge. Neid nalju võib ikka eestlane ju ise teha, eksju.

Küsisin eile mõnelt soomlaselt otse, kas nad on Eestis autoga käinud ja kui siis millised on kogemused?
Vastajad ise olid vaid jalgsi või turismibussiga liigelnud. Kuid nende sõbrad teadsid rääkida küll, et Eestis on kombeks ees sõitvast mööda sõita MÕLEMALT poolt! Ja et märkidest peetakse kinni siis kui politseiautot näha on. Noh, nüüd me teame ju, et väga ei ole. Sõbrad olla rääkinud, et alguses oli ikka päris hirm. Kuid peagi märkasid nad: selleks, et mitte jalgu jääda, on mõistlik üldises voolus sõita. Seega rikume kõik rõõmsalt eeskirju. Mis sellest, trahvisumma on nagunii väiksem kui eluhind. Peaasi, et hirmu pole.

Soome ei ole paradiis, isegi mitte liikluses. Ehkki siin on paljukiidetud liikluskultuur, mis isegi Eesti liiklusrikkuritele päitsed pähe suutvat panna. Täitsa tõsi muide, üks siin ehitusel töötav eesti mees ütles, et siin ei tihatagi ülbata. No aga miks siis ometi Eestis?
Siin ei ole ka politseiautosid iga viie meetri tagant passimas. Ja ka siin juhtub, et sõidetakse punase tule alt läbi või koksatakse jalakäijale ülekäigurajal külge (sel laupäeval maetakse just üks mees) või istutakse purjuspäi rooli ning saadetakse lemmiknäitleja reanimatsiooni (seegi on paarinädala tagune juhtum). Kuid hirmul on siin teistsugused silmad. Või näeme me valesti?

Uudis+ 18. jaanuaril 2007

Kilde Kolmest Kuueni

2007-01-17T18:44:00.000+02:00

Öine veetõus jäi ka Soomes oodatust väiksemaks
Häireolukord anti Soome lahe rannikule. Helsingi lähiümbruses tõusis vesi esmaspäeval meetri jagu, kuid eile õhtul oli olukord juba rahulikum. Haminas oli vesi veel paarkümmend sentimeetrit kõrgemale, alanemist pole seni veel oluliselt märgata.
Oulus oli vesi lubatud piirist enam kui poolteist meetrit körgemal. Olukord muutus veelgi keerulisemaks just nüüd saabunud pakase tõttu. Öö möödus töiselt, liivakoti-tamme ehitades ja jääd lõhkudes.
Turu saarestik ja rannik on kõige nigelamas olukorras, sest inimesi on selles piirkonnas kõige enam. Veetase on 80 cm kõrgemal nö Turu normist. Rannaäärsed ehitised on liivakottide ja plastmassiga kaitsestatud. Reisisadama ümbrust turvatakse jalakäijate sildade ja liivakottidega.
Ning eile hommikul käis päästeteenistus ühest lasteaiast evakueerimas veevangi jäänud lapsi ja hoidjaid.

Kommitootja Fazer teatas esmaspäeval, et kavatseb muuta lakritsate ümbirpaberi kujundust
Põhjamaade suurim shokolaadi- ja maiustustetootja Cloetta Fazer on mõneti suisa sunnitud kaasajastama lakritsate ümbrispabereid, sest praegustel olevad lõbusad neegripoisid on viimase poole aasta jooksul palju kõmu tekitanud.
Faszeri LAKU-PEKKA- lakritsajuppi on juba 80 aastat ilmestanud lõbus, tumedat värvi lapsenägu Aastate jooksul on seda ehk pisut täiendatud, põhiliselt taustavärvi või kujundust. kuid ei enamat.
Firma suhtekorraldaja teatas esmaspäeval, et “Pakend on multikultuurses ühiskonnas äratanud liiga palju vastakaid arvamusi ning kui Laku-Pekka plaanib näiteks Euroopa Liidus turule tulla, siis peab välimust muutma.”
Milline uus kujunuds olema hakkab, sellest saame teada kõige varem ehk aasta lõpus.
Kaasajastatud ümbrisepabereid on Fazeril teisigi (Soome 90. sünnipäevaks ilmus müügile sini-ristilipulises ümbripaberis shokolaad). Nii suurt kõlapinda pole aga Fazeri puhul ükski seni leidnud.
Küll aga ühel teisel soome shokolaaditootjal probleeme olnud: mustanahaliste tegelaste pärast võetud müügilt ära kogu partii Neegrimusisid - aasta oli 2001. Maius on aga Soomeski ülipopulaarne ning nii tehti pisut muudatusi: pakendil olevaid mustanahalisi tantsijaid korrigeeriti: huuled joonistati selgelt õhemaks ja pilliroo-seelik joonistati riidest seelikuks. Suurim muudatus toimus aga nimes: nüüd müüakse Soomes lihtsalt Musisid või tootja järgi Brungbergi musisid. Olgugi, et kliendid vahel siiski Neegrimusisid küsivad 

Lõppes sooviavalduste vastuvõtt rock-ansambli solisti kohale
Nightwishi solistiks tahtjaid oli ühtekokku kaks tuhat: neist vaid pooled olid Soomest, ülejäänud avaldused saadi välismaalt.
Enam kui aasta ilma lauljata olnud ansambel asub nüüd koos plaadifirma esindajatega kuulama demo-lindistusi ning seda, MILLAL uue laulja nimi avalikustataks, öeldakse veebruaris.
Nightwish vallandas oma solisti Tarja Turuneni oktoobris 2005.
Ansambel avaldas toona internetis ametliku kirja, milles räägiti vallandamise põhjustest.
Sellele järgnes Soome mõõtkavas üsna suur skandaal, sest väidetavalt olid teguriteks ka armukadedus ja ühepoolne armastus. Nightwishi Tuomas Holopainen
Aasta tagasi teatas ansambel, et nad otsivad endale karismaatilist nais-solisti, kes lisaks suurepärasele lauluoskusele oskab ka korrektselt inglise keelt.
Nightwish on Soome muusika üks tähtsamaid ekspordiartikleid. Eriliseks teeb ansambli maailmakuulsuse seegi, et erinevalt teistest soomest tõusnud tähtedest - ansamblitest HIM ja The Rasmus – on Nightwishil leping Soome plaadifirmaga.

”Keltainen Pörssi” lõpetab veebruaris oma netilehe maksustamise
Eesmärgiks tarbjasõbralikkus ja uute kuulutajate meelitamine.
Rahalisi raskusi ei tohiks tulla, sest leht müüb sedavõrd rohkem reklaamipinda. Ehk siis mida rohkem käib netilehel uudistajaid, seda paremini müüakse sinna reklaame.
Ka mujal maailmas olevat kombeks, et vastavasisulised võrguteenused on tarbijale tasuta.
1996 aastal loodud “Keltainen Pörssi” ilmub nii paberil kui ka võrgus ja see on Soome suurim internetis olev kuulutuseteleht: registreeritud kliente on tugevalt üle miljoni ja nädalajooksul käib lehelt läbi ligi 2 miljonit huvilist.

Alko avaldas oma eelmise aasta läbimüügi tulemused – liitrites on see 111 miljonit.
Tulemus on paar protsenti varasemast parem. Kõige enam müüdi punaseid ja valgeid veini ja viina. Kuid eelmisel aastal olevat lisandunud ka vahuveinide populaarsus. Kõige enam osteti eestlastelegi tuttavat longerot.
Geograafiliselt olid populaarsemad tchiili, prantsuse ja hispaania veine. Palju osteti ka Itaalia ja Austraalia toodangut.
Soomlased ostavad kõige sagedamini odavat alkoholi, s.t. kõige enam ostetakse alla 10 euroseid pudeleid. Läbimüügi hulgast on neid nimelt tervelt 95 %.
Papi-veinid on samuti populaarne artikkel – saab korraga rohkem ja taara pärast pole muret.

Saade "Kolmest Kuueni" 17.01.2007

Kulda väärt kodu

2007-01-14T13:51:00.000+02:00

Oma kodu on Soomeski üha kallim unistus. Siis päris oma-oma. Sest soomlased elavad meelsasti ka üüril või elamisõigusega korterites. Aga see on teine teema.
Uute korrusmajade hinnatõus on ehituskulude tõusuga võrreldes Soomes enam kui kahekordistunud. kodu ostukulusid suurendab ka jätkuvalt ning kiiresti kasvav laenuintress.
Näiteks võib tuua Helsingisse Arabianranta ehitatavate korterite hinnad, mis lõpp-kokku-võttes olid planeeritust juba ligi 20 protsenti kõrgemad.

Uute elamispindade hinnatõus on mõjutanud ka kinnisvaraturgu. Soome suurima kinnisvarafirma esindaja sõnul on mõnes piirkonnas uudistoodangu müügiaeg selgelt pikemaks veninud. Praegu müügis olevate korterite realiseerimisaeg on veidi alla aasta. Aasta tagasi vahetas korter omaniku 8 kuu jooksul.

Ehitusalase uuringufirma andmeil on uute korrusmajade ruutmeetrilt makstav hind tõusnud aasta jooksul kümnendiku võrra ehk ligi kaks korda kiiremini kui ehituskulud. Viimase kolme aasta jooksul on ruutmeeter kallinenud ligi kolmandiku. Uuringufirma sõnul näitab olukord, et pakkumine ja nõudlus ei kattu.

Uue elamispinna hankimine jääb nii ka Soomes paljudele vaid unistuseks, põhjuseks jätkuvalt kasvavad intressid, mis viimase paari aastaga on peaaegu kahekordistunud. Muudatusi olevat kinnisvaraturul oodata siis, kui intress üle viie protsendi.
Praegu valitseb kinnisvaraturu sunnitult vaikne hooaeg. Läinud aasta oktoobris kirjutas müügibuumi aeglustumisest pikemalt ka Soome ehitajate ajaleht. Peamine põhjus on ajalehe andmeil see, et müügis olevate korterite hulk on ligi kümnendiku võrra suurem. Sellest tulenevalt on Soome ehitusfirmad tööd selgelt vähendanud.
Teine põhjus on nn hinnavedurid ehk uustoodang, mis määrab kinnisavar hinda, tõsi, põhiliselt Helsingis. Kõige enam on uustoodang kallinenud satelliitlinnas Espoos. Ruutmeetreid saab kaks protsenti odavamalt Helsingist. Ja kõige soodsamad korterihinnad on pealinna lähiümbrusest Vantaal. Väidetavalt seetõttu, et enam kui pooled pakutavast on äärelinna ridaelamud.
Võrdluseks olgu öeldud, et kui mujal Soomes ostetakse täna kinnisvara vähem 5 protsendi võrra, siis pealinna ümbruses on ostjaid vähem tervelt 20%.
Korterid, nii uued kui vanemad jäävad müümata ja kõrge hinna tõttu lihtsalt tühjalt seisma.
Ka läinud suvel Espoos peetud elamumessile ehitatud korteritest pooled on senini müümata
Samas on vaikus nii uudne olukord, et uustoodangut jääb kätte veel üsna vähe, pealinna piirkonnas veidi enam kui paarsada korterit.

Kuna ehitustegevus jätkub endiselt kogu Soomes, soovitatakse ehitusfirmadel vältida nn riskiehitusi ja teha vaid neid objekte, mis on ette väljamüüdud.
Kuid tublide töömeestena hinnatud Eesti ehitajatel on Soomes jätkuvalt tööd ja võimalus end täiendada. Ka siis kui ehitustegevus aeglustub ja uudistoodang seisma jääb, sest eesti ehitajad oskavad renoveerida.

ER uudistele 14. jaanuar 2007

Ohtlikud moosipallid sõjaväes

2007-01-12T11:23:00.000+02:00

Moosipallide ehk soomekeeli munkki’de söömine on nüüd tunnistatud ohuks.
Rasvas küpsetatud ja suhkurdatud või parem juhul glasuuritud moosipallid tekitavad nn. täiskasvanute suhkrutõbe ja mõjuvad veresoontele ummistavalt. Nii kinnitas täna Oulu ülikoolis avaldatud väitekiri.
Meditsiiniteaduste kandidaat Tuula Tähtinen uuris moosipallide ja kondiitritoodete mõju sõjaväelastele – jah, just sõjaväelastele, sest Soome sõjaväe igapäevarutiinide hulka on peaaegu sajandi jagu kuulnud moosipallide ahmimine. Kohvikõrvast maiustust saab sööklast peaaegu pidevalt ja rasvapallikesi süüakse ohtralt, uurimuse kohaselt ligi kolm korda enam kui ajateenistuse välisel ajal.
Moosipallide kuri mõjuvõim avaldub vere suurenevas rasvaprotsendis, sest sõdurite füüsilise koormusega ei suudeta saadud energiat kuidagi korvata.
Soome ajateenijate keskmine kaal on ajavahemikus 1997-2004 kolme kilo jagu tõusnud. Kahe viimase aastaga on kuurde tulnud veel 700 grammi.
Moosipalli-kõhukesega kaasnevad uurimuse väitel mitmed terviseprobleemid, neist tõsisem on vanemas eas lisanduv suhkrutõbi ja veeresoontelupjumine. Riskigruppi kuulub praegu umbes 10 protsenti rohkem või vähem ülekaalulistest ajateenijatest. Ühelgi normaalkaalulisel sõduri probleemi ei tõdetud.

Valimiskampaania Internetti!

2007-01-07T16:10:00.000+02:00

Parlamendi valimised toimuvad märtsis ka Soomes ning seekordseteks valimisteks on parteid kavatsenud kulutatada rekordsummasid. Varasemast suuremat tähelepanu pööratakse internetikampaaniatele. Samas tehakse kampaaniaid ka traditsioonilisel viisil.

Parteide kampaaniaeelarvete kasv on tingitud ennekõike suurenenud toetustest: poliitikas liigub üha enam nn toetus-raha ja seekordsetele parlamendivalimistele on esmakordselt maksnud omapoolse summa ka riik.
Kuidas raha kasutatakse, sellele võib täna vastuseks saada vaid suunda andvaid vihjeid. Suur osa eurodest kulutatakse traditsiooniliselt: ajalehtede- ja telereklaamide peale. Kindel on ka, et parteid on avastanud interneti võimalusterohke mänguvälja.
Soome suurim partei “Keskusta” on lubanud muuhulgas täielikult uuendada partei kodulehekülge ja täiendada kujundust heli ja videolõikudega. Eesmärgiks: olla kaasahaarav.
“Keskusta” kasutab Interneti-kampaaniaks 10% eelarvest ehk 240 tuhat eesti krooni.
Sotsiaaldemokraadid kavatsevad internetikampaaniate osas liidripositsiooni haarata, rahastades just ennekõike valimislehekülgi ja kandidaatidereklaame.
“Kokoomus” on lubanud internetis välja käia nö “suurimad üllatused”. Senistele Blogidele ehk internetipäevikutele ja ketikirjadele lisaks, otsitakse ka pidevalt uusi võimalusi.

Kuidas on aga lood parteide liikmeskonnaga?
Tänane Aamulehti väidab, et parteilisus meelitab soomlasi järjest vähem,
Ka liikmes_maksud jäävad üha sagedamini tasumata, ajaleht andis ka numbrilise kinnitus, kirjutades, et täna maksab liikmesmaksu umbes 300 tuhat parteilast.
Paarkümmend aastat tagasi oli maksjaid ligi pool miljonit.

Nimekirjas on liikmeid kõige enam Keskustal, liikmesmaksude laekumisprotsent ei olevat neil aga teada.
Järgnevad Sotsiaaldemokraadid ja Kokoomus. Sajaprotsendilist maksude laekumist ei ole ka nende raamatupidamistel.
Kõige usinamad maksumaksjad on aga Kommunistlikus parteis, tegemist on ka Soome Parlamendis esindamata parteidest suurimaga.
Tulevikuväljavaateid on Aamulehti andmeil kõige enam Roheliste, sest see on ainus selgelt kasvav partei.
Kõige enam on liikmeid lahkunud vasakparteist, ja ka sotsiaaldemokraadid on viimase paarikümne aasta jooksul pidanud tugevalt rihma pingutama.
Kas ja kuivõrd see kõik mõjutab parlamendivalimiste tulemust, selgub 18. märtsil.

ER uudistele 7. jaanuar 2007

Suomi 90 Finland

2007-01-04T12:15:00.000+02:00

Soome jaoks algas neljapäeval ametlikult 90. sünnipäeva-aasta.
Sünnipäeva-aasta mahutab palju erinevaid sündmusi kõikjal Soomes. Aastal on ka mitu teemat: “Ajalugu ja tulevik”; “Loodus ja suvi”; “Keel ja kultuur” ning “Muusika, disain, liikumine ja sport”.

Soome ladvik on viimastel aastatel usinasti pidutsenud, põhjuseks näiteks Riigi 100-aastane esinduskogu. Ja peomeeleolu jätkuvat veel kauaks, sest Iseseisev Soome on alati pidutsemist väärt! Eraldi teema on suurusjärk.
Sel aastal on tippsündmusi kokku kolm.
Üks kolmest, avaaktus, toimus täna keskpäeval Finlandia-talos ning enam kui 1700 külalise osavõtul avas sünnipäeva-aasta president Tarja Halonen, kes tõi lühikeses sõnavõtus välja Soome Iseseisvuse sünonüümid: tuleviku ja sõjaveteranid.
Aktusel esitleti aastapäeva temaatikat ja logo ning sündmusi. Samuti premeeriti logo-võistlusel osalejaid.
Märkimist väärib seegi, kuidas koostati tänane külalistenimekiri. Lisaks Soome sõjaveteranidele, koolinoortele ja Soomes elavate rahvusvähemuste esindajatele said kutsed ka kõik 200 Soome maakonda, ning omavalitsuste otsustada jäi, kellele täpselt kutsed edastatakse. Ette oli kirjutatud vaid, et külalisi saab olla kuni kolm, nad peavad olema erinevatest vanuserühmadest ja erineva taustaga.
Korraldajate sõnul oli külaliste valik üks aastapäeva teemadest, rõhutades, et iseseisvus on meie kõigi ühine hool ja tahe.

Sünnipäeva-aasta sõnaline tunnus ME! ("meie") viitab tänase soomluse laiaulatuslikkusele: lisaks põhirahvusele ja senistele vähemustele on Soomes palju nn. uussoomlasi (kodakondsuse eksamil või teenete eest saanuid) ja välissoomlasi. Aasta tunnuslause peaks ideeautorite sõnul kannustama “tegema ja tegutsema, ennekõike üheskoos, seda nii täna kui ka tulevikus”.
Muide, tunnuse autorid on tähekombinatsiooni ME kasutanud nii õigel moel kui tagurpidi keeratult, andes nii sõnale rahvusvahelise mõõtme: inglise keelne WE märgib nii ka Soome rahvusvahelisust, milles ühinevad kultuur ja koostöö.
Logo ja tunnuseid saab tänasest näha ka internetis.

Kuid Finlandia-talos lauldi täna ühiselt ka kolm soomlastele südamelähedast laulu.
Nende hulgast selgub aasta jooksul publikuhääletusena üks meloodia, millest saab detsembris esitatav õnnesoovilaul Soomele..

Detsembris peetakse kolmas tippsündmus ehk ühislaulmine koondnimetusega Lõbus Veerand Iseseisva Soome auks: 5. detsembri südapäeval on kõigil soomlastel ja Soome sõpradel võimalus osa saada sünnipäeva-meeleolust – Soomele lauldakse hääletuse võitnud õnnesoovilaulu ning sündmuse eesmärk on hetkeks peatada kogu riik. Selleks, et inimesed keseset oma igapäevatoimetusi märkaks ja tunnetakse: "Me oleme üks. Me oleme koos!"

ER uudised 4. jaanuar 2007

Väljakutsed ja kokkuvõtted

2007-01-01T19:01:00.000+02:00

Soomes on kombeks aastaid kokku võtta ja ette mõelda uue aasta-päeval. Täpselt kell 12 on riigitelevisiooni kahel esimesel kanalil president ning kõne peetakse soome ja seejärel rootsi keeles.
Sel aastal ehtisid kõne ja kõnelejat Soome rahvuslilled piibelehed ning revääril ilutsev Kalevala ehe "Naisen ääni" (naise hääl).

President kõneles austusest ja lugupidamisest. Sellest, et eakad inimesed vajavad jätkuvalt abi ja hoolitsust ning et meie ehk ühiskonna kohus on seda võimaldada. Halonen rõhutas, et vanurite elukogemus ja teadmised on väärtuslik pärand kogu ühiskonnale. Austust ja väärtuste hindamist peab siis välja näitama ka tegudes. Ühiste võimaluste ja teenuste eest hoolitsemine on jätkuvalt väljakutse, eriti tänase Soome erinevaid vanuserühmi silmas pidades. Ning selleks, et õnnestuda, tuleb tegutseda koos.
Tundub kummaline, et kõigest sellest peab rääkima ja räägitakse ka siin Soomes. Heaoluühiskonnal on samuti omad proovikivid nagu mõradki.

President mainis kõnes koolituse ja hariduse kättesaadavuse tähtsust. "Kõigil inimestel peab olenemata vanusest, taustast ja sissetulekutest olema õigus võrdväärsetele koolitusvõimalustele."
President rääkis globaliseerumisest ja vastutusest. Sellest, et inimestel peab olema õigus liikuda. Rääkis ilmatikumuutustest ja kriisidega hakkamasaamisest.
Hea ja kombeka naabrina mainis president ka põgusalt Eestit.
"Soomel on erilised suhted Põhjamaade ja oma geograafiliselt lähimate naabrite Eesti ja Venemaaga," ütles Soome president, rõhutades jätkuvat koostööd lähinaabritega ning mainides jälle kord Põhjamõõdet ja selle võimalikku uuendamist.
Kõne lõpuks tänas teiseks ametiajaks valitud Halonen kõik toetajaid ja meenutas aastatagust presidendikampaaniat. Halonen kinnitas, et tema tookordne sõnum on jõus ka nüüd: president peab aktiivsemalt osalema ühiskondlike küsimuste lahendamises.
Kuid veel korraks tagasi rinnanõela sümboolika juurde: president kutsus kõik soomlasi üles aktiivselt osalema märtsis peetavatel parlamendivalmistel. Sedakord on neil valimistel ka pidulikum mekk man, sest Soomes on olnud terve sajandipikkune üldine ja ühtne õigus hääletada. Ja ka sellepärast, et riigi esinduskogu pühitseb oma 100. sünnipäeva.

Mida aga soome moodi öeldes sellest kõigest kätte jäi? Ehk üks vana ja kuuldud tõdemus:
"Maailm ei ole iseenesest aus ja võrdõiguslik. Inimestel tuleb maailmast selline teha."

Hyvää Uutta Vuotta!

2006-12-31T11:37:00.000+02:00

Hea valitsus

2006-12-29T15:55:00.000+02:00

Soomlased hindavad oma valitsust üsnagi kõrgelt, nii selgus täna avaldatud Suomen Gallupi küsitlusest. Enam kui 71% vastanutest hindas valitsuse tegevust heaks, 2% pidas tehtut suisa suurepäraseks.

Valitsusega rahulolmatust väljendas iga viies vastanud.
Parteide kaupa hindasid kõige kõrgemalt ministrite koostööd Keskusta ja Sotsiaaldemokraatide pooldajad. Kuid ka opositsiooni kuuluvate Kokoomuse ja Roheliste toetajad olid tehtuga üsna rahul, toetusprotsent küündis mõlemal juhul üle 60ne.
Rahulolematud oli vasakpoolsete toetajad.
Peaminister Matti Vanhaneni personaalne populaarsus jätkub, ja sellestki, detsembris tehtud uurimusest selgus, et minister on kolleegidest tublim.

Eesistujamaa kokkuvõte

2006-12-29T15:52:00.000+02:00

Välisminster Erkki Tuomioja sõnul sai Soome Euroopa Liidu eesistujamaana üsna hästi hakkama. Tervikut hindas Tuomioja rahuldavaks ning märkmist leidsid samaväärselt nii Liibanoni kriis kui ka Venemaa ja Euroopa Liidu suhted.

Soome eesistumise aega on Euroopa Liidu siseselt peetud üleminekuajaks.
Samas on Soome saanud tehtu eest kuulda ka palju kiidusõnu, teiste hulgas märkis õnnestumist ka tuleva eesistujamaa Saksa liidukantsler Angela Merkel.
President Tarja Haloneni sõnul tegi riik head tööd, suudeti ju kahel maal ja pea kümnes linnas korraldada ühtekokku ligi 3 tuhat kohtumist ja koosolekut. Samas lükkas Halonen ümber ka üleminekuaja-hinnangud.

Nende kuue kuu jooksul, mil Soome oli Teist korda oma ajaloos Euroopa Liidu eesistujamaa rollis, saadi soomlaste endi hinnagul kokkuvõttes vähemalt rahuldavalt, kohati isegi hästi hakkama.
Jaanipäeva ja jõulude vahele mahtus maailma välispoliitika kogu spekter: Iisraeli ja Liibanoni konflikti lahendamisega tuli tegeleda kõigi nimel ja mitu kuud. Siin Põhjalas peetud tippkohtumised – Aasia riikide suurfoorumi Asem juubelikohtumisest uute kandidaatriikide kinnitamiseni – möödusid hästi ning Soome ei saanud mitte ainult kiita – tavapäraselt õnnestunud korralduse eest – vaid moodustas koos Euroopa Liidu riigijuhtidega ühisrinde Lahti kohtumisel, arutades Venemaa presidendiga energiaküsimusi.

Eesistujamaana peab Soome veel enne aastavahetust seisukoha võtma ka Somaalia olukorra suhtes.

Kõige enam võiks aga Soome ehk uhkust tunda Euroopa Liidu kemikaali+seadustiku+alase kokkuleppe üle. Lepe vajas kümneaastast eeltööd, kuid tuleviku jaoks tähendab see EL kodanike tervise ja keskkonnakaitse paranemist.

Soome kulutas eesistujana ligi 68 miljonit eurot, milledest näiteks ainuüksi ASEM-i kohtumine nõudis 13 miljonit.

Nüüd on aeg hinge tõmmata, Soomele jõuab teatepulk järgmine kord alles kevadel 2020.

ER uudistele 29. 12. 2006

Veelkord: pohjoisnapa.fi

2006-12-13T21:47:00.000+02:00

Rääkisime kunagi neist ja kirjutasin ise ka kirjaridu sinna kaugele külma ja tuule kätte lumeväljadele. Täna tuli jälle üks vastus :) vahva ja reklaamimaiguline, kuid olgu pealegi.

Kiitos kun lähetit sähköpostia Pohjoisnavalle.

Viime keväänä hiihtäessämme kohti pohjoista saimme kahden kuukauden aikana tuhansia sähköposteja. Niistä osaltaan kiitos kuuluu myös sinulle.
Viestejä oli mukava lukea teltan suojissa valmistautessamme seuraavan päivän koetuksiin.

Nyt puoli vuotta pohjoisnavan saavuttamisen jälkeen on Laskuvarjojääkärikillan pohjoisnaparetkikunnasta ilmestynyt kirja.
POHJOISNAPA - JÄINEN HAASTE kerää yhteen matkan kokemukset ja tunnelmat.
Tämä 184 sivuinen kovakantinen ja runsaasti kuvitettu teos on myynnissä kirjakaupoissa ja
hyvin varustetuissa partio- sekä retkeilykaupoissa ympäri Suomen. Kirjan voit ostaa myös myös suoraan retkikunnan jäseniltä.
Lisäksi uutuuskirja on myynnissä retkikunnan (www.pohjoisnapa.fi) ja kustantajan (www.poppicok.fi) www-sivuilla.
Näiden linkkien tai oheisen PDF-filen kautta voit myös tutustua kirjaan tarkemmin.
Tarjoamme nyt Sinulle kirjaa edulliseen sisäpiiri-hintaan 35,90.
Kirja lähetetään sinulle postitse. Posti- ja lähetyskulut sisältyvät hintaan. Kampanjatarjous on voimassa 31.12.2006 asti.
Tilaukset www-sivujen kautta. Muista laittaa kampanjakoodiksi spiiri.

Jos toimit nopeasti, niin kirja ehtii vielä jouluksi perille.
Mukavaa joulun ja talven odotusta

Retkikunnan psta
Poppis Suomela

Sabad sõlmes ja kaelas

2006-12-12T11:49:00.000+02:00

Soome teede- ja sideministeerium kavandab ida-piirile veoautodeparklaid.
Ministeerium teatas esmaspäeval ettepanekust, mille kohaselt plaanitakse piiriületuspunktidesse Vaalimale Virolahtisse ja Nuijamaale Lappeenrantasse suurte ootepiirkondade ehitamist.
Veoatode parklad peaks ministeeriumi andmetel mahutama vastavalt 1000 ja 500 veokit.
Parklad peaksid valmima ja kasutusele võetama hiljemalt 2008. aasta suvel ning platside kogumaksumus on ligi 23 miljonit eurot.

Teede ja sideministeeriumis esmaspäeval koos olnud koordinatsioonitöörühma andmeil on tulevikus kavas koostada plaan ka nö kaug-järjekorra koordineerimiseks. Kaug-järjekorrad võimaldaksid piiriületusel järjekorda broneerida. Lisaks sellele määratakse veoki-sabadele nö lubatud pikkus ja lepitakse kokku, kuidas piiril erinevates olukordades toimida.
Ka veoautoJUHTIDE olusid on kavandatud parandada: lubatud on korraldada näiteks tualett-ruumide olukorda ja piiripunktide jäätmemajandust.

Tuleval kevadel võetakse püsivalt kasutusele ka sadamate ootejärjekorrad. Ent pikemas perspektiivis plaanib Soome teede- ja sideministeerium edendada kaubavedu hoopis teisel moel: siirdudes maanteelt raudteele. Ministeerium teatas ka, et Soome toll on saanud Euroopa Liidu pilootprojekti raames loa kasutada Soome-Venemaa piiril peagi elektroonilist tollisüsteemi.

Hiljutisel Venemaa ja Soome peaministrite kohtumisel räägiti ka lokaalsetest teeparandustest, mis ministrite sõnul on möödapääsmatud. Kiireloomulistena toodi eraldi välja näiteks piiripunktide vahelised, ühendatud sõiduread ning piiripunktidest edasi Venemaa sisemaale viivad teed.

Soome ja Venemaa vahelised piiriületus-probleemid võetakse jälle kord esile Venemaa teedeministeeriumis 19. detsembril, mil Moskvas toimub riikide-vahelise kaubakomisjoni liiklustöörühma koosolek.

uudistele

Kaks küünalt

2006-12-06T13:09:00.000+02:00

Soome 89. iseseisvuspäev:

Kaitsejõudude paraad toimub Jyväskyläs.
Vabariigi president Tarja Halonen ja doktor Pentti Arajärvi kätlevad täna õhtul 1900 külalisega. Nende hulgas on nagu ka eelnevatel aastatel valitsuse liikmed, rahvasaadikud, Euroopa Parlamendi Soomest valitud saadikud, riigi kõrged ametnikud ja Soome akrediteeritud diplomaatiline korpus.
Lisaks neile on kutsutute hulgas ka näiteks teenekaid kultuuritegelasi, sportlasi ja näiteks ka neid soomlasi, kellega presidendi-paar on aasta jooksul kohtunud.
Kuna sel aastal tähistatase naiste hääleõiguslikkuse 100. sünnipäeva siis on ka kindlasti kutsutute hulgas mitmeid naisorganisatsioonide esindajaid.
Pidupäevl on teinegi laiem teema: soome rahuvalve, üleeile tähistati soome rahuvalvajate esimese missiooni 50ndat aastapäeva. Piduliste hulgas on siis ka kindlasti teenekaid sinibarette.

* * *
Täna õhtul, kell 18 süüdatakse Soome kodudes kaks (võimalusel sinivalget) küünalt, sümboliseerimaks ühekuuluvust ja koosolemist, tähistamaks iseseisvuspäeva. Küünlaid põletatakse kaks tundi. Nii otsustati päeval, mil võeti vastu tänase päeva aluskiri.

* * *
Pro Finlandia
Kümme kultuuritegelast on saanud Pro Finlandia-medali. Soome Lõvide rüütelkonna teenetemärk saadaksegi justnimelt kultuurivallas tehtu eest. Sel aastal andis president Tarja Halonen Pro Finlandian-medalid Sibelius-Akatemian rektor Gustav Djupsjöbackale, maalikunstnik ja graafik Matti Kujasalole, kirjanik Rakel Liehulle, kunstnik Marika Mäkeläle, muusik Jussi Raittinen. Medali said samuti ka moekunstnik Jukka Rintala, näitleja Eila Roine, fotograaf Pentti Sammallahti, pianist Marita Viitasalo-Pohjola ja kirjanik Gösta Ågren.

* * *

Presidendi balli taustal on Keiser Aleksander II korraldatud vastuvõtt aastal 1863, mil Helsingis tähistati riigipäeva-ball. Traditsiooni jätkasid hiljem ka presidendid Mannerheim ja Ståhlberg. Viimane selline ball toimus lossis 1924. aastal ning toona oli kutsutuid 1625.
Aga presidendi vastuvõtu juurde tagasi tulles: sellist kommet ei ole mujal maailmas, et riigi juhtkond pidutseb koos kodanikega. Ja kusagil mujal ei jälgi rahvas vastuvõttu nii hardalt teleri ees istudes.

Helinä Hirvikorpi: Linnan juhlat kautta aikojen
Esimene pidu: 1919. Soome iseseisvust olid tunnustanud Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid jaVenemaa.
Teine pidu: keeluseaduste ajal ilma alkoholita. Vastuvõt toimus pärastlõunal ja see kestis tunni. Pakuti kohvi ja küpsiseid. Külalisi oli 150.
Paari aasta pärast oli külalisi juba paar tuhat ja viiendat iseseisvuspäeva tähistati juba üsna tänase mudel järgi.

Ärajäänud pidu
Sodan aikana Linnassa ei juhlittu kertaakaan. Suomen presidenteistä Risto Ryti ja Carl Gustaf Emil Mannerheim eivät siis olleet koskaan juhlien isäntänä.
Kuid oli ka teisi põhjuseid: näiteks Soome jaoks edukal aastal1952, mil Helsingis korraldati Olümpia-mängud ja Armi Kuusela krooniti Miss Maailmaks. Toona jäi vastuvõtta ära president Paasikivi haiguse tõttu. Ning 1970ndal jäi pidu ära, sest lossis tehti remont. !974. aastal jäi vastuvõtt ära presidendiproua Sylvi Kekkoneni matuste tõttu.

Sylvi Kekkonen suri 1974. aastal vaid paar päeva enne pidustusid. Pagarid olid jõudnud juba kõik küpsised ja muud hõrgutised valmis teha. Piduroad annetati SOS lasteküla lastele.

*** Tänaseni on pidulaual presidendiproua Alli Paasikivi legendaarne bool

*** Presidendiproua Ellen Svinhufvudi pärandusena on senini pidulaual tort, mille retsepti teab üksnes Konditiitriäri Stella. Tort kannab presidendiproua Ellen Svinhufvudi nime.

NIMEKIRJAD
Urho Kekkoneni ajal oli vahel lossis kuni 2200 inimest. Kekkonenil olevat olnud alati kaks nimekirja - üks ametlik ja teine "juhuks kui". Sinna kuulusid muuhulgas ka presidendi soosingusse soovida saajad.
Martti Ahtisaari ajal hakati üha rohkem kutsuma külalisi ka väljastpoolt Helsingit, ning kaugemalt Soomest. Samuti said lossikutseid nn tundmatud kodanikud ja meelelahutusmaailma esindajad.

Esimene "tundmatu kodanik" oli aga lossis juba 1958. aastal, kutsujaks president Kekkonen. Urho Kaleva kutsus külla Teno kalaretkel kaasas olnud sõudja. Mees ei jäänud ainsaks, oma laplastest sõpru kostitas Kekkonen ka edaspidi ning just iseseisvupäeval.

Press lossis esimest korda 1925. Kuid ajakirjanikud olid külalise-rollis mitte tööl. Ja ühele ajakirjanikule anti luba kirjutada oma muljetest.
Esimene raadio-otseülekanne 1949.
Televisioon lossis 1957. Sellest ajast alates on soomlased saanud näha lossis toimuvat. Televisioon hakkas otseülekandeid tegema president Mauno Koivisto ajal 80ndate alguses.

1970ndatel nn protestiaastatel oli moes vastuvõtu kutsest keelduda ja kui siiski mindi, siis protestiti argise rõivastusega (lossis on nähtud ühtekokku kakskümmend Marimekkoa ja Vuokko-seelikut).
Riietumisele hakati suuremat rõhku panema pärast seda, kui lossi ilmusid telekaamerad. Glamour vallutas lossi-saalid 80-ndatel.
Mõnele on kleidi hankimine aasta-pikkune projekt.

Lossis on ka sel aastal omal kohal kindlasti Jazz-muusika, nii nagu president Tarja Haloneni varasematel vastuvõtu-aastatelgi. Sedakord musitseerib Perko trio.

* * *

Veel üks lipupäev
Siseministeerium tegi välja andnud määruse, mille kohaselt heisatakse riigilipud riigiasutustel sel aastal esmakordselt ka Jean Sibeliuse sünniaastapäeva – 8. detsembril.
Ministeerium on teinud ettepaneku ka ülemaaliseks lipuheiskamiseks.
Uue lipupäeva võimalikkus eeldab alati ka kodanike nõusolekut.
Eelmisel aastal, mil tähistati J. Sibeliuse 140 sünniaastapäeva, heisati samuti lipud, kuid see oli nö erand. samal ajal korraldati ka küsitlus ning 85% vastanutest pooldas Sibeliuse sünnipäeva lipu vääriliseks.
Ettepanekut on toetanud Hämenlinna Sibeliuse-selts, Hämeenlinna linnavalitsus ja Järvenpää linnavalitsus.
Lipuheiskamispäev on nö heaks kiidetud pärast seda kui päev on märgitud Helsingi ülikooli almanahhi ja teistesse kalendritesse

* * *

"Hopeinen kuu" on kõikide aegade estraadi-hit
YLE Radio Suomi kuulajad hääletasid nii, osales 20 000 ihmistä. Kandidaat-laule oli 100, finaali pääses 10. Ning hääletustulemus kinnitas seda, mida soome estraadipublik on südames ja nö vaistlikult ammu teadnud.
1. Hopeinen kuu, Olavi Virta (1960), 21,9 %
(säv./alkup. san. Gualtiero Malgoni, suom. san. Rauni Kouta eli Reino Helismaa, sov. Jaakko Salo)
2. Satumaa, Reijo Taipale (1962), 14,7 % (säv./san. Unto Mononen, sov. Kaarlo Valkama)
3. Paratiisi, Rauli Badding Somerjoki (1974), 12,1 % (säv./san. Rauli Somerjoki, san. Arja Tiainen, sov. Jani Uhlenius)
4. Yö kerran unhoa annoit, Olavi Virta, 12,1 %
5. Satulinna, Jari Sillanpää, 7,7 %
6. Säkkijärven polkka, Viljo Vesterinen & Dallapé, 7,4 %
7. Albatrossi, Juha Vainio, 6,9 %
8. Akselin ja Elinan häävalssi, Heikki Aaltoilan orkesteri, 6,1 %
9. Iltatuulen viesti, Aikamiehet, 5,6 %
10. Täysikuu, Olavi Virta, 5,5 %

* * *

Uudis+ intervjuu märksõnad 6. detsember 2006

Ise seisev Soome

2006-12-06T08:54:00.000+02:00

Soome tähistab 89. iseseisvuspäeva olukorras, kus natsionalistlike parteide Perussuomalaiset ja Isänmaallinen Kansanliike juhid Timo Soini ning Matti Järviharju peavad oma kodumaad juba ammu iseseisvuse kaotanud riigiks.

Õli äärmuslike liikumiste tulle valas ka Soome parlamendi eilne otsus kiita heaks Euroopa liidu põhiseaduslepe.
On raske ütelda, kas heakskiitmisistung korraldati meelega vahetult enne iseseisvuspäeva – sisaldub selles ju kahtpidi sümboolikat: ühelt poolt võib arvata, et sellise otsusega püütakse rõhutada fakti, et Soome iseseisvus ei kao põhiseadusleppest hoolimata kuhugi.
Kuid teisalt oli võimalus nö vaikselt ära teha, sest pidupäevaks valmistuv rahvas neelas uudise ehk kergemini alla.
Tõsi, väga valulisi reaktsioone põhiseadusleppe ratifitseerimine siiski esile ei kutsunud. Ka soomlased teadvustavad, et nii kaua, kui leppelt puudub Prantsusmaa ning Hollandi taoliste maade toetus, on tegemist rohkem ilusa zhesti kui tegeliku juriidilise leppega.

Seekordset iseseisvuspäeva toonitab Soome peatselt lõppev roll Euroopa Liidu eesistujamaana. Ajal, mil tuli ette üllatavaid pöördeid, ja millega soomlased on enda hinnagul kokkuvõttes vähemalt rahuldavalt, kohati isegi hästi hakkama saanud.
Rahvusvaheline poliitika näitas ju jälle oma äraarvamatust.
Kesksuvel sattusid peaminister Matti Vanhanen ning välisminister Erkki Tuomioja Euroopa Liidu esindajatena rahvusvahelise meedia huviorbiiti sama-aegselt Iisraeli ja Liibanoni konfliktiga.
Seejärel läks pisut paremini: Põhjalas peetud tippkohtumised möödusid hästi ning Soome ei saanud mitte ainult kiita – tavapäraselt õnnestunud korralduse eest – vaid suutis koos Euroopa Liidu riigijuhtidega luua ühisrinde Lahtis, kus arutati Venemaa presidendiga energiaküsimusi.

Mille üle aga täna presidendilossi kogunev Soome ladvik saab – eesistujaperioodi hinnates – uhkust tunda?
Saavutuseks võib pidada Euroopa Liidu kemikaali+seadustiku+alast kokkulepet. Uhkuse tundmiseni kulus kümme aastat ja seda, et alles novembri lõpus veel kuid edasi lükkumas olnud seadustik siiski mõne päevaga kokkulepeteni viidi, ongi nimetatud seekordseks „säravaks tärniks“ Soome õlakutel.

ER uudistele 6. detsembril 2006

Kansa on puhunut

2006-12-04T13:12:00.000+02:00

"Haavoittunut enkeli" on soomlaste armastatuim maal

Hugo Simberg: Haavoittunut enkeli (1903) Haavatud ingel

See enam kui saja-aastane maal on soomlastele kõigist armsaim. Nii selgus Soome kunstimuuseumi Ateneumi korraldatud Maamme taulu (vabalt tõlkides: Meie riigi pildid)-valimisel.
Ateneumi kunstimuuseum pakkus kuue nädala pikkust hääletusvõimalust ning tingimuseks oli, et teos on Ateneumis olemas. Kuue nädala jooksul andis oma hääle 10 000 inimest ning Simbergi Haavatud ingel sai neist 1360.

Teisele kohale tõusis Helene Schjerfbeckin Toipilas (Haigusest toibuja või paraneja) 1201 häälega
ja kolmanda koha sai Ferdinand von Wrightin Taistelevat metsot (Võitlevad metsised) 1056 häälega.
Simberg (1873 - 1917) maalis soomlaste lemmikmaali Diakoniahaiglas Helsingis, toibudes raskest närvihaigusest.
Olgugi, et maalil kujutatu sobikski haigla lähedal oleva Loomaaia pargi miljöösse, ei kasutanud kunstnik oma töödes kunagi reaalset ümbrust. Simberg on öelnud, et vaid armastus töö vastu, teeb kunstiteosest ausa ja kõlbliku.
Kui maal Haavatud ingel oli esimest korda näitusel üleval, puudus teosel nimi. Või õigemini: kunstnik oli nimeks pannud mõttekriipsu. Sellega andis ta mõista, et maalil nähtu avaneb igale vaatajale eraldi ja ilma seletusteta. Maalist tehti hiljem ka teine versioon, mis ehib Tampere toomkirikut.

Mitmeti tõlgendatav maal
Maamme-taulu valimisel oli publikul võimalus oma valikuid ka põhjendada. Haavatud ingli kohta öeldi, et see on kaunis, mõtteid tekitav ja äratav teos ja et seda on võimalik mitmeti tõlgendada.
Paljude jaoks oli sel pildil soomlaste hingemaastik, teistele tähendas see Soome isesivusvõitluste võrdkuju. Osale vaatajaist oli see meeldetuletud looduse ja Töölön-lahe kaitse tähtsusest. Mõnele tähendas lapsepõlvemälestust.

Maamme Taulu valiti 27. septembrist-12.novembrini. Publikul oli võimalik minna otse Ateneumi või muuseumi koduleheküljele www.ateneum.fi
Et valik oleks pisutki lihtsam ja selgem, oli muuseum oma kogudest välja pakkunud 19 tööd. Neist enamus olid Soome kunstiklassikud. Loomulikult sai neile lisaks ka oma lemmikuid (ikka Ateneumi kogude piires) valida.
Omapoolse valikuga rõhutas Ateneum, et mitme kooliõpikutes ja võltsingutena esil olevad tööd on olmas ka originaalidena - Ateneumis.

Suure maa mets ja minutid

2006-11-30T22:46:00.000+02:00

Sel nädalal otsiti Soome ja Venemaa piiriületusprobleemidele lahendusi
peaministrite Matti Vanhaneni ja Mihali Fradkovi nõupidamisel Moskvas.

Pärast kohtumist nentisid peaministrid, et piiriületust kiirendav elektrooniline tollisüsteem ei ole veel kahepoolse kokkuleppe tasandile arenenud, kuna tegemist on Euroopa Liidu kompetentsi kuuluva teemaga.

Elektroonilise tollisüsteemi käivitamiseni püütakse kohati enam kui 50 km pikkuseks veninud veoautode järjekorda ohjes hoida järelvalvet lihtsustades ning tolliametnike hulka suurendades. Peale selle püüab Venemaa juhtida kaupa otse oma sadamatesse.

Peaministrid vestlesid pikemalt ka mõlemaid riike puudutaval metsatööstuse-teemal. Vanhanen avaldas muret Venemaa plaani pärast tõsta toorpuidu ekspordimakse. Venemaa majandusministeeriumi sõnul plaanitakse ekspordimaksu tõsta alates järgmise aasta jaanuarist kolme aasta jooksul kuni 30% aastas.

Matti Vanhaneni hinnangul võib Venemaa selline käitumine puidu ekspordi Venemaalt täielikult lõpetada. Ekspordimaksude tõus tundub esialgu siiski veel edasi lükkuvat.

Samal arvamusel on ka paberikontserni UPM Kymmene toorainehangete eest vastutav direktor Jaakko Sarantola, kelle hinnangul oleks ekspordimaksude tõstmine kahjulik nii Soome kui Venemaa metsatööstusele.

Lõppptulemuseks oleks, et Venemaa puidu eksport väheneks tunduvalt ning hinnatase langeks, kuna lääneriikide raha liiguks siis puidukaubanduses tunduvalt vähem.

Suurimat kahju tähendaks kallinev ekspordimaks aga hoopis Hiinale, kuhu Venemaa ekspordib puitu praegu ligi kaks korda rohkem kui Soome.
Ning üheks ekspordimaksu tõstmise põhjuseks ongi kuuldavasti Venemaa valitsuse soov takistada ebaseaduslikku puidueksporti Hiinasse.

Kuid tulles tagasi veel pikkade järjekordade juurde:
Vanhaneni sõnul tähendab igasugune kasvamine ka probleeme, ning ta kutusus Venemaad kui kaubanduspartnerit üles neid ühiselt lahendama.
Fradkovi sõnul on Soome ettevõtete huvi Venemaale jätkuvalt oluline ning seetõttu tuleb tõsiselt suhtuda ka piiriületusprobleemidesse.

Kohtumise lõppedes siiski midagi konkreetsemat kuulajaile kätte ei jäänud. Ehk vaid see, et hea poolena tõi Soome peaminister esile jällegi piirijärjekorrad, tõendamaks riikide vahelist vilgast kaubavahetusest. Eriti kui silmas pidada ühe Soome majandustegelase hiljutist ütlust – "Suuremal riigil on pikemad minutid".

ER uudistele 1.detsembril 2006

Juice - soome keele sünonüüm

2006-11-25T16:28:00.000+02:00

Pauli Matti Juhani "Juice" Leskinen suri eile õhtul Tampere haiglas.
Ta oli 56 aastane.

"Juice Leskinen oli viimase sajandi ja vähemalt esialgu selle sajandi märkimisväärsemaid luuletajaid." nii kirjeldas kauaaegset kolleegi ja sõpra muusik Mikko Alatalo. "Ta oli Eino Leino, Aale Tynni, Lauri Viida ja Reino Helismaa traditsioonide jätkaja."

Lauluread, mis tulid Juicele pähe oktoobri-hommikul 2006 vaadates Bushi intervjuud telerist:
Näin hän leikki tinasotilailla
daa-da-daa-da da-da-da-da-daa-da
U. S. A. on öljyänsä vailla
. . .
niinhän leikkii niinkun kuningas
kas kas kas kas kas taas kaatui sotilas

Alatalo käis Juice juures kodus viimati teisipäeva õhtul. Mehed olevad ligi kolm tundi rääkinud elust, muusikast ja naistest. Ennekõike räägiti "meie elu naistest". Lahkudes jäeti hüvasti ainulaadselt - tugevalt kallistades.
"Meie viimased sõnad teineteisele olid: "Laulud on loojast targemad!"" ütles Alatalo täna ajakirjandusele.

Teist Juice't ei sünni
Alatalo ei usu seda ja nendib, et test samalaadset loojat ei ole ka tarvis.
"Juice lõi 1970ndate alguses täiesti uue kodumaise stiili, kuidas laulusõnu kirjutada. Juice ja ansambel Coitus Int. rajasid teed, nüüd on selliseid tegijaid juba sadu," seletas Alatalo.

Alatalo sõnul oli Juice ennekõike soe ja südamlik pillimees ning lüürikuna paljudele eeskuju. Juice oli humaanne inimene ja humanist, kes oli varjatult ühiskondlik ja ühinkonnakriitiline. Juice ei püüdnud kunagi kannuseid teenida. Ta oskas olla ka väga "raske" ja järeleandmatu. Sõbra sõnul oli Jussi (nagu nad omavahel teda kutsusid) individualist. Alatalo ja Leskineni sõprus kestis 35 aastat. STT / foto autor Sampo Rautamaa

Juice Leskineni viimane teleintervjuu saatele 45min MTV3

YLE: Sininen laulu

Veel Juicest (soome keeles)

Keelatud fotod

2006-11-22T11:12:00.000+02:00

Selle põhjal, kuidas teemal kirjutavad ja kümnete piltidega täiendatud ajalehed täna letilt kadusid, võib ehk midagi välja lugeda.
Mõni ajaleht pildid ka oma internetileheküljele riputanud: fotod hukkamistest ja hukatutest; rindel langenutest täitunud autokastidest; vene partisanide poolt tapetud Soome tsiviilisikutest; fototõendid kannibalismist piiramisrõngasse jäänud vene sõdurite hulgas jne.

Fakt, et Jätku- ja Talvesõjaaegsed foto-tõestused avalikustatakse, käis Soome ajakirjandusest jälle läbi septembris. Siis räägiti internetifoorumites Soome armeed ohustavast solvangutelaviinist ja sellest, et pildid ei muuda ajalugu, sest faktid fotodel nähtavast on ju ammu teada.

Ajaleht „Helsingin Sanomat“ kirjutas keelatud fotodest laiemalt aga juba 1998 aastal, ja fotode eest vastutav kolonel-leitnant Juha Myyryläinen selgitas, et tsensuuri on siiani jätkatud peamiselt poliitilistel põhjustel. Ja et Soome ei saanudki alguses teisiti toimida: riik otsis ju oma poliitilisi võimaluis ja piire ning nö soomestus.

Seifi luku taha jäid pildid 1962. aasta otsusega. Mõistetavalt, ei tahetud Külma Sõja ajal Nõukogude liitu mingil moel ärritada. Niisii jagati fotod ümbrikesse ning koostati ”Eriti rangelt keelatutest” nimekiri, mille eesotsas olid pildid, millel kujutati äratuntavalt venelastest sõjavange. Kardeti ka võimalikke propaganda-aktsioone nõukogudemeelsete soomlaste poolt.
Samadel põhjustel jätkati keelamist 1981. aastal.

Täna, kunagisi valikuid kommenteerides, kasutas kolonel-leitnant Myyryläinen sõnapaariga – LIIGNE ETTEVAATLIKKUS. Kuid kindel on, et mõlemad suhtumised on tugevalt oma tautsüsteemiga seotud.

Soome Kaitsejõudude protokollides on ka märge, et piltide avaldamine on sobimatu – mida iganes see sõna siis ka ei sisaldaks.
Määrav põhjus oli ka omaste palve. Suur osa fotodel olevatest ohvritest on tuvastatud, seda kinnitab foto tagaküljele kirjutatud ohvri nimi ja vanus.

1991. aastal toimus Nõukogude Liidu lagunemisega murrang ka Soome jaoks. Võeti vastu mitmed uued või parandatud seadused. Ning 1999.aastal jõustunud Avalikustamise-seadusega ei saanud keelustamist enam täna jätkata ja see polnud teadjamate sõnul enam ka vajalik.

Seni on fotodsid näinud põhiliselt vaid pildidel kujutatute (nii ohvrite kui ka näiteks tribunalil osalenud ohvitseride) omaksed, erandkorras võisid neid kasutada uurijad, sõja-ajaloolased ja kaks kirjanikku. Nüüd on need pildid esil mõnda aega meedias, ja siit edasi kuulub fotomaterjal ennekõike Soome sõja-muuseumile.

Tänane Iltalehti vaatas koledaid fotosid koos ühe talvesõjas osalenuga.
82-aastase sõjaveterani Paavo Teikari avaldas tänases intervjuus imestust selle üle, et kellelgi on olnud julgust need pildid alles hoida. Palju sõja-aegsetest materjalidest on Soomes teadupärast kas siis hävitatud või Rootsi viidud. Toosama veteran leiab, et

"ka need pildid oleks tulnud hävitada, sest need kes piltidel tegutsevad on oma elu elanud ning tulevastele põlvedele ei ole vaja meie taakka edasi anda.“

Ajalugu niisiis tänasest midagi uut juurde ei saa, kuid uuele põlvkonnale – tänastele noortele annavad fotod loodetavasti selgema pildi sõjast, julmustest, sõja-aja-seadustest ja sellest, et sõda ei tähenda mitte AINULT kangelasi. Või tänapäevaselt rääkides – sõda ei ole arvutimäng!

AK põhisaatele 21.11.2006 tehtud kommentaari märksõnad

Lordi - loobu maskist!

2006-11-22T08:35:00.000+02:00

Rahva tahe on müüre murdev, kuid kas sellest piisab ka maskist loobumiseks, saame teada kõige hiljem 6. detsembril nii umbes kell 19.00 vaadates Soome televisoonist presidendilossis toimuvat iseseisvuspäeva vastuvõttu.

Suur osa ühe kõmulehe netilehe lugejatest soovib Eurovisooni võitjaid, ansamblit "Lordi" nii nagu nad passipildil on. Foto on tehtud Lordi vastuvõtupeolt mais 2006.

"Soome iseseisvust tähistatakse Lossis ülimas pidulikkuses ja see puudutab ka riietumist. Ja üleüldse: see on juba naeruväärne, kuidas Lordi liikmete nö eraelu varjatakse - nagu oleks tegemist kuningriigi kalleima aardega."

Nii kirjutas netilehes keegi Viivi, vastates küsimusele "kuidas peaks Lordi Lossi ilmuma ja kuidas tekkinud patiseisu lahendada. Viiviga oli ühel nõul ligi 50% vastanutest. Nende arvates oleks nüüd viimane aeg maskist loobuda ning ilmuda presidendi ette etiketikohases pidurüüs. Nagu kõik kutsutud seda teevad.

Koletisebändil on senini olnud kindel liin: maskideta rahva ette ei minda ja soomekeelseid intervjuusid antakse ainult kostüümis ja seljaga kaamera ees seistes. Ja ehkki kõik, kes vähegi on soovinud, on kodanik Putaansuu fotosid ka maskita näinud, soovivad inimesed jätkuvalt maskidest loobumist. Nüüd on põhjuski (ja raudselt ilma irooniata) pühamast püham: Soome iseseisvuspäev.

Küsitlusele vastanutest umbes 20% pöördub oma soovidega aga hoopis Vabariigi Presidendi Tarja Haloneni poole: "President peaks olema paindlikum ja külaliste soove arvestama." Ehk siis maskides ja 2,5meetristena lossi valssi tantsima.

"Rock'i kohtupäeval peab oma hinge paljastama"

Keegi Jooseppi arvas nii:

"Antud juhul oleks viisakas kui ka president teeks mööndusi. Lordil on ju maski-liin algusest peale teada olnud, Lordi ei tee erandeid. Ja ennekõike: Lordi ei ole tavakodanik."

"Halonen oli ju kutseid saates teadlik maskidest ja bändi soovidest. Midagi on selgelt nihkes, kui saadetakse kutse kuid keelatakse nö iseendana tulemine", kirjutas aga hoopis keegi Kerva.

Tõlgendamise küsimus!?

2006-11-15T11:24:00.000+02:00

Ühe laevakompanii skandaal meenutab üha enam samanimelise linna legendi - ei saa kunagi valmis ja ühele poole ...
Igasugu pritsmeid on nüüd juba igale poole külvatud ja ajakirjanikel on "jõulud".
Ning piletid kipuvad ka tõenäoliselt peagi rohkem kätte jääma, sest soomlased eelistavad merele minna Viking Line'iga. Hoolimata sellest, et päevotsa on raadio ja mil soomekeelsed uudised on vahendanud hommikust peale raadio korranud ja internet avaldanu: Tallinki juhtkonna mehetegudest tingitud vabandusi. Noh, vabandusi võib ju lendu lasta, tekst on nagunii kellegi teise tehtud ja süüdi on ju hoopis keegi kolmas. Kuid seegi on tõlgendamise küsimus.
Sirvis minevikulehti ses' samas internetis ja mulle jäi mulle näppu Kairi Lainjärve ammune kirjutis. Lihtsalt niisama ja samas sobivalt aktuaalne:

Madalalt lennates näeb paremini
Avalikud suhted on nagu lennukis lendamine

/---/Avalike suhete korraldamine sõltub sõnumi edastajast - millal, kus, kellele ja mida ta ütleb. /---/Avalikke suhteid ei saa korraldada printsiibil "ah, küll ma minut enne homset pressikonverentsi vaatan, mida ma ütlen, ülehomme nagunii keegi enam ei mäleta". Kui keegi Toomas T. soomlasi sõimaks, siis oleks tõepoolest so what?, aga Mart Laari igal sõnal on kulla kaal.
Sõna väärtus
Eestis on sõnadel üldiselt odav väärtus, aga ka see natuke, mis firma esindaja, riigiametnik või avaliku elu tegelane suust välja paiskab, on osa sellest maastikust, mida meile kirjeldatakse. Ei tahaks, et Otepääl oleksid ainult mudased mäenõlvad ja lagastatud mäealused.
Firma või riigi esindaja kodune vestlusmaneer lapsega juteldes või baarileti ääres sõbrale kõrva karjudes (sest muusika mängib reeglina kõrvulukustavalt valjult) on sel hetkel, kui filmivad telekanalid ja pildistavad fotograafid (ärge sel hetkel sügage, köhatage, mõmisege ja nühkige küünarnukkidega laua äärt) olematu fakt tema elust. Aga ainult sellest, et laua taga istub TEMA, ei piisa.
"Väidan ikkagi, et pole seadust rikkunud. Esitatud süüdistused on tõlgendamise küsimus!" /---/ Sõnad ja teod läksid juba õndsal Vene ajal lahku ja ega see abielu ole muulgi ajal eriti vettpidav olnud - igatahes praegu nad teineteist juba pikka aega ei tunne. Moes on väljend "kõik on tõlgendamise küsimus".
Ja ikkagi ei saa Norra fjordidest Otepääd."

Niisugune oli 1999 aastal avaldatud kommentaar. Kui siit kohe edasi lugeda tänast 15.11.2005 Iltalehti kirjutist siis, mida me tegelikult (välja) loeme.

Tallink vabandab oma personali ja klientide ees

Laevakompaniis toimub parasjagu nõupidamine Silja Symphony töötajatele korvatavate summade üle.

Juhatus vaikis - alguses
Tallinki juhatus on pärast inetut juhtumit üritanud toimunut kalevi alla pühkida, kuid tulutult. Laeva personali esindav rootslaste ametiühingu (SEKO) esimees Janne Rudén kirjeldas toimunut nädalapäevad tagasi üsna karmide väljenditega. Rudéni kinnitas juba siis, et sellise jama vaikne lahendamine on mõeldamatu.

"Andeks palumisest ei aita. Me peame kindlasti politseile avalduse tegema. Personaliga käituti inetult ning sellest ei saa mööda vaadata," lausus Rúden toona.
"Laevatöötajaid koheldakse sageli kehvasti, kuid nii räiget kohtlemist pole varem esinenud: seekordne ületas igasugused piirid. Eriti veel kui tegemist on kompanii juhtkonnaga. Nõuame Silja Line'lt selgitust ja korralikku kahjutasu," lõpetas ta.

"Vanhanen! Matti Vanhanen!"

2006-11-12T13:53:00.000+02:00

Soomlased on oma peaministriga rahul.
Uuringufirma "Suomen Gallup" äsja avaldatud uurimus kinnitab, et peaminister Matti Vanhaneni (Keskusta) võimed ja oskused avalduva just praegusel töökohal - valitsusjuhina - kõige paremini.
Valitsuse eeskujuliku juhtimise eest sai Vanhanen kodanikelt hindeks 7,8 (Soome 10-süsteemis). Gallupis osalenute arvates on hr. Vanhanen ka eeskujulik avalikuelutegelena, kes oskab esil olla.
Tõsi, vastajate arvates on Vanhaneni juhiomadused viimasel ajal millegipärast pisut sordiini all.
Kehvapoolselt on peaminister hakkama saanud kodanike tööeluga seotud küsimuste korraldamisega (hindeks anti 6,9). Maakondade tasakaalustatud areng andis samuti pisut miinuspunkte: hindeks anti eelmise aasta 7,2 asemel 6,9. Kokkuvõttes kukkus pisut ka nö keskmine hinne, kuigi vaid pisut - eelmise aasta 7,5 asemel on see nüüd 7,4.
Gallupi andmetel hindavad naiskodanikud Vanhaneni kõrgemalt kui meeskodanikud. Peaminister on hinnatuim põlluharijate ja pensionäride hulgas.

Vanhanen oli sel nädala avaldatud uurimustes keskne kuju. Nii näiteks küsis ajaleht "Aamulehti" oma majandusuuringu lehel lugejailt:
Kes on Sinu jaoks Soome mastaabis kõige suurem ihalusobjekt?
ning avaldas eile küsitluse tulemused, millest selgus, et 11% vastanud naistest pidas kõige ihalusväärsemaks oma kaasat (elukaaslast või abikaasat).
Paljude naiste arvates oli oma kallimast aga ihaldavam tänane peaminister Matti Vanhanen. Peaminister on olnud populaarne mees nii meeste kui naiste hulgas. Ja mitte ainult populaarne, vaid tänapäeva soomlastest koguni see ihaldusväärseim mees. Vanhanenile järgnesid vastanud naiste abikaasad või elukaaslased, tänane pangajuhataja Sauli Niinistö, president Martti Ahtisaari ja Eurovisiooni esinumber Lordi solist mr. Lordi.
Aamulehti küsis peaministrilt uuringule kommentaari. Vanhanen tõdes, et inimesed on hääletanud seda, kes on kõige enam igapäevaselt esil. Ehk siis: ihaluse põhjus on pidev avalikkuse tähelepanu.
Esil on lemmik olnud tõesti palju - nii uudistes kui ka õhtulehtedes ja naisteajakirjades. Ja nagu eelnevast selgus, Vanhanen ka oskavat esil olla.
Taustaks olgu öeldud nii paju, et mõni aeg (aastat paar?) tagasi jättis abikaasa Matti teise mehe pärast maha ja eelmisel nädala astus sama sammu Matti ise - lahkudes (1) alles augustis nö avalikuks saanud(2) suhtest.
Tamperes ilmuva lehe küsitluses oli teisigi teemasid: näiteks teame nüüd, et ilmastikumuutus ja kuritegevus panevad mehed oma enese kiilaspäisusest isegi rohkem muretsema.

vahepala

Lossi mustas ja metalselt läikides

2006-11-08T14:25:00.000+02:00

Soome valmistub juba usinalt iseseisvuspäeva vastuvõtuks. Pidulik vastuvõtt ja imeline tantsuõhtu ehk ball toimub tavapäraselt Helsingis, kaldapealses presidendilossis ning kutsed on juba teel. Üks aasta vaadatuimaid teleülekandeid nõuab hoolsat ettevalmistust ka moekunstnik Jukka Rintalalt. Iltalehti käis juba uurimas, et mida presidendi vastuvõtule selga pannakse.

Novembri lõpuni avatud näitus on Tamperes Finlaysonil.

Maria Antoinettest tehtud film mõjutab selle talve moodi. Kas ka vastuvõttu?

Rintalal on ühtekokku juba 20 aastane kogemus vastuvõtutualettidest, rekordarv kleite ühe õhtu kohta on kaheksa. Soomes on kombeks nö tavalise külalisena vastuvõtul vaid üks kord (v.a sõjaveteranid, poliitikud, vaimulikkond ja diplomaatiline korpus) käija, Rintalale tuli kutse 1996 aastal.

Äsja oma 30aastase karjääri auks Tamperes näituse avanud Rintala on igal aastal vähemalt ühe kätetöö vastuvõtule saatnud. Kui palju neid sel aastal valmib, on lõpuni saladus. Ärisaladus on ka see, kes tualette kandma hakkavad. Naised, kes Rintala tööde kasuks on otsutanud, teavad, et kunstnik arvestab nii kandja isiksuse kui ka strateegiliste mõõtudega.

Mis on aga MOES? Rintala sõnul kasutatakse sel aastal värvidest musta ja halli ning sekka metalseid toone nagu näiteks hõbedat. Mis ja kuidas kantakse näeb 6. detsembril, õhtul kuue paiku - siis kui Soome kodude akendel põlevad kaks sinivalget küünalt.

Iltalehtile antud intervjuus kinnitas Rintala, et presidendile ei ole ta ekstra loonud, kuid Rintala teab, et president Halonen kannab tema disainitud Marimekko-sarja.

Rintala on rahvusvaheliselt tuntud moekunstnik, kes osales märtsis Shanghai moenädalal, olles nö külalistäht. Sama ürituse varasemad tähed on olnud näiteks Giorgio Armani, Oscar de la Renta ja Sonia Rykiel.

mugandatud Iltalehtist

Gaasiga kaasnev probleem

2006-11-01T15:51:00.000+02:00

Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream gaasitoru ehitusele peab loa andma Soome kaitsemministeerium, sest venemaa planeeritav toru ohustab Soome lahes paiknevaid veealuseid merekaitsesüsteeme. Praeguse planeeringu kohaselt rajataks gaasitoru kontroll-süsteemidele liialt lähedale.

Merepiirivalveameti sõnul võivad Soome rahvuslikud merepiiri kontroll- ja kaitsesüsteemid sedasi avalikuks tulla. Lahe sügavuses olevad süsteemid kuuluvad Soome kaitsejõududel ja piirivalvele. Riigi seisukohalt oleks oht juba ka see, kui gaasitoru ehitatakse vaid osaliselt merealuste kontrollsüsteemide kohale.

Piirivalveameti esindaja kaptenmajor Petteri Leppänen näeb ehistuses kahekordset probleemi, sest veealuseid kuuldevälju ei saa reeta, teisest küljest ei saa torusid ka nende väljade kohale ehitada.

Veealuste seadmete olemasolu ja tähtsus on Soomele merepiiri kaitse seisukohalt erakordselt suur, kuna soome mereväel ei ole allveelaevu. Ning andureid kasutatakse püüdmaks meresügavuses veealusied võnkeid, mida tekitavad laevad propellerid ja allveelaevad.

Kaptenmajor Leppäneni sõnul tuleb tõenäoliselt enne gaasitoru ehituse lubamist anda soome kaitseministeeriumile täpne raport selle kohta, kuhu toru paigaldatakse.
Gaasitoru on planeeritud territoriaal- ja majandusipiiri vahele. Seniste mõõtmiste kohaselt on gaasitoru Kõige lähemal territoriaalpiirile Porvoo rannikul, vahemaaks on arvutatud vaid mõni kilomeeter.

Merevalvekeskuse sõnul tähendab gaasitoru ehitus keskusele töömahu kasvu, sest tekkivas olukorras peavad patrull-laevad pidevalt olukorda jälgima ning hoolitsema seni veel sõlmimata kokkuleppe täitmise eest.

Ka mereõnnetuste riski kasvust on räägitud, kuid piirivalveameti sõnul gaasitoru ehitus mereliiklust ei ohusta.

Venemaa ja saksamaa ühine Maagaasifirma Nord Stream loodab gaasitoru ehitust alustada pooleteise aasta pärast. Gaasitoru pikkuseks on mõõdetud 1200 kilomeetrit ning firma eesmärgikis on avada veealune gaasivool Euroopasse aastaks 2010.

ER uudistele 1. novembril 2006

Kütus ja Soome tulevik

2006-10-25T22:23:00.000+03:00

Kütusekriisi lahendamise võimalikkus on Soomes juba mõnda aega arvamusi kogunud. Seni on räägitud peamiselt BIODIISLIST, sellest nädalast on teemaks nr. 1 BIOKÜTUS

Soome populaarseimale maalehele ”Maaseudun Tulevaisuus” antud intervjuus avaldas Peaminister Matti Vanhanen lootust, et Soomest võiks peagi saada biokütust tootev ja eksportiv riik. Vanhaneni väitel on riigil võimalik tootmiseks kasutada puidu ja roo-põhist etanooli. Praegu pakutav odrapõhine etanool suudab korvata maksimaalselt 6% vajaminevast kütusest.

Peaministri õhin on mõistetav, sest see tähendaks Soome arengut ning aktiivsemat maaelu: Plaan tooks juurde ka rea töökohti – ennekõike põllumajandusse ja kütusetööstusesse. Samuti tähendaks see konkreetsete projektide rahastamist, väiksemat saastetegurit ja sõltumatust välistarnijast.

Peaminister usub, et uued tootmisviisid peaksid valmima nelja aasta jooksul, aastaks 2010, ning Soome peaks seadma eesmärgiks õlikütuse täiulatuslik asendamine.

Sel teisipäeval esitleti biokütusele üleminuekuplaani Soome parlamendis ning liiklemiseks mõeldud biokütuse kohustuslik kasutamine sai rahvasaadikutelt sooja vastuvõtu. Seadus-eelnõu kohaselt peab jaefirma hakkama uuendatud kütust tarbijale pakkuma 2008nda aasta algusest ehk siis vähem kui kahe aasta pärast.
Kaubandus- ja tööstuminister Mauri Pekkarinen on samuti lootusrikas, vihjates, et järgmine valitsus vähendab ka biokütuse valmistamisega seotud maksukoormust.

Riigi tehnilise uurimiskeskuse professor Liisa Viikari lükkab biokütuse kiire võidukäigu-plaani ümber, vahendab YLE-uudisteportaali. Samuti ei usu Viikari võimalusse, et Soome suudaks viljast valmistatud kütusega teistele tootjatele konkurentsi pakkuda.
Professor juhib tähelepanu kiirele muutumisele ning sellega seoses asjaolule, et tänaseks räägitakse juba mitte enam ühe vaid kahe sugupõlve biokütusest.
Laiem mõõtkava hõlmab aga just nimelt teise sugupõlve kütuset, ning see eeldab ka uut, kaasaegsemat toorainet. Areng tähendab ka keskkonnasõbralikumat suhtumist.

Riigi Tehniline uurimuskeskus koos Põllumajandus- ja toiduainetetööstuse uurimuskeskusega avaldasid täna materjali, mis selgitas biokütuse keskkonnasõbralikkust.
Viikari rõhutab, et nn teise põlve biokütuse arendamine on alles pooleli ning seetõttu ei ole võimalik lähema nelja aasta jooksul kasutusele võtta konkreetseid meetode. Samas tõdes uurija siiski, et aastaks 2010 võib Soomes valmida vilja toorainena kasutav etanoolivabrik, kuid see oleks esialgu kõik.

Ja veel: Seni kasutusel olevat Fossiilkütust ja tuleviku Biokütust võrdleva uurimuse kohaselt ei ole uus variant tingimata parem. Ehk siis: Bioukütus ei vähenda tingimata kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Uurimus näitab ka, et võrreldes fossiilkütusega võivad kodumaise odraetanooli või rüpsipõhise biodiisli tootmine ning kasutamine heitkoguseid isegi lisada, Sest biokütuste tootmine kulutab ürgkütusest 3-5 korda rohkem energiat.

Ja sedagi, et uued, metsajääkide ja roo-põhised kütused on senistest keskkonnasõbralikumad. Põhjuseks on väestis, mida rookasvatamisel kulub vähem, kui näiteks odra või rüpsi viljelemiseks.
Samas tuletab projekti juht Tuula Mäkineni meelde, et kuna heitkogused sisaldavad mitmeid seni uurimata tegureid, on 100% hinnangut võimatu anda.

Kuid üks on selge: Täna avaldatud materjal kinnitab senist arusaama, et energia tootmisel on kasvuhoonegaaside heitkoguseid lihtsam kontrollida kui liikluses seda kasutades.

ER uudistele 26. oktoobril 2006

Lapsed, lapsed, lapsed

2006-10-24T13:13:00.000+03:00

Alkohol on arengupeetuste tekke suurim põhjus
Täna hommikune teleprogramm Aamu-tv pakkus tõsise uudisloo, öeldes et viina tõttu sünnib igal aastal umbes 600 puuetega last. Ja neist iga kümnes on tõsiste kahjustustega.

Lootekahjustused on Soomes lisandunud, ja eriti selgelt paistab see silma Põhja-Soomes, kus näiteks kümme aastat tagasi oli selliseid juhtumeid aastas vaid paar.
Võimalikke kahjustusi nähakse liiga hilja, alles siis kui esimesed inimese arengu seisukohalt olulised nädalad on seljataga. ja seetõttu hilineb ka abi.

Kui varem on siinsetes nõuandlates öeldud, et natuke ikka võib – mis tähendab saunaõlut või klaasikest veini. siis tänase uudise kohaselt on arstid ühiselt nö NULL-LIINI valinud. Ehk siis ei ainsatki klaasi, pudelist rääkimata.
Siiani on öeldud, et õlu isegi soodustab rahulikku rasedust.
Täna peetakse suureks alkoholikoguseks nädalas / 10 pudelit õlut, milles 2,8-4,5 protsenti alkoholi, ehk siis see õlu, mida toidupoest osta saab.
Soomes on alkohol jagatud laias laastus kaheks: toidupoes ja alkoholipoes müüdavaks.

Uudises sõna võtnud arst nentis, et alkoholi tagajärgedesse ja selle kasutamisse suhtutakse ehk pisut liiga lõdvalt. Väide põhineb asjaolul, et kui arengupeetust põhjustaks mõni ravim või kemikaal, oleks juba ammu lokku löödud.

* * *

Sel nädalal toimub narkootikumide kasutamise tagajärjel surnud noorte mälestuseks kõikjal soome mälestusteenistusi ja väljakutele süüdatakse küünlaid.

- Eelmisel aastal suri narkootikumide kasutamise tagajärjel 70 noort, ja ehkki number on suur, on see kahe viimase aastaga võrreldes väiksem

- Noorte narkomaania vastu võitlemise organisatsioon ”Irti Huumeista” andmeil on noorte narkomaanide nn hiilgeaeg 2003. aastal, toona suri 100 noort.

* * *

Soome vanemad võtavad sageli puhkuse koolivaheaja nädalaks (sügisel-talvel)
Puhkusenädalaid on alast sõltuvalt keskmiselt 4-5 nädalat

* * *

Laste ja noorte heaolu nimel tegutsevad ühingud ja organisatsioonid avaldasid koostöös lasteõiguste volinikega sel nädalal nn juhtimiskava.

Kava kohaselt peab Soome järgmine valitsus – keeruliselt kõneldes – astuma teatud konkreetseid samme ning eraldama muutumatuid summasid laste ja noorte üha süveneva kriisi leevendamiseks.
Kriisi all mõledakse erinevate uuringute kinnitusi, et umbes 5-10 % siinsetest noortest ja lastest tunneb end üha halvemini: paljudel neist on õpiraskused, nad on sageli üksi või tunnevad end üksikuna, sest neil ei ole kõrval täiskasvanut. Tekkimas on ka juba noorte klassivahed.
Juhtimiskava allkirjastanud soovivad ka, et plaan huvitaks võimalikult paljusid: lapsi ja noori endid muidugi, kuid ka laste vanemaid, võimuesindajaid, omavalitsusi, ettevõtjaid jne.

Noorte ja laste halvast enesetundest ja masendusest rääkis pikemalt ka hiljuti Tampere Ülikoolis kaitstud väitekiri.
Väitekirjast selgub, et pea iga kolmas 8-13aastane tüdruk tahab end vahel vigastada
Peaaegu pooled samavanustest poistest soovivad teha haiget kellelegi teisele.
Väitekirja kohaselt on kõige raskem olukord 13-aastastel tüdrukutel – neist kuulub ligi kolmandik nö masenduse riskirühma.

Miks siis ikkagi on nii, selle kohta ütleb väitekiri et lastel on „hirmus kiire suureks kasvada!“ 13aastastest on suur osa näiteks lõpetanud mängimise, sest nii ei sobivat enam.
Psühholoogide sõnul on tüdrukute mänguea varane lõppemine sageli seotud uute tekkivate probleemidega: Ûks neist on väljanägemine ja teine enesehävitamine või suisa enesetapumõtted. Neil mõlemal on üks ühine joon: mõlemaga püütakse pälvida tähelepanu.
Väitekirja koostanud Atte Oksaneni sõnul oleks olukorda võimalik lahendada nii, et ühiskond tagab lapsevanematele tänasest veelgi paremad tööajad – siis saaksid vanemad lapse jaoks rohkem olemas olla.

Uue ajastu künnisel

2006-10-20T13:28:00.000+03:00

Laulu "Uue ajastu lävel – laul Anna Politkovskajale" muusikute tagalas on 17 noort, kelle keskmine vanus on 30. aastat. Ning suurem osa muusikutest on kunagi laulnud soomlaste lemmikansamblis, ainulaadses ”Ultra Bra”s.
Laulu on võimalik oma arvutisse laadida, see on saadavalt ka mp3 versioonis

Voima Kustannus Oy:n tilille: 800013-70732654.
Laita maksuun viitenumeroksi 71.
Lataa tästä: http://anna.voima.fi/anna.mp3

_________________________________________
LASTUD LASUD KOSTAVAD KAUGELE
SINIKAD PAISTAVAD KAUGELE
LÕPUKS NEED SIISKI KAOVAD
JA KALMISTU KESKELE
KASVAB KÛMME UUT PUUD

KUI MAA ON OMA INETUMAS RÜÜS
JÄÄVAD MAHALASTUD SELGEMINI MEELDE
PAREMINI KUI NEED, KES MõRVA EEST ON MAKSNUD

Sõnad:Terhi Kokkonen, helilooja: Kerkko Koskinen
_________________________________________

Soome noored muusikud tegid laula tundes kodanikukohustust, sest nende sõnul peab Anna Politkovskaja meelde jääma.

Soomes tunti Politkovskajat üsna hästi. Ta käis siin sageli erinevatel seminaridel kõnelemas ja tal oli siin ka palju sõpru ning mõttekaaslasi. Isiklikult tundis teda ka näiteks välisminister Erkki Tuomioja, kes esimeste seas ütles siinses meedias välja, et tegu on sõnavabaduse vastase mõrvaga. Tuomioja sõnul hindas ta kõrgelt nii Anna Politkovskaja tööd kui ka tema julgust.
Just Soome ütles Politkovskaja esmakordselt näiteks, et "Tsetseenia: see on rahuvuse mõrv" (2002); "Tsetseenia: see on meie Palestiina" (2004); "Putin eksib, kui ta väidab, et Tsetseenia sõda on lõppenud" (2002).

Täna hommiklu kõlas ajakirjaniku mälestuslaul ”Uue ajastu lävel” esmalt Riigiraadio noortekanalil YleX. See oli täpselt kell 8. 20 ja nö vabalt mängitavaks anti luba viis minutit hiljem.
Selleks, et kõik sujuks, said varahommikul kõik Helsingis paiknevad raadiojaamad lauluga CD-plaadid.

Täna õhtul süüakse Lahti mitteametliku tippkohtumise raames pidulikum õhtusöök, millele saabub ka president Vladimir Putin. Õhtusöögi kutse esitas peaminister Matti Vanhanen. Ning kuuldavasti vastas Putin kutsele, et ”kui president Tarja Halonen tuleb, siis tulen mina ka.”
Lauda istutakse kell kuus, ja Soome meediale on seni menüüst tähtsam olnud Putini reaktsioon ja vastused. Matti Vanhanen on lubanud nüüd Putinilt nö otse küsida.

Söögiisu võivad häirida meeleavaldajad: nimelt on Lahti politseilt luba saadud küünalde-meeleavalduseks ja kui läheb just nii nagu, tänase laulu autorid on plaaninud, siis kõlab Sibeliustalo ees küünlavalgel justnimelt seesama laul.
Laulu on võimalik internetist kuulata ja endale ka sümboolse summa eest laadida. Laulu on soovitatud mängida täna piki päeva ja seda on nimetatud ka Putini tervituslauluks. Saadud raha annetatakse inimõigustega seotud tegevusele Tsetseeniasse.

Peaminister Vanhanen on öelnud, et "Venemaal on omalaadne demokraatia". Muusikute sõnul on see omalaadsus väga paljudele inimestele haiget teinud ja elu nõudnud.
Muusikud on oma tegevust kommenteerinud nii: meie töörühm ei nõustu demokraatiaga, mis annab õigus ”tõde otsivaid inimesi tappa”. Muusikud on avaldanud internetis ka oma tugevama seisukoha:

/---/Soome peab riigina näitama, et Soomel on julgust nõuda Venemaalt ja Putinilt tegutsemist, mis parandaks inimõigusi.
Kui Soome jääb jätkuvalt tagasihoidlikuks, siis ei ole Aki Kaurismäki ainus, kes Soome kodakondsusest loobub./---/

Avaldus lõpeb sõnadega:

Ajakirjanikuna oli Politkovskaja
julguse, tõe, inimõiguse ja vaba meedia võrdkuju.

Vabas vormis 20. oktoobril 2006 ER saates Uudis+

Kas sõjaajaloo murdepunkt?

2006-10-18T23:15:00.000+03:00

Lappeenrannas Huhtiniemi linnaosast on leitud vana ühishaud, kuhu on maetud esialgsetel andmetel 11 meest. Neist kümne luud olid eile õhtuks välja kaevatud. Uurijad usuvad, et väljakaevamiste käigus võib maetuid leiduda hauast veelgi. Ühishaua leidmine võib mõjutada Soome sõjaajalugu.

Ekspertiis on praeguseks kinnitanud, et mehed on üsna suure tõenäosusega maetud samal ajal. Samuti on põhjust oletada, et mehed on maetud ilma kirstuta ning kõrvuti. Tõenäoline on seegi, et kõik maetud on täisealised ja et noorim maetutest on olnud umbes 20-aastane.
Soome kriminaalpolitsei on ühishaua uurimist alustanud ning nende esmaseks ülesandeks on tuvastada leitute isikud ning välja selgitada, kas mehed on surnud loomulikku surma, mõrvatud või on tegemist teise maailmasõjaaegsete mahalastutega.
Väljakaevamisi alustati Huhtiniemi linnaosas just nimelt selleks, et leida Soome jätkusõja-aegseid haudu. Väidetavalt on seal hukatud väejooksikute ühishaud. Leidu on uurimas Helsingi ülikooli kohtumeditsiini ja arheoloogia teaduskonnad. Väljakaevamisi rahastab Soome Kultuurifond ning eesmärgiks on lahendada nn Huhtiniemi mõistatus.

Ümberkaudsete elanike ja kunagiste sõdurpoiste suuliste pärimuste põhjal olevat 1944 aasta suvel just Huhtiniemis tegutsenud salajane tribunal, mis mõistis surma võib-olla isegi sadu väejooksikuid. Ühtegi kirjalikku dokumenti toimunust ei ole.

Esimene konkreetne tõend matmispaiga kohta leiti juba 1972aastal, kui linn paigaldas Üsna tänase leiukoha lähedale veetorustikku. Tookord leiti samuti umbes kümne inimese luud.
Arheoloogidel on aga siiski alust arvata, et tegemist ei ole samade luudega, sest nüüd leitud ûhishaud oli puutumatu.
Lappeenranta linn teostas eelmisel talvel proovikaevamisi ning nende käigus leiti inimluid. Kuid linna meelest ei olnud tegemist uurimist vääriva leiuga.
Soome Kultuurifond eraldas väljakaevamisele 40 tuhat eurot ning Fondi esimees Antti Arjava põhjendab summat sõnapaariga „Rahvuslik juhtum“ ja seletab, et iga mõistatus tuleb korralikult lahendada.
Umbes kaks nädalat tagasi leidsid uurijad inimluid ja sõdurivormist pärit riidetükikesi. Lisaks neile on välja kaevatud ka mõned tollel ajal kasutusel olnud metallesemed.
Arheoloogia professori Mika Lavento sõnul ei saa aga veel öelda, millal täpselt haud on tehtud, ning kellega on tegemist. Samas kinnitas Lavento, et ühetgi võimalust ei saa välistada. Võimalik on ka see, et maetud mehed on sõdinud 1918 aastal või veelgi varem.

Kalmistul on ööpäevaringne valve ning kuu algul alustatud väljakaevamisid jätkatakse veel vähemalt kaks nädalat.
Väljakaevamiste kohana on Huhtiniemi keeruline, sest aastakümnete vältel on pinnas mitmel korral läbi kaevatud. Praegu on piirkond kasutusel laagriplatsina.

Hauast leitud skelette hakkab uurimia Kohtumeditsiiniline ekspertiis. Ning edasised plaanid tehakse vastavalt uurimustulemustele.

Kirikupõlengud ja tulevik

2006-10-16T23:09:00.000+03:00

Eile põles Soomes jälle kirik. Helsingi lähedal toimunud Õnnetust kommenteerides öeldakse, et see on viimaste aastakümnete laastavaim põleng.
Heledast liivakivist ja betoonist ehitatud ligi tuhande ruutmeetrise kiriku sisemus on täielikult hävinud ning ka kiriku alustalad on kahjustatud.

Kirikuõpetaja Jaakko Simojoki sõnul olid 1969. aastal ehitatud Kaivoksela kiriku väärtuslikumad esemed Alatarit ehtiv kudum, mille autoriks on tekstiilikunstnik Oili Mägi ning 20. registriga orel. Kirik oli kindlustatud. Tekkinud kahju hinnatakse 10 miljoni euro suuruseks.

Hävinud kirik, nagu ka mitmed teised Soome pühakojad, ei ole mitte ainult jumalateenistuste või kiriklike sündmuste jaoks ehitatud.
Kirik on kooskäimise koht kõigile vanuserühmadele, seal tegutsevad lasteringid, ansamblid ja isegi treeningrühmad.

Eile õhtupoolikul, Samal ajal kui kiriku varemetel toimus mälestusteenistus, uuris politsei kuriteojälgi. Süütamises kahtlustatav 25-aastane nooruk viibis öö-päeva politsei järelvalev all. Noormees eitab oma süüd.
Päästeameti andmeil on kiriku süütamiseks kasutatud arvatavasti vedelkütust.
Maatasa põlenud kirikus ei olnud häiresüsteeme. Kustutustöid teinud päästemeeskonnas ei osatud veel hinnata, kas alarmidest oleks antud juhul kasu olnud. Sest plahvatusesega alanud põlengutele selline süsteem ei registreeri.

Pühapäevane Soome ajakirjandus avaldas rea kirjutisi teemal ”õnnetuste ärahoidmise võimalikkusest”.
Juba on jõutud tõdeda, et kahjustatud ja mahapõletatud kirikud on koguduste hooletuse tulemus. Tõsi, vaid osaliselt, kuid siiski.
Enam kui pooled Soome kirikutest on endiselt ilma tuletõrjealarmideta, seda kinnitas ka Kirikute valitsuse hiljutine turvasüsteemide-uuring.
Olgugi, et andurite soetamine on kohustuslik, jääb lõplik otsus ikkagi kogudustele. Kohustusest vaadatakse mööda kahel põhjusel: need on rahapuudus ja riski alahindamine.
Ka politsei poolt nõutud vargavastane alarm jääb sageli muretsemata.
Häiresüsteemide hankimine peakski politsei sõnul olema haldajate esmane mure, mille lahendamiseks lihtsalt tuleb raha leida. Tähtis on seegi, milline alarmsüsteem hangitakse, sest näiteks suitsuanduri-häiresignaal võib teatud juhtudel hiljaks jääda. See-eest annab vargavastane alarm koheselt teada kutsumata külalistest.
Ka kalmistute rahu rikkujad on võimalik varakult tabada. Politsei sõnul tuleks vaid huvi tunda ja sobivad süsteemid hankida.

Soomes on kogu iseseisvuse ehk 88. aasta jooksul kirikupõlenguid registreeritud enam kui 60-nel korral. Loodusjõududest sagedamini on süütajaks inimene. Kolmandik põletamistest on toimunud viimase 20-ne aasta jooksul.
Kiriku-põlengute suuraeg on Soome lähiajaloos olnud 80ndatel aastatel. Tol ajal süüdati näiteks tahtlikult üks 17sajandist pärit palk-kirik ning üks keskaegne kirik põles koos inimohvriga. Maatasa on põlenud mitmeid jumalakodasid. Tuleroaks on langenud nii ajaloolisi kui ka uuema ajastu ehitisi, teiste seas ka üks arhitekt Alvar Aalto loomingunäide.
Eilsele süütamisele eelnes sealsamas naabruses vaid mõni päev varem süüdatud kogudusehoone põleng, ning sellele omakorda käseoleva aasta mais Porvoo Toomkiriku põleng, mis tõi kohtupinki kolm noort ja viis neist ühe tahtliku süütamise eest enam kui kolmeks aastaks vangi.
Porvoo Toomkiriku kahjusid ei ole senini kokku arvestatud ning ülesehitustööd kestavad aastaid. Kuid ühiskonnas on lõpuks ometi hakatud rääkima ka tulekahjude ennetamise võimalustest.

ER uudistele

Nobel ei andnud rahu

2006-10-13T23:02:00.000+03:00

President Martti Ahtisaari oli kindel. Lausa nii kindel, et andis Soome ajakirjandusele paar päeva varem teada, et 13 oktoobril toimub teemakohane pressikonverents.
Nii see siis läks.
Martti Ahtisaari on kolmas Soome president, kellele Nobel rahu ei ole andnud.
1956. aastal, kui president Paasikivi pidi auhinna saama, jäi see üldse välja andmata.
Ning 1975. aastal tehti pikka nina president Kekkonenile. Preemia sai toona teisitimõtleja, inimõiguslane ja füüsik Andrei Saharov.
President Ahtisaaril on õnneks siiski veel võimalus: siis kui rahu jääb püsima, ja ehk on lootust ka pisut sellepärast, et presidendil on isa kaudu Norraga sugulussidemeid.
Elame-näeme.

vestlus uudis+

Vaesusest heaoluühiskonnas

2006-10-11T21:21:00.000+03:00

Vaesteks liigitatavates peredes elavate laste arv on Soomes viimase kümne aasta jooksul kolmekordistunud. Ajakirjanduses avaldatud erinevatest uurimustest selgub, et ligi 11% elanikkonnast elab toimetuleku piiril.
Sel nädalal teatas riigitelevisiooni uudistesaade, et „Iga kaheksas laps elab perekonnas, kus on pidev rahapuudus“. Vastavalt Euroopa Liidu standartitele on väikesepalgaline kodanik, kelle sissetulekud on keskmisest 60% väiksemad.

Soome on tuntult hea ja turvaline riik, eriti lastekasvatamise seisukohalt.
Koolitoit ja õppevahendid ehk põhiharidus on tasuta. Gümnaasium põhimõtteliselt ka, kui jätta arvestamata paari tuhande eurone kooliraamatute raha, mille gümnasist peab omast taskust välja käima.
Lasteaiakoha eest tuleb siiski maksta, kuigi maks on (nagu paljud maksud Soomes) seotud sissetulekutega.
Lasteaiakohta andes lähtutakse eelkõige põhimõttest, et päevakodu on ennekõike selleks, et vanemad saaks tööl käia. Mänguruumi leidub aga ka neile, kelle vanemad tööta jäänud.

Eilsel riigikogu istungil öeldi jälle kord välja et „kui perekonnal on ühiskonnas halb olla, tuleb riigil lahendus leida“ Siin on oma iva, sest Lastele mõtlemine on ju ka riigi tulevikule mõtlemine“.

Soomes on sündimas niinimetatud laste ja noorte klassiühiskond: mis avaldub selles, et lastel ei ole samaväärseid võimalusi õppimiseks, harrastusteks või selleks, et tulevikus töökoht leida.
Tõsi, heaoluühiskond on samuti endiselt alles, sest paljude laste jaoks on olukord täna parem kui iial varem.

Täna on kõige ehmatavam siiski see, et 12% soome lastest elab sotsioloogide andmeil vaesuses. Ja et suisa viiendik Soome üksikhooldajatest mitte ei ela, vaid eksisteerib allpool vaesuse piiri.
Mõlema vanemaga rohkem kui ühelapselistest peredest elab ametlikult vaesuses umbes 6%.
Soome roheliste partei esinaise Tarja Cronbergi sõnul ei ole valitsus mingilgi moel näidanud välja oma huvi lastega perekondade toimetulekuprobleemide suhtes.
Cronbergi väitel on perede kehvas seisus süüdi nii tänane olukord tööturul kui ka erinevate, peredele mõeldud, toetuste nõrgenemine.
Opositsiooni etteheide ei saa heaoluühiskonnale kuidagi meeldida, kuid fakt on see siiski. Nagu ka see, et tänastest vaesuses kasvavatest lastest sirguvad vaesed täiskasvanud.

Minister Liisa Hyssälä nõustub probleemiga vaid osaliselt, sest valitsus on viimase kolm aasta jooksul teinud mitmeid positiivseid muudatusi just lastega perekondi silmas pidades.

Opositsiooni sõnul ei ole sellest siiski mingit märkimisväärset abi olnud. Möödalaskmistest oli suisa pikem nimekiri: alkoholi aktsiisimaksudega on alt mindud ja Euroopa Liitki pandi eile valitsusele esitatud etteheidete nimekirja. Sest olukord on läinud kehvemaks just viimase 10 aasta jooksul, Soome on aga Euroopa Liitu kuulunud 11 aastat ja liitumine tähendas paljude eelarvete kärpimist.
Probleeme oli 90-ndatel teisigi: vaid mõnikümmend kuud varem elas Soome läbi majanduskriis ehk LAMA. Rahvaesindaja Timo Soini sõnul päästeti toona aga abi vajavate kodanike asemel hoopis mitmed pangad.

Juba aasta tagasi kinnitas kristlik-demokraatliku fraktsiooni esinaine Päivi Räsänen, et ”valitsus vaatab mööda muret tekitavalt kiiresti suurenevast vaesusest, mis puudutab üha eam lapsi ja üksikhooldajaid.
Konkreetne ettepanek puudutas emapalka ning üksikvanemale makstavat lastetoetust.
Muudatusi ei järgnenud.

Ka eile oli Soome valitsusel tühjade etteheidete päev – poliitikute argipäeva kuuluv musklitenäitamine jäi ka see kord ilma võimsa lõppakordita. Matti Vanhaneni valitsus jätkab, olgugi, et oponeerivad saadikud kinnitasid üksmeelselt valitsuse ebaõnnestumist lastega perede majandusliku olukorra parandamisel.

Opositsioon pakkus lahendusena välja suuremad lastetoetused ja kõrgendatud dekreediraha.
Mannerheimi Lastekaitseliit tegi aga eile õhtul ettekirjutusi juba järgmisele parlamendikoosseisule, nõudes, et „Lastetoetus oleks edaspidi püsivalt seotud elatustaseme (indeksi)ga.“ Ning lootus elab ka uuendatavas lastekaitseseaduses.

ER uudistele 12. oktoobril 2006

Politsei avalikustas pedofiilide võrgustiku

2006-09-29T11:04:00.000+03:00

Ohvrid on kuriteo toimumise hetkel olnud 6-17 aastased, nad on tavalistest peredest pärit poisid ja tüdrukud, kes elavad erinevates Soome piirkondades.
Mõne ohvri puhul on ärakasutamine kestnud aastaid ning lõppenud vahekorraga.
Kriminaalpolitsei komissar Jonna Turuneni sõnul leidsid kuriteos kahtlustatavad oma ohvrid internetist: erinevatest pildialbumitest, foorumitest ja jututubadest.
Kuriteo ohvreid on üle kolmkümne.

Kahtlusaluseid on hetkel üheksa, neist osa töötab juhtivatel kohtadel, üks meestest on õpetaja. Neil kõigil on laitmatu taust, nad on kohtulikult karistamata. Suurem osa kinnipeetutest on pärit Helsingist või selle lähiümbrusest. Ning kriminaalkomissar Kari Tolvaneni sõnul on laias laastus pooled kahtlusalustest omavahel ohvrite kohta infot vahetatud.

Helsingi politsei kinnitas pressikonverentsil, et pedofiilide võrgustikuga on seotud sadu lastega toime pandud seksuaalkuritegusid.
Detailsemalt politsei fakte ei kommenteerinud, öeldi vaid et kahtlustatavad kuriteod on toimunud viimase seitsme aasta vältel ja et kuritegude nimekiri on pikk. Teadaolevalt kuuluvad sellisesse nimekirja näiteks lapse vägivaldne seksuaalne ärakasutamine ja seksiteenuste ostmine.
Politsei kinnitas ka et mõnel juhul on tegu ametiseisundi kuritarvitamisega.

Politsei sattus meeste jälile juhuslikult selle aasta algul ja teist kuritegu uurides.
Läbiotsimisel konfiskeeris politsei sadu selgelt pornograafilisi, poseerivaid lapsi kujutavaid fotosid. Leiti ka samasisulist videomaterjali.
Komissar Turuneni sõnul on mehed fotomaterjali kas otse internetist oma arvutisse laadinud või siis ohvritelt elektronposti teel saanud.

Pressikonverentsil rõhutati mitmel korral, et juhtumi uurimine on pooleli ja midagi täpsemalt öelda ei saavat. Kinnitati ka, et vähemalt esialgu ei saa rääkida mingist suurest pedofiilide grupist. Kahtlusaluste omavaheline suhtlemine on siiski juba tõestatud. Kinnitust on leidnud ka möne kahtlustatava nö kuriteo käekiri.

Politsei sõnul ei tule osa kuritegudest kahjuks ja tõenäoliselt kunagi päevavalgele. Kuid laste seksuaalset ärakasutamist käsitlevad kohtuprotsessid on juba alanud ja osa ka toimunud.

Ehkki juhtum on värske, on see kajastanud juba mitmeid arvamusi ja avanud uue teema: kuidas oma lapsi kaitsta?
Laste ärakasutajad ehk kommionud otsivad ohvreid ühe süsteemsemalt, lastepsühhiaatri Raisa Cacciatore sõnul on laste ärarääkijad väga osavad, leides üles just need lapsed, kellele ei ole kodus räägitud seksist ja ohtudes. Ja sellised ohvrid ei oska enda eest seista, tõdeb Cacciatore.
Ning tuletab jälle kord meelde, et ka interneti kasutamisel on omad reeglid, mis kehtivad nii kodus, koolis kui netikohvikus. Sest interneti kasutamise ärakeelamine ei ole lahendus.

ER uudistele 28. septembril 2006

Metroo tuleb taas

2006-09-28T19:08:00.000+03:00

Helsingist lääne poole suunduva metrooliini ehk Länsimetro vajalikkusest on Soome pealinnas kõneldud kümneid aastaid.Pealinnast väljapoole ulatuva ühistranspordi vajalikkus ja võimalikkus pandi paberil juba 1967 aastal tehtud uuringus.

Espoo linnavalitsus on metrooliini vastu olnud kõik need 30 aastat.
Üheks suurimaks takistuseks on linnaisade sõnul see, et riik ei ole siiani nõustunud liini rajamist toetama.
Viimastel aastatel on metroo vastased rõhunud sellele, et osa Espoost peab ka tulevikus jääma aedlinnakukus. Mure uute magalate tekkimisest on reaalne, sest täna on sellised peaaegu kõigi metroojaamad ümber kõrgumas.

Pooldajad ei näe aga metrooliini rajamises probleemi. Espoos elavad tudengid ja noored pered on lihtsama ühenduse poolt. Käesoleval aastal tehtud uurimuse kohaselt toetas metrood kolm neljandikku vastanutest.
Pealinlased on enamuses samuti metroo poolt hääletamas.

Tänasest metrooprojektist lähemalt ka: Sajandivahetuse eel algatasid naaberlinnad – Helsinki ja Espoo – ühise metrooprojekti, kuhu kuuluvad ka bussiliikluse ratsionaliseerimine ja kiir-trammiliini loomine. Sel kevadel valminud kavandi keskkonnasõbralikkust hinnanud uurimus kinnitas, et projekt tuleb kokkuvõtes kallim, kui plaanitud ent kahtlemata mitmekülgne ja funktsionaalsem kui ülejäänud ideekavandid.

Tuleviku transpordi_võimalusi luues ei saa mööda vaadata sellestki, mida tähendab liini ehitamine Espoo majandusele. Positiivses arengus ei olevat kahtlust.

Kuid enne veel tuleb raha lugeda.
Tunnel-metroo ehitamine maksab umbes 500 miljonit eurot, millest suurema osa maksab Espoo, teise osa Helsinki ning Riik on lubanud enda kanda võtta kolmandiku lõppsummast.
Länsimetro valmimisajaks on planeeritud aastat 2015.

Idee on ilus, kuid käärideta ei saa.
Espoo ja Helsinki on metroo maksumusest eriarvamustel.
Helsingin Sanomate sõnul saab lõpliku maksumuse teada alles siis, kui ka Soome riik on oma osa avalikustanud.
Rahandusminister Eero Heinäluoma on seni kinnitanud, et riigi osalus oleks vähemalt 30 protsenti. Detailsemalt Heinäluoma teemat kommenteerinud ei ole, sest side- ja kommunikatsiooni--ministeeriumist on kommentaarid veel saamata.

Espoo metroo-projekt on loomas pretsedenti mitmel tasandil.
Tamperes ilmuv ”Aamulehti” kirjutas näiteks, et nüüd soovivad ka Turu ja Tampere oma ühistranspordi eelarvesse riigi osalust.
Juba on avaldatud kartusi, et ülejäänud Soome infrastruktuuri arenguprojektid jäävad unarusse, sest riik seob end nii suurel määral lokaalse hankega – Espoo metrooga.

Valdade liidu majandusjuht Martti Kallio sõnul on omavalitsustel kahtlemata õigus, sest metroo riigipoolne rahastamine tekitab ebavõrdsust ning võib pidurdada näiteks maksukoorma vähenemist.

Metroo haruliine on kavandatud juba pool sajandit.
22 aastat tagasi avatud metrooliini näol oli tegemist riigi ajaloo suurima investeeringuga.
Kuid ajalooliseks loetakse Soome metrood ka idee eakuse tõttu.
Nimelt avaldati arhitekt Eliel Saarineni maa-aluse raudteeliini projekt juba 1910 aastal. See oli üks osa Suur-Helsingi projektist.
Kuid enne esimese rongi väljumist tuli aastakümneid ka poliitikutel tõsiselt riielda ja majanduslikku käsikähmlust pidada.

Maailma põhjapoolseima metroo ametlik lugu algab aastast 1955, mil loodi projektikomisjon, ülessandeks sai äärelinnade ühistranspordi tuleviku kujundamine. Mõni aeg hiljem nimetati töörühm ümber metroo-toimkonnaks ning tööd jätkus järgmiseks 30neks aastaks..

Aga tollasest metrookavandist endast:
Maa-aluseid liipreid pidi algselt maha pandama 86,5 meetrit, liinile planeeriti 108 peatust ja metroo pidi söitma ka Helsingist väljapoole – naabervaldadesse.

Lõpptulemus oli aga algusega võrreldes mannetu: metrooliini pikkuseks saadi täpselt 10 kilomeetrit ning see kulges Helsingi kesklinnas täna eestlastelegi tuttava Itäkeskuse jaamani.

Ehitust alustati 1969 ning see kestis ühtekokku 13 aastat.
Kulutamiseks oli ette nähtud ligi 500 miljonit marka, kuid see läks maksma kolm korda rohkem. Ning iga helsingis elav maksumaksja maksis metroo ehitamise eest ühtekokku ligi 4000 marka. Riik toetas tookord miljoni margaga, ülejäänud maksis kinni linn.
Metrood kavandades loodeti ka, et Suur-Helsingi elanikkond kasvab 30 aastaga 1,3 miljonini. Kuid tegelikkuses jäi seegi number poole väiksemaks.
Need, kes laia rinnaga metroo vastu seisid, tegid projekti kahekordselt raskeks: tööprotsess aeglustus ja kulud kasvasid üle pea.
Isegi metroo-idee pooldajad pidid lõpuks tõdema: tegime valearvestuse. Projekt iseloomustatakse ka sõnaga TORSO.

* * *

Metroo-projektiga seoses räägitakse ka kahtlustest ja korruptsioonist.
Iga selline suur ettevõtmine meelitab ju neidki, kes võimu kuritarvitavad.
Ning 1982 aastal kõneldi riigiraadio uudistes mitmetest valgust kartvatest tehingutest ja seaduserikkumistest.

Viieliikmeline toimkond rikkus seadust näiteks, kui otsused tehti suletud uste taga. Toimkonna esimees Unto Valtanen seisis 80ndate keskel koguni kohtupingis. Riigikohus mõistis Valtaneni altkäemaksu võtmises süüdi.

Kuid metroo hakkas sõitma, ning esimesest söidust möödub peagi 25 aastat.

Tänane Helsingi metroo on kasvanud 22 kilomeetri pikkuseks, peatub 16 jaamas ning aastas tehakse enam kui 50 miljonit metrooreisi. Vanad vagunid vahetati uute M200 tüüpi rongide vastu sajandivahetusel ning eurotulekuga vahetati ringi ka piletiautomaadid.

Suurim, kõiki metroo-ronge puudutav muudatus aga jõustub 2011 aastal, siis on rongid täielikult automatiseeritud. Seda kavandati juba 60ndatel, kuid toona lõppes kõik proovikatsetustega.

Automatiseeritud metroo toob kaasa paraku ka töötuid, kui hea külg on siin see, et rongid sõidavad kiiremini ja reisijatel on turvalisem sõita.

ER saatele uudis+ 28. september 2006

Siiditee sünd

2006-09-13T12:18:00.000+03:00

Millest alustada, kui teemaks on Soome ja Hiina suhted?
Magushapust kastmest ja Kantonis söödavatest kärbestest?
Sajandite vanusest Siiditeest?
Punalipulisest kommunismist?
Või hoopis vanasõnadest?

Kunagises ülipopulaarses raamatus "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" õpetab autor muuhulgas TÄHELEPANELIKULT JÄLGIMA ja OLEMAS OLEMA ning mahutab selle kõik vanasõnasse: "Kui tahad mett võtta, ära lükka mesipuud ümber."
Soomlased on seda raamatut ilmselt sageli lugenud, sest Soome ja Hiina sõprust võib mõõta juba poole sajandiga.

Esimesed ehtsad Hiina ettevõtjad võeti Soome pinnal suurejooneliselt vastu ning 1973ndal aastal Helsingi kesklinna, Annan-katule avatud esimene ja siiani toimiv hiina restoran meenutab oma kuld-punase sisustusega ühte hiilgehetke. Muide, Restorani nimi on tagasihoidlikult ja konkreetselt: CHINA
Soomlased peavad hiina köögist väga lugu, seda võis välja lugeda ka äsja Helsingis toimunud ASEM-tippkohtumise töise õhtusöögi menüükaardilt:
Lauale kanti nimelt:

Kahkjas ebaheiniku-cappuccino, ürdileiva-tikud
Grillitud kanapoja rinnafilee, idamaiselt maitsestatud aedviljadega
Vähi-täidisega koharullid, estragoni kastmes
ja magusroaks jäävaarika-sümfoonia kuuma murakakastemega

Mis on selle poole sajandi sisse siis mahtunud?
Soome oli Norra, Taani ja Rootsi kõrval üks esimesi riike, kes 1950. aasta jaanuaris tunnustas Hiina Rahvavabariiki, sama aasta sügisel sõlmiti Hiina ja Soome vahel ka diplomaatilised suhted.
Pekingi suursaatkond alustas tegevust kaks aastat hiljem.
Ja kuigi 60ndad-70ndad olid - tänu Venemaa ja Hiina suhete jahenemisele - koostöös ja kultuurivahetuse osas vaiksed, jäi Soome peaaegu ainsaks Lääne-Euroopa riigiks, kes suhteid Hiinaga mitte kunagi katkestanud ega külmutanud pole.
Tõsine töö algas 70ndatel. Suhted on pidevalt laienenud ja süvenenud ning viimaste aastate põhjal võib kinnitatda: igal aastal külastab Hiinat vähemalt üks Soome tipp-poliitikutest.
Esimese kõrgetasemelise riigivisiidi Hiinasse tegi president Mauno Koivisto 1988 aastal,
Jiang Zemini vastuvisiit toimus 1995 aastal.
President Martti Ahtisaari viibis Hiinas aasta hiljem ning president Tarja Halonen käis riigivisiidil 2002, kohtudes muuseas esimese Lääne riigipeana tollal äsjavalitud Hiina kommunistliku partei liidri, tänase presidendi Hu Jintaoga.

Presidente saatvates meeskondades on alati ka ärimehi ja nii kinnitasid Soome ettevõtjad omakorda Hiinas kanda. Naastest kirjutasid oma kogemused raamatuks.
Kolm aastat tagasi ilmunud ja koheselt läbimüüdud "Siiditee" on intervjuude ja artikklite kogum õpetamaks, kuid Hiinas tegelikult tegutseda tuleb: millised on kultuuride vahelised erinevused, kuidas äri ajada ning paberimajandust korraldada. Ja kõige tipuks veel viis märksõna: pikaajalisus, kannatlikkus, konkreetsus, hoolikus ja õige meeskond - need olevat kirjas hiinlaste edu valemis.

Soome ameti- ja kõrgkoolid meelitavad ühe enam Hiina tudengeid, ja nii kummaline kui see ka kostab - hiinlased tulevad Soome tehnoloogiat õppima.
Niisama lihtsalt see muidugi ei käi, sest tulijatel peab olema juba mingi taseme koolitus taskus, ja heal järjel olevad vanemad samuti, sest sest Soome tulek on Aasiast vaadates üsna kallis. Üks pluss aga on - Soome maine on Hiinas niivõrd hea, et mõnele õppima tulijale makstakse stipendiumi.
Tõsi, võib juhtuda, et ühel päeval on koolitatud hiinlased kodumaal tagasi ja õpetavad järgmist põlvkonda ning Soome huvi hääbub.

Kahepoolsed suhted peavad olema ka käega katsutavad ja need ongi.
Eilene suur uudis tuli Nokialt, kellega Hiina ettevõte China Mobile allkirjastas enam kui kahe miljardi euro suuruse lepingu. Vastavalt sellele müüb Nokia Hiinasse nii mobiiltelefone kui ka teenuseid.
Allkirjad pandi ka mobiilsidevõrgu laiendamise lepingusse, rahas mõõtes teeb see pool miljardit.

Majanduslikult on Euroopa Liit ja Hiina teineteise jaoks väga olulised. Täpsemalt öeldes: Euroopa Liit on Hiina suurim kaubanduspartner. Euroopa Liidu nimekirjas on Hiina omakorda kohe pärast Ameerika Ühendriike. Ja just need faktid on juba pikemat aega nõudnud järjekordset SIIDITEED, tänaseks on tee ehitamine alanud.

Raudteelinnast Kouvolast on saamas Siiditee kõige põhjapoolsem punkt, siit edasi toimetatakse kaubakonteinerid Kotka sadamasse ja veeteed-mööda Euroopasse.
32 tuhande elanikuga Kouvolasse hakati sel suvel rajama Hiina Keskust - China Centerit, mis toob vanasse raudteelinna 120ne Hiina ettevõtte müügiesindused. Selle hämmastava Hiina-sündroomi tõi Kouvolasse muide eraettevõtja.
Palju enamat sellest sündroomist siin ei räägita, kuid lehereklaamid kutsuvad hiina ooperit ja muid kultuuriüritusi külastama. Elamusi koguma ning kultuuri kogema.

On leitud, et Soome migratsioonipoliitika tuleb kiiremas korras üle ja ümber vaadata. Programm olevat juba tegemisel. Jääb vaid loota, et Kouvola Hiina-sündroom, see ainulaadne koostööprojekt ei takerdu politsei, tööbüroo ja välismaalasteameti tihedalt punutu bürokraatia-võrgustikku.
Kouvola elanikud planeerivad tulevikku, õpivad inglise keelt ja küsivad töökohti. Ka raudtee ehitamine on juba alanud. Rahavaülikooli õppekavas sel sügisel veel Hiina keelt ei pakuta, kuid resibüroode Hiina-reisid müüakse kiiresti läbi.
Tänases linnapildis on vaid mõned hiinlased, kuid nad on tulekul - linn müüs uutele tulijatele eluasemeks juba kaks kolmekordset korterelamut.

Muide, eile varahommikul käisid kaks peaministrit, head partnerit koos hommikusel tervisejooksul - mida härrased Vanhanen ja Jiabao omavahel rääkisid, ei olegi ehk hetkel oluline. Kindel on, et Hiina ja Soome vaheline dialoog ning vilgas koostöö jätkub. Ning poliitiline käepigistus toimub ASEMi raames kahe aasta pärast Beijngis.

Saatele Uudis + 13. septembril. 2006

Vaikselt varjule võetud

2006-09-04T13:07:00.000+03:00

Helsingin Sanomat avaldas eelmisel nädalal üllatava uudisnupukese - Soome on hakanud tsetseenidele varjupaika andma. Ja mitte ainult. Soome Siseministeeriumi alluvusse kuuluv välismaalaste-amet on tsetseenlaste elamislubadega tegelenud juba viimased viis aastat. Varjupaika ja pagulase-staatust on jagatud alates eelmisest aastast.

Aga konkreetsemalt rääkides: 21 tsetseenile on antud pagulase seisus ja nad ootavad edasist saatust pagulastevarjupaigas. 67 tsetseeni on saanud tänaseks ka juba Soome elamisloa, sest nende kaitsetarve on välismaalasteameti sõnul põhjendatud.

Ajalehe "Helsingin Sanomat" andmetel ei ole Soome riik mitte kunagi varem ei Venemaa kodanikele, ei ühegi teise oma naaberriigi kodanikele varjupaika pakkunud.
Tegelikul see päris nii pole, sest ajaloost leiab Soome vabariigi algusaastatest seiga, mis kinnitab: aastatel 1918-1921 on Soome vastu võtnud 30 tuhat venelast. Rikkamad jätkasid Soomest teekonda Prantsusmaale.
Kuid tollest ajast on Soome alles jäänud moslemi-tatarlaste järeltulijad ja pisut ka Venemaa aadelkonda ja keskklassiesindajad.
Ajalugu mäletab sedagi, et Moskva kaudu oma kodumaalt pagenud somaalid on Soome varjule võetud.

Venemaalt on ka mitmeid kord hiljem assüüli taodeldud - näiteks on soovijate seas olnud seksuaalvähemuste esindajaid.
Seni ei ole uksele koputajate palveid rahuldatud, sest vastuvõtmiseks, varjupaiga andmiseks või elamisloa jagamiseks on ikka mingi pügal täitmata jäänud.

Välismaalasteameti piirkondlik juht Esko Repo väitel on ameti tegevus põhjendatud, sest Tsetseeniasse tagasi minnes ei koheldaks tänaseid pagulasi inimväärselt.
Repo andmeil on tegemist inimõiguste rikkumisega ning see on piisav põhjendus varjupaiga või elamisloa väljakirjutamiseks.
Ametniku sõnul on neid konkreetseid tsetseene kodudest välja aetud ja nende kallal on tarvitatud vägivalda.

Repo kinnitas, et ametkond teeb alati valiku: kõik tsetseenid ei saa otse varjupaika ning elamisluba antakse alles pärast põhjalikku tausta-uurimist ja vastavalt vajadusele.

Osa abipalujatest on eitava vastuse edasi kaevanud, ning osa neist juhtumitest on lõpuks tulnud siiski põgenikele positiivselt lahendada.
Ja see on ka üks põhjus, miks jaatavaid vastuseid on tänaseks juba nii palju antud.
Administratiivkohtute ja välismaalasteameti seisukoht on Repo sõnul ühene: mitte ühtegi Tsetseenias elavat inimest ei saadet koju tagasi.

Varjupaiga taotlejatel on Soome tulles ka muid põhjendusi kui pelgalt KODUMAA Tsetseenia.
Mõned hädalistest on näiteks toetanud või teadlikult varjanud sissirühmituse liikmeid. Osa taotlejatest on võidelnud kodumaa eest ja vene vägede vastu.
Üks kindel kriteerium eitava vastuse saamiseks siiski on - varjupaika ei anta sõjakurjategudes süüdistatavale.
Seetõttu uuritakse ka tulijate taustu väga hoolega ning Repo sõnul ei ole tänaseks ühtegi kriminaalset juhtumit leitud.

Ajalehe andmeil on Soome üks mitmest Euroopa Liidu liikmesriigis, kes Tsetseenidele sellist abi osutab.

Seekordne näide on oluline muudatud Soome pagulaspoliitikas. Selge seisukohavõtt, mis tekitab soomlastes pisut külmavärinaid ja ennekõike imestust, et asja NII VAIKSELT on aetud. Sest näiteks Helsingin Sanomat oli ainus, kes uudisloo avaldas. Ja kui lugu teistes kanaliteski leida on, siis viidatakse Helsingin Sanomatele, ilma omapoolse kommentaarita.

Internetifoorumitest leiab näiteks murelikke küsimusi:
Mis nüüd edasi saab? Kuhu selline poliitika viib? Loodetavasti ei hakata Soomest Venemaa vastu võitlema, eriti kui silmas pidada, et osa varjupaiga saanutest on venelaste vastu sõdinud - tähendab: kõik ei olegi TSIVIILISIKUD.

On mõistmatust:
"Olen Soome ja soomlaste turvalisuse pärast mures: miks nad tulevad SIIA? Mingu Iraani, Afganistaani, Süüriasse või Türki. Ka seal saab vene armee eest varjul olla. Soome ei ole õige koht äärmuslastest terroristidele."

"Meiesugune väike rahavas peaks esmalt OMA identiteeti tugevdama ja alles siis võtma vastu pagulasi, kes esindavad tuhandete aastate pikkuse kulutuuritaustaga riike. Sest tulijate eesmärk ei ole ilmselt meie majadele müüri laduda või koristajaks hakata."

Leidub ka pisut mõistmist:
"varjupaiga soovijad on alati oma kodumaal tagakisuatud - muidu ei mindaks ju."

Soomlastel on kindel nägemus sellest, kuidas elada tuleb. Eriti veel kui Sind võetakse heast tahtest või armust teise koju elama. Ja nii kirjutatakse:
"Ma ei arva, et siia tuleks ülal-peetavaid võtta. Tööl käimise kohustus olgu laiendatud koheselt kõigile tööealisetele pagulastelegi, nii nagu see on kehtestatud põhielanikkonnale. Eelnevalt tuleb muidugi keelt õppida ja kultuuriga kohaneda."

Selle koha pealt on Soomes viimastel aastatel palju ära tehtud: riigi kulul koolitatakse pagulasi ja siia elama asunud välismaalasi: neile õpetatakse keelt, kultuuri, pisut ajalugu jne. Ja nendel kursustel käiakse tõesti usinalt.
Ja veel üks arvamus foorumist:
"Soomes paistab olevat palju neid inimesi, kellele ei lähe kuidagi korda iseseisvus ja kes on koheselt nõus oma väärtushinnangud võõraste vastu vahetama. Lõpuks ei tunta korralikult ei võõraste ega meie oma pärandit. Soome elama asunud välismaalased ei tule MEIE KODUMAAD mitteainult arendama, vaid ka muutma, tehes sellest omanäolisema."
Selle mõtte foorumisse kirjutanud meeskodanik nentis lõpuks, et "soomlaste sinisilmsus teeb riigist kergelt uue ristiretke sihtmärgi".

ER saatele Uudis+ 4. september 2006

Kogu rahva president

2006-09-01T11:54:00.000+03:00

Soome on endale presidendid saanud kahel viisil: ametisse nimetamisega parlamendis ja valimistega: rahvahääletusel või valijameeste ees ehk 300 liikmelises Valimiskogus.
Vastloodud riigi Esimese presidendi Kaarlo Juho Ståhlberg kinnitasid 1919. aatal ametisse parlamendisaadikud. Samal moel tuli võimule ka sõjajärgne president Juho Paasikivi
Erakorraliselt on Soome saanud presidendi kahel korralt: Pärast seda kui Raudsete närvidega president Risto Ryti 1944. sõjatribunali ette saadeti, toodi võimule marssal Gustaf Mannerheim. Ning 1974, mil president Urho Kaleva Kekkoneni ametiaega pikendati
Erandlik valimine toimus ka 1988. aastal, mil kasutusel oli SEGAVALIMINE: algul peeti rahvahääletus, kuid kuna ükski kandidaat ei saanud häälteenamust, sai riik presidendi valijameeste ees. Nii jätkas oma ametiaega president Mauno Koivisto.

Muide, põhiseaduse järgset õigust - kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised - on Soomes kasutanud 4 presidenti ning selliseid valimis on peetud seitsmel korral.

Tänapäeval, ehk siis alates 1994. aastast alates, toimuvad Soome presidendivalimised iga kuue aasta tagant, ning skeemi järgides valitakse järgmine president aastal 2012.
Valijaks on rahvas ning kaheosealistel valimistel on kõigil üldine, ühtne ja salajane hääletusõigus.
Esimene valimispäev on jaanuari kolmas pühapäev, Valimisringkonnaks on kogu riik.
Igal parteil on võimalik esitada oma kandidaat, kellel on vähemalt ühe parlamendiliikme toetus ning aasta vanune valimisliit, mis on moodustatud vähemalt 20 tuhande hääleõigusliku kodaniku poolt.
Juhul, kui üles seatakse ainult üks kandidaat, valitaksegi tema - automaatselt ja ilma hääletuseta.
Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häältearvu, toimub kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Ning enam hääli saanud kandidaat saab presidendiks.
Ja juhul, kui hääled jagunevad teises voorus võrdselt, saab Soome endale presidendi loosiga.

Kui soomlastelt 2004. aastal küsiti, kes peaks presidendi valima, oli vastus 90% ulatuses ühene - RAHVAS, sest nii saab valija anda oma hääle just soovitud kandidaadile.
Arvati, et oma hääl on igale hääletajale niivõrd oluline, et see annab valijale vastutuse ja soovi jälgida valitu tegemisi.
Oldi veendunud, et "Valijameeste ja parlamendi valiku puhul ei saa kindel olla, sest poliitikutel on taktikad ning kokkumängu tulemusena saab rahvas juhi, keda ei pooldagi."

President Tarja Haloneni esimese ametiaja lõpul tehtud küsitluses oli 4% valijameeste poolt ning 3% parlamenti toetamas.

Arvamusi on tänagi erinevaid. Ning rahvahääletust ei peeta enam sugugi ainuõigeks.
Helsingi ülikooli professor Tuomo Martikainen on aga öelnud nii:
"Rahvahääletus on viinud selleni, et presidendi võimu on nõrgendatud. Sest rahvas valib endale vaimse juhi ja mitte tõelise otsustaja. Rahvahääletus toob endaga kaasa ka hääletajate moosimise, mis muudab võimaliku presidendi tegevuse pealiskaudseks."
Rahvahääletuse heaks küljeks peab Martikainen aga ausust, ses mõttes, et nii jäävad lõpusirgel toimuvad häälte kokkuostmised ja muu taoline jant ära...

Sirvisin jälle internetifoorumeid, mis kinnitasid justkui ühest suust, et ole sa soomlane või eestlane, vali sa nii või naa - ette on alati heita, rahvas on harva rahul.
Soome Ettevõtlusringkonna ühe juhi Risto E.J. Penntilä avalik kiri Ilta-Sanomates 2004 aasta kevadel tekitas pea' et esimest korda väga kriitilisi vastukajasid president Haloneni tegevusele.
Tõsi, kividega loopimine algas nagu ikka enne valimisi.

Näiteks oldi nõus Penttilä väitega, et Halonen on kogenematu välispoliitik ja et ka sisepoliitikas pole ta oma valitsemisaja jooksul õieti midagi ära teinud.
Põhiseadusse sooviti suisa parandust, et tuleviku jaoks oleks kirjas:
"Presidendi esmane ülesanne on säilitada ja hoida suhteid Soomele tähtsate välisriikidega ja mitte esindada Soomet kapitalistlikku maailma kritiseerimise kontekstis."
Pettumust põhjustas näiteks ka see, et naispresident ei kaitsenud Soome naisi. See oleks pidanud vastaste arvates olema suisa prioriteet nr 1, sest suur osa naistest hääletas Tarja kui naise poolt.

Haloneni isikuomadused on rahvale teada ja neid tuletatakse ikka aeg-ajalt meedias ka meelde: Ta on tark, haritud, humaanne, usin, sihikindel, ambitsioonikas ja kange naine. Kuid siiani püütakse põhjendada, et mis teeb Tarja Halonenist hea presidendi.
Haloneni seisukohad NATO ja maamiinide-teemal, suhted USA ja Venemaaga ja soov saavutada "maailmarahu" on need kaikad, mida presidendi-ratta kodaratesse heidetakse.

Endiseks stalinistiks tembeldatud Haloneni poolehoidjad kinnitasid, et presidendina on ta oma rolli täitnud samaväärselt Koivisto ja Ahtisaarega, sest poliitiku ülesanne on parandada maailma.
Sedasama maailmaparandamist, vaeste riikide abistamiste ja globaliseerumist on tänasele Soome presidendile ikka aeg-ajalt ja südamest ette heidetud.
Kuid see ei andvat paremuslastele veel õigust presidendi võimu kärpida.
Ja mis puutub naise rolli Soome ühiskonnas, siis Halonen on juba ainuüksi presidendiks saamisega selle parandamiseks palju ära teinud. Uhke tunne on ju SUUR VÄÄRTUS

Üks toetajatest võtab aga foorumiteema kokku järgnevalt:
"Maailma parandamises pole midagi halba juhul kui seda ei tehta oma kodumaa hinnaga!
Minu meelest ei saa ükski kodanik üheselt väita, millist presidenti Soome vajab. Täna on Tarja Halonen minu jaoks on suurepärane president, ta on oma ametiajal head tööd teinud.
Presidendi võimupiire on pidevalt kahandatud ning parlamendile ja valitsusele üle kantud, kuid see vähene, mis lossi järele on jäänud, seda kasutab Halonen väärikalt.
Mis võimu puutub siis - valitsus valitseb ning see otsustab lõppmängu. Tarjat on Soomel just sellise tasakaalustajana vaja."

Eile õhtul tähista Soome esimene reklaamikanal MTV3 oma uudistetoimetuse 25. sünnipäeva.
Külaliste seas oli ka Presidendi Kantselei pressibüroo juht Maria Romantschuk.
Tal paluti meenutada ajakirjanike kummalisi küsimusi.
Romantschuk rääkis presidendi esimest riigivisiiti Rootsis, kus ajakirjandus pööras erilist tähelepanu Tarja Haloneni suurele käekotile, mille tulemusena ristiti president Muumimammaks.
Küsiti, et mida selline suur kott õige sisaldab.
Proua president jättis küsimusele vastamata.
Pärast mõningast pausi oli vastajaks pressiesindaja ning vastuseks - "kõik see, mida ühel naisel tavaliselt ikka käekotis kaasas vaja kanda!"

Romantschuk kinntas, et iga loo puhul on vastaja ja vastus erinevad. Kui ei vasta president, vastab tema pressinõunik. Ning kõik see arutatakse eelnevalt läbi.
Küsijast ja küsimusest lähtutakse samuti, nii sunnitakse ka ajakirjandust teatud väärikust ja lugupidamist säilitama, sest tegemist on Vabariigi Presidendiga. Olgugi, et vahel ona ka mängulisus lubatud.
Ning lõpetuseks lisaks Haloneni pressiesindaja, et president on alati samal moel esinenud - olgu siis valimiste eel, ajal või pärast neid. Ja, et presidendi töö on siiski hoopis midagi muud, kui tulevaste valimiste peale mõelda või end nö promoda ja sobivas valguses näidata!

ER Päevasüdamele 1. septembril 2006

Porvoo Toomkiriku süütaja mõisteti vangi

2006-08-31T15:21:00.000+03:00

Kiriku süüdanud 18-aastane noormees mõisteti kolmeks aastaks ja kaheks kuuks vangi otsuse jõustumise hetkest alates.
Askolast pärit nooruk kinnitas kohtus, et süütamine ei olnud tahtlik ning kahetses oma tegu.
Põlengust tekkinud kahjusid hinnatakse 10 miljoni euroga.
Trahvisumma esitatakse süüdimõistetule hiljem.
Porvoo peaprokuröri Petri Vaaja nõudis noorukile seitsme aastast vangistus, viidates tahtlikule süütamisele.

Teised kaks noorukit toodi kohtupinki süütamisest mitteteatamise pärast.
Kaasosaliste, 19-aastase naise ja 20-aastase mehe üle mõisteti kohut tuletõrje-eeskirjade rikkumise ning kaasinimeste elu ja vara ohtuseadmise paragrahvide alusel. Kohtulikku karistust neile siiski ei määratud.

Ringkonnakohus arvestas otsust tehes ka noortele osaks saanud negatiivset avalikkust ja seda, et noored kahetsesid tehtut.
Kõik kolm olid õnnetuse hetkel alkoholi tarvitanud. Kuid järgmisel hommikul andsid nad end ise politseile üles, pärast ülekuulamist võeti teine noormeestest vahi alla.

Mai lõpul toimunud põlengus hävis täielikult Soome ühe kuulsaima maamärgi ja ajalooliselt tähtsa Porvoo Toomkiriku katus.
Kiriku sisustus on kustutusainest, veest ja suitsust tekinud jälgedest hoolimata rahuldavas seisus. Ka kiriku otsakolmnurgad jäid püsti ning need on endiselt toestatud.
Toomkiriku kõrval paiknevad kirikla ja kellatorn päästeti.
Kustutustööd kestsid kolm päeva.

ER uudistele 31.august

Kirikust lahkumine on lihtne?!

2006-08-27T12:47:00.000+03:00

Kirikust lahkulöömine on saanud soomlaste suus talgutel-käimise nimetuse. Igaüks võib sellel osaleda ning talgutööga loodetakse saada uudsete raamidega kogudus.
2003. aastal lahkus kirikust ligikaudu 27 000 inimest. Eelmisel aastal oli lahkujaid üle 33 ooo. Ning käesoleval aastal on number tõenäoliselt veelgi suurem. Juba kasvõi seepärast, et koguduse hingekirjast välja kirjutamisks piisab vaid internetiühendusest.
Internetilehekülg eroakirkosta.fi /eestikeeli "lahku kirikust"/ on viimase poole aasta jooksul vastu võtnud 11tuhat sooviavaldust. Kuid lahkuda saab ka n-ö vanamoodsalt, kasutades koguduse ametiruumides või rahvastikuregistris paberit ja pliiatsit.

"Kirik on armu, headuse ja turvalisuse võrdkujuks. Kirik seab piirid ja kutsub inimese korrale viisil, mida vaid kirik endale lubada saab," nii kinnitas oma hiljutises ajaleheintervjuus meie kodulinna koguduse kirikuhärra Keijo Gärdström.
Ta on populaarne mees. Lugupeetud jumalasulane ning hinnatud jutlustaja, kes toob kirikusse kokku needki kes muidu tulemata jääksid.
"Kirikusse kuuludes aitame me lähimest nii Soomes kui kaugemal," kinnitab kirikõpetaja.
Hiljuti Pakistanis toimunud maavärina ohvreid sai Soomest abistada mitmeti. Üks võimalus oli kirikuabi. Gärdströmi meelest on selline abistamine üks põhjus, miks kirikusse kuulumine hea on. See andvat hingerahu.
Kui kogudusest välja astuda sooviv isik kasvõi natukene hoolib inimkonnast tervikuna, tuleks lahkumisemõtted peast heita. Kogudused aitavad ju kõiki - majanduslikust seisust hoolimata.
"Kui abistamine, õla alla panek, koos tegemine ja ühine tulevik meid ei huvita, mis meid siis üldse huvitab?" küsib kirikuõpetaja hiljutises intervjuus.

Kirikus ja ühiskonnas tervikuna on Gärdströmi sõnul murettekitav lõtvus ning äärmuslik privatiseerumine. Kirikust lahku lüües mõeldakse lühiajaliselt ning vaid oma majanduslikku edu silmas pidades. Seda kinnitavat ka näiteks asjaolu, et mõni aeg hiljem tullakse jälle kogudusse tagasi. Ning Gärdström võib kinnitada, et tagasitulijaid on viimasel ajal olnud hulgim.

"Noorena oli palju vastused, tänaseks on mulle jäänud vaid küsimused," tõdeb 50 aastane kirikõpetaja ning ütleb, et Jumalasõna ning pilt jumalast on ka tema eluajal muutunud.
Noorena oli ta kindel et kui Jeesus armastab sind, siis pole sul probleeme, sest kõik mured saavad palvetades lahendatud. Täna ta enam nii ei usu ega arva. Nüüd teab Gärdstöm, et Jumal on varjatud ning noore inimese matustel saab sellest eriti selgelt aru.

Soome evangeelse-luterikiriku rahvaarv liigub alamäge, aastas väheneb number poole protsendi võrra. Sellest hoolimata kuulus näiteks kaks aastat tagasi kirikusse 84 % soomlastest.
Nendest kaks kolmandikku kuulub kirikusse aga mitte usu pärast, vaid hoopis muudel põhjustel. Kaalukas põhjus on kiriku tseremooniad, milledest laulatus ja matused on tähtsamad.
Kuid vastsündinuna koguduseliikmeks saanuna püsitakse kirikurüpes veelgi kummalisematel põhjustel: nendeks on teadvustamatus ja ükskõiksus.
Vanusest hoolimata peab nii mõnigi tunnistama, et tal on kirikupühadest "ükstakama" või et "ah ma polegi põhjustele mõelnud, vanemad ristisid - ju siis on nii õige!"
Kirikus selliseid koguduseliikmeid tõenäoliselt ei näe, kuid kirikumaks puudutab neidki. Julgen pakkuda, et sellisel suhtel on maksjale vaid üks mõtet - tsremoonia.

Miks siis ikkagi lahkutakse kirikust, loobutakse laulatusest ja kiriklikust matusest?
Internetist on ka põhjuste otsimisel kasu: nii näiteks on koostatud nimekiri teemal "100 põhjust, miks kirikust lahkuda"
Põhjused on liigitatud poliitilisteks, pedagoogilisteks, põhimõttelisteks ja moraalseteks. Ning lisaks mahub veel muidu häid põhjuseid, näiteks siis kui räägitakse seksuaalvähemustest, alkohoolismist, eutanaasiast või sellest, kui eetiline on ristida alaealisi. Ma ei tea öelda, kui palju on nende saja põhjuse hulgas tõsiselt võetavat. Kuid teada saab soome ühiskonnast nende põhjuste kaudu üht-teist küll. Kasvõi seda, et miks on kauplused Soomes pühapäeviti suletud. Osaliselt on see kuuldavasti usulistel põhjustel nii.

Mida arvatakse aga netifoorumites kirikust ja liikmestaatusest.
”On ebaõiglane ja inimesi alahindav, et kirikuga liidetakse kaitsevõimetuid vastsündinuid. Sellele järgneb kohustuslik usu-moos lasteaias, koolis ja leerilaagris. Kui paljud meist tegelikult usuks jeesuse- ja põrgulugusid, kui kuuleks neid esimest korda alles täiskasvanuna?”

"Tahan kirikust lahku lüüa sellepärast, et kirik kuulub riigile ning see solvab minu meelest neid, kes kirikusse ei kuulu. Kohe, kui kirik on täielikult lahutatud riigis, lõpetanud igasuguse kõrgetasemelise koostöö nagu näiteks USAs ja Prantsusmaal, pärast seda ei huvita mind kirikusse kuulumine mitte üks põrm.
Aga nüüd pasitab kogudusest lahkumine olevat ainus võimalus, et selline mõtteviisi idanema pandaks ning kirik ja riik püsivad eraldi."

Ja lõpetuseks ühe ema mõtted:
"Usk on maailmakäsitlus. Tavaliselt väidetakse vastupidist - õpetatakse, et piibel ei ole maateaduseõpik ning et piiblist leiduvad vead kuvavad tollast ajastust ja mitte jumala eksimust.
Ateism on samuti maailma nägemine. Kuid ateism näeb maailma vaid osaliselt, keelates üleloomuliku maailma.
Jumal ja Jõuluvana on paljude jaoks samasugused olendid, nende olemasolu on küsitav kuid nende abil sätitakse lähikondlaste käitumist.
Lapsed leiavad oma tõe igal juhul, ka siis kui me ei topi neil pidevalt oma arvamusi ja harjumusi. On vanemaid, kes ei tea midagi Tolkini kääbikutest ka sõrmuste isandast, kuid nend lapsed teavad ning peavad neist rohkem lugu kui inglitest. Ja tegemist ei ole keelatud klanniga.
Objektiivset maailmapilti ja elukäsitlust ei ole. Igaüks kujundab enda jaoks arusaadava maailmapildi ning õpetab sellelt põhjalt oma järeltulijaid.
Kui me elaksiem 100 aasta taguses maailmas, oleksime õpetanud lastele, et päike saab energiat kokkutõmbumisest ja me ei oleks rääkinud sõnagi fuusiotest. Põhimõttelised küsimused on aga palju keerulisemad kui päikeseenergia ning seetõttu ei saa me oma eelarvamustega lapsi toita. Seetõttu ei räägi paljud inimesed kodus jumalast ei lastega ega ka mitte täiskasvanutega. SEE ON ISIKLIK."

Kõik muutub, saades aja jooksul uue näo või sisu.
Ilmselt just seepärast ootab rahvas, et ka kirik oleks paindlik ja salliv. Nii võiks olla, kuid kas nii ka juhtub? Ja kas massiliste lahkumistega on muutus saavutatav?
Ehk juhtub nii KUNAGI, kuid mitte veel, sest kogudustesse jääb endiselt tuhandeid, kes just sellist jumalasõna ja teeviita vajavad.

ER saatele Kirikuelu 27. august 2006

Suursaadik on kinnitatud

2006-08-24T15:36:00.000+03:00

Merle Pajula suurlähettilääksi Suomeen
Presidentti Arnold Rüütel nimitti torstaina 24. elokuuta Viron parlamentin (Riigikogu)ulkoasiainosaston johtajan Merle Pajulan Viron täysivaltaiseksi erikoissuurlähettilääksi Helsinkiin.
Pajula on ollut Viron ulkoasiainministeriön palveluksessa vuodesta 1992. Hän on toiminut Viron suurlähettiläänä YK:ssa sekä toiminut Helsingin suurlähetystössä tiedotus- ja lehdistöosaston päällikkönä vuosina 1995-1998.
Pajula on valmistunut Tarton yliopistosta pääaineenaan Viron kieli ja kirjallisuus.
Merle Pajula viettää parhaillaan kesälomaansa ja aloittanee työnsä Helsingissä syyskuun puolen välin jälkeen.

Nui neljaks: ma pean selle saama!

2006-08-23T16:35:00.000+03:00

“Eestlane on vaene, aga ikka punnitab kalleid asju osta!” Just nii kirjutas ühes järjekordses internetifoorumis keegi anonüümseks jääda soovinud noor naine. Ta oli nimelt lõpuks märganud ka ise seda, mida paljud väljastpoolt tulnud nii vanemate kui ka nooremate eestlaste puhul täheldanud on: “PEAB OLEMA”-maania. Kusjuures kulutatavad summad kohe pidid olema kindlasti suured, sest muidu ei ole asi piisavalt väärtuslik.

Aga näiteks teie! Kuidas teie ära elate? Eeldades, et tarbite kallist kosmeetikat, lõhnu on ikka mitu ja kallist korraga, firmariided, hobid, reisid, laenud-liisingud, laps(ed) kasvatada?

”Tõesti, tahaks kohe teada. Sest ma ise olen selline. Ja mina olen ju lapsega kodune! Mees ei ole miljonär, kuid teenib piisavalt. Kuid ma kohe pean kulutama, pidevalt midagi ostma, pidevalt “endasse investeerima”! Tunnen, et enam ei saa sellest nõiaringist välja. Vahel, salaja, pomisen omaette ja pahaselt, et elan üle võimete,” ohkab see noor naine interneti-seina najal. Sõbranna meelest polevat aga põhjust muretseda: “Kuni välja tulete, seni ela. Kui hakkab puudu jääma, küll siis õpid ka vähemaga välja tulema!” Mõni realistlikum õpetab, et peab harvem poes käima ja ainult tavalises toidupoes.

Kui seegi aitaks…

...aga ei aita, sest ümberringi elavad kõik enam-vähem samas ringis ja isu kasvab endisest suurema hooga, sest KÕIGIL TEISTEL JU ON!!!

“On jah absoluutselt õige tähelepanek!” jätkab kolmas saatusekaaslane. Ta olevat samasugune. Kuid ta on asja ka nö. kõrvalt vaadanud: “Praegu elan USAs. Siin on nii, et rikkurid ei osta näiteks elu sees oma lastele kümnetuhandelist lapsevankrit, aga eestlastele on see nagu mingi jube oluline asi, et laps ikka Quinnys või Brios voi Emmaljungas ringi sõidaks...”

Nojah, tegelikult pole see ainult eestlaste patt, kuid tõsi on seegi. Ja siis tuleb karm kokkuvõte: “Eestlased on tõusikud, sellepärast nad toimivadki nii.” Kommenteerija teab, et tegelikult olevat samasugused ahmijad ka näiteks Läti, Leedu ja Venemaa tarbijad.

Ka selles nõiaringis on variatsioone. Üks kommenteerija olevat näiteks “firmakate” suhtes peaaegu ükskõikne ja ostukohaks on kirbuturud-kaltsukad. Ka kallitest kosmeetikafirmadest suudab ta mööda vaadata, sest “Eesti oma firmad teevad juba niivõrd tasemel asju!” Ja mis välismaareisidesse puutub siis: “Jutuks on kõik maad head. Me räägime küll, kuhu võiks sõita, aga iialgi ei viitsi...” Kuid temalgi on oma nõrkus: raamatud, muusika, filmid, arvutijupid, pisitehnika, kõiksugu selline kraam peab ostetud saama. Mees õnneks teenivat palju: “Tegelikult, ega ma ei teagi kui palju, aga siiamaani on alati raha jätkunud. Nii, et ma võin pikemalt mõtlemata mida tahes ostukorvi kahmata.”

Kuidas aga ringist välja pääseb? Kurjad ilmed ja kõva hääl on vastunäidustatud. Noomimine ja pahandamine, asjade loopimine ja ähvardamine ei aita. Alustuseks tuleb elada tunnike korraga: rahulikult ja aeglaselt, mõista püüdes ja vaikselt jälgides... Ikka tunnike korraga! Kuid enne seda tuleb ilmselt korraks ka vastu põhja käia. See on siis, kui võlanõudja paaril korral nii umbes kolmekordsed arved koos kohtukulliga uksele kätte toob. Pärast seda läheb lihtsamaks.

Mis see siis ikkagi on? Mis meiega juhtub? Seda võiks ehk kommipoe-sündroomiks nimetada. Kujutage ette pisikest äri, kus on maast laeni ulatuvaid riiuleid, kõik pilgeni komme ja igasugu maiustusi täis... Lähevad ju põlved nõrgaks. Ah et Teil ei lähe? Ärge muretsege, meil kõigil on omad nõrkused. Ka Teil!

Märkamisi

2006-08-23T14:13:00.000+03:00

Laenatud suled I osa: Kuidas südamega töötegijat ära tunda
• Ta teeb pisut rohkem, kui temalt oodatakse. Näiteks jutustas Toolse linnuse piletimüüja meile ära lossi ajaloo, sest väikeste lastega ei saanud me ekskursioonile minna.
• Ta tahab olla veendunud, et tema kauba ja teenindusega jäädakse rahule, ja annab seega garantii. Nagu ütles üks meemüüja: ”Mu number on purgi peal kirjas, kui miskit ei klapi, siis helistage, ja muidugi olete oodatud mu mesindustalu vaatama.”
• Ta on kursis sellega, kuidas asja aetakse, ja tahabki pakkuda parimat. Näiteks ehitusmees, kes pildistab kõiki oma huvitavaid töid ja teiste omi ka, et kliendiga oma teadmisi jagada.
• Ta paneb igasse töösse ka natuke iseennast, tükikese oma ametisaladust. Näiteks kohvikuteenindaja, kes oskab teha lapsi lõbustavaid toite ja märkab kliendi erivajadusi.
• Ja kui see veel ei eristagi teda professionaalist, siis lisaks “fännab” ta oma ala ja unistab saada oma ala parimaks.

Laenatud suled II osa: "Rääkige oma isast Neeme Ruusist."
"Isa oli elukutselt haridustegelane, töötas Eesti Haridusliidus. Tema erihuviks oli skandinavistika, ta valdas hästi kõiki skandinaavia keeli ning idealiseeris Skandinaaviamaade sotsiaaldemokraatlikku ühiskonnatüüpi. Andis välja raamatu “Õnnelikud skandinaavlased”, mis oli nõukogude ajal keelatud. Käis palju Skandinaavia maades, andis Rootsis esperanto kursusi. Kuulus Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse ning oli ka Riigikogu liige.
Hiljem hakkas kahjuks toetama Eesti ühinemist Nõukogude Liiduga, pidades seda vähem ohtlikuks Saksamaast. Kuulus esimesse nõukogude valitsusse. Mäletan üht isa ütlemist: “Venemaa ja Saksamaa on kaks suurt vägevat lõukoera, mõlemad tahavad meid alla neelata. Ühe alla me peame heitma, muidu tuleb sõda ja nad kisuvad meid tükkideks.” Sõda tuli ikka, olin siis 5-aastane. Ta sattus vangi ja hukati. Vanaema (isaema) ütles hiljem, et Neeme pööraks hauas ringi, kui ta teaks, mis Eestimaaga tehtud on.
Osalt isa ebaõnnestunud poliitikategemise pärast ei ole ma tahtnud ka, et mu mees läheks poliitikasse. Ma ei läinudki algul kaasa, kui ta Tallinnasse läks, jäin lastega Tartusse. Paradoksaalne on aga, et just Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena sai ta etendada väga olulist rolli Eesti iseseisvuse taastamisel.
Ma ei tea, kuidas asjad oleksid läinuid, kui sellel ametipostil oleks olnud keegi Eesti iseseisvuse vastane. Maailm ei ole mustvalge ja elu on keeruline." vastas proua Ingrid Rüütel PMOL-le intervjuus.

Teretus nr.1

2006-08-23T13:49:00.000+03:00

Nigut nina koopast välja pistad, läheb jamaks.
Tahtmine on küll aru saada ja mõista kuid tuhkagi - maailmal on oma reeglid, ja mul on tunne nagu ühel sümpaatselt rahuvalvajal Liibanoni-Iisraeli piiril. See tähendab, et kujutad ette küll et oled kohtunik kahe riiigi vahelises mängus, kuid selle mängu reegleid ei vaevu kohtunikule MITTE KEEGI tutvustama.

Toomkiriku süütajatest

2006-08-15T15:20:00.000+03:00

Porvoo Toomkiriku põleng toob kohtupinki kolm, 18-20 aastast, noort. Põlengust tekkinud kahjusid hinnatakse 10 miljoni euroga ning süüdimõistmisel võib ees oodata noori eest oodata pikk vanglakaristus.
Kohtuistung algab Porvoo ringkonnakohtus kuu lõpus ning otsuse tegemisele eelneb neli kohtupäeva. Porvoo peaprokuröri Petri Vaaja sõnul süüdistatakse põlengu süütamises kahtustatavat 18-aastast noormeest tahtlikus süütamises. Teised kaks noorukit astuvad kohtupinki süütamisest mitteteatamise pärast.
18-20 aastased noorukid olid õnnetuse hetkel alkoholi tarvitanud. Kaks noormeest ja üks neiu andsid end ise järgmisel hommikul politseis üles, pärast ülekuulamist võeti teine noormeestest vahi alla.
Süüdimõistmise korral võib põlengupõhjustajat ees oodata kahe kuni 10 aastane tingimusteta vanglakaristus. Kaasosalistele võib seadusega määrata rahatrahvi või kuni pooleaastase vangistuse.

Mai lõpul toimunud põlengus hävis täielikult Porvoo toomkiriku katus.
Kiriku sisustus on kustutusainest, veest ja suitsust tekinud jälgedest hoolimata rahuldavas seisus. Ka kiriku otsakolmnurgad jäid püsti ning need on endiselt toestatud. Toomkiriku kõrval paiknevad kirikla ja kellatorn päästeti.
Tekkinud kahjuseid on hinnatud 10 miljoni euroga. Kustutustööd kestsid kolm päeva. Ida-Uusimaa läänis paikneva kiriku kunstiväärtustesteks loetakse kirikusaali keskaegseid maale ning 13.sajandist pärit Neitsi Maarja kuju.
Kiriku kantsli ehitasid kohalikud käsitöölised 16. sajandil, samast ajast pärinevad ka krutsifiks, küünlajalad ja põlengus purunenud kroonlühtrid.
13. sajandil tundmatu põhja-saksa arhitekti projekteeritud Porvoo Toomkirik on Soome üks kuulsamaid maamärke ja ka suure ajaloolise tähtsusega - Venemaa keiser Aleksander andis siin 1809 aastal oma ametivande ning soomele autonoomia. Porvoo toomkiriku katus peaks valmima just selle sündmuse 200 aastapäevaks.

ER uudistele 15. augustil 2006

Lapsepõlve televisioon

2006-08-01T15:04:00.000+03:00

Laste saated olgu lastesõbralikud

66 000 soomlast nõuab lapsele sobilikke lastesaateid

Soome kultuuriminister Tanja Karpela võttis 18. aprillil vastu 66 000 soomlase poolt allkirjastatud pöördumise, milles soovitakse praegusest kvaliteetsemaid lastesaateid. Pöördumises on eraldi välja toodud kommerts-telekanalitel MTV3 ja Nelonen näidatavad multifilmid, mis on sageli liiga teravaid elamusi pakkuvad ning vägivaldsed.

Allkirjakogumist alustasid eelmisel sügisel Keurust pärit kooliõpilased, 17-aastane Milla Hietanen ja 18-aastane Matleen Mikkonen. Neidude ettevõtmist toetati koheselt Seinäjoel, Vilppulas, Haapamäel, Oulus, Tamperel ja Kemis. Kuid allakirjutanute seas on inimesi kõikjalt Soomest.
Tütarlaste sõnul on MTV3:e ja Neloneni lasteprogrammidest sündinud mulje, et vägivalla ja jõuga probleemide lahendamine on meie maailmas tavaline ja lubatud moodus.
Samuti annavad mõned saated justkui muuseas mõista, et elus toimetulekuks peavad just eriti tüdrukud olema piltilusad ja kõhnad kui piitsavarred.
Keurust pärit tudengid on pöördumisse kirjutanud ka lastele sobivaid saateid, millede kordused on Soome kodudes alati oodatud ning millede sarnaseid tuleks soome lastele teha ka tulevikus. Kvaliteet-saate märki kannavad allakirjutanute meelest näiteks Soomes väljamõeldud ja toodetud Metsatroll Rölli ning Külli-tädi lood. Ja sisseostetud filmidest näiteks Pipi Pikksukk, Vahtramäe Emil ja Karupoeg Puh.

Allkirjade rohkus oli algatajatele meeldiv üllatus
Pöördumise teksti tehes arvasid tüdrukud, et kokku saadakse heal juhul mõnisada allkirja. Kuid kultuuriminister Tanja Karpelale anti üle 65 913 inimese ühine soov.
Nimede kogumine toimus nii interneti vahendusel, kui ka paberi ja pliiatsiga.
Lisaks minister Karpelale viidi tekstist ja nimedest koopiad kommertstelekanalitele MTV3, Nelonen ja Soome riigitelevisiooni, samuti ka Mannerheimi Lastekaitseliitu ja sotsiaalministeeriumi juures töötavale lasteõigusteametnikule* Maria Kaisa Aulalle.

Kommunikatsiooniministeerium kavatseb saadete sobivust kontrollida
Pöördumisse kirjutatud mure on juba mõju avaldanud. Aula esitas mõni nädal tagasi kommunikatsiooniministeeriumile palve, et telerist näidatavaid lastesaateid ja nende sobivust kontrollitaks.
Aula sõnul peaks uurimus toimuma nii, et kõik Soomes näidatavad soomekeelsed kanalid seatakse ritta ning erapooletu zhürii vaatab saated läbi.
Ministeerium on ettepanekuga nõus ja võtab selle korraldamise südameasjaks, sest tegemist on investeeringuga tulevikku.
Hindamisele tulevad näiteks saadetes ja filmides näidatav vägivald, soorollid ja erinevate probleemide lahendamisviisid.
Samuti uuritakse lähemalt, missugused saated ühele või teisele vanusele sobivad ja millised saated võivad otseselt mõjutada laste arengut ja maailmapilti.
Oluline on siinkohal veelkord rõhutada, et huvi on tõesti suur ja eesmärk kõigil osapooltel üks: anda lastele turvaline lapsepõlv.

Tulevik toob pisut parema lapsepõlve
Milla Hietanen ja Matleena Mikkonen on rahul, sest avalikule kirjale andis oma nime nii suur hulk inimesi.
”Kui selle tulemusena nüüd kasvõi üks multifilm neil kahel kanalil lastele sobivama vastu vahetatakse, siis oleks põhjust kohe väga rahul olla!” tõdeb Mikkonen.
Ka Soome Riigitelevisioonile anti avalik pöördumine üle, kuid seda ennekõike tänuga hea (kasvatus)töö eest. Kuid pisike tagamõte on sel samuti:
”YLE suund on igati õige. Loodame, et YLE on pakutu põhjal valmis peatselt ka vaatajauuringu tegema, et välja selgitada, mida siis täpselt näha soovitakse.”
YLE lastesaadeteosakonna peatoimetaja Teija Rantala sõnul on riigitelevisioonil vaatajate nostalgia-lembus juba kõrvataha pandud.
”Plaanime eetrisse anda korduseid vanadest armsatest lastesaadetest. Ning püüame valida näitamiseks sellise aja päevast, et neid näeks võimalikult palju huvilisi. Ka täiskasvanud!”

_____________________________________________

Pöördumise tekst:
Kas mäletad veel aega, mil lastesaated oli vägivallata ja sealt tõesti võis õppida midagi? Neis lastesaadetes ”sai paha alati teenitud karistuse nii, et lapsed võisid õppida nende vigadest ja sedagi, kuidas on õige olukordi lahendada!”
Kas mäletad veel neid saateid, kus ”pahal ja kurjal” polnud kohtagi?
Kas Sina tead, mida Sinu lapsed täna telerist näevad ja vaatavad? Kas Sina oled kursis nende saadetega, mida erinevad telekanalid lastesaadeteks nimetavad?
Meie arvates ei ole lendavad, kõnelevad ja sõdivad hiigelrobotid ning koledad monstrumid midagi sellist, mida koolieelikud telerist nägema peaksid.
Või kus ülistatakse kuulsust ja au, mis teiste jalgealla tallamisega saavutatud. Meie ei soovi anda lastele sellist maailmapiti.
Tahame, et lastele näidatakse telerist turvalisi saateid, et oleks võimalik vaadata ka vanade armsate saadete kordusi. Lisaks sellele soovime ka uuemaid, kuid ennekõike lastesõbralikke saateid ja filme.
Käesoleva pöördumisega teeme ettepaneku kõigile teile, kes te otsustate: mõistkem lastesaadete väärtus!
Sest see ei ole täiskasvanutelt ära võetud aeg, vaid väikese vaataja oodatuim hetk.

Toome siinkohal ära mõned saated, mis on korduseid väärt: Tohtori Sykerö, Alfred J. Kwak, Maija Mehiläinen (Mesimummi seiklused), Barbapapa, Olipa Kerran Elämä (Oli Kord Elu), Olipa Kerran Ihminen (Oli Kord Inimene), Histamiini Hevonen, Halinallet (Kalli-karud), Kummikarhut, My Little Pony, Kylli-tädin Tarinoita (Külli-tädi Lood), Rölli (Metsatroll), Tao Tao, Nalle Luppakorva (Karumõmm lontkõrv), Vili Vilperi (Vilgas koaalapoeg), Kaukametsän Pakolaiset, Peukaloisen Retket (Pöialpoisi lood), Pipi Pikksukk, Vahtramäe Emil, Karupoeg Puh jpt.

http://www.lastenasialla.net/

_____________________________________________

Taust

KES?
Milla-Maaria Hietanen, 17-aastane Keurust pärit tudeng, kes õpib sotsiaal- ja tervishoiu erialal.
Matleena Mikkonen on 18-aastane Keuru gümnaasiumi viimase klassi õpilane.
Nendega koos kogusid paberi ja pliiatsiga aadresse veel mitmed inimesed üle Soome.

MIS?
Paljud meist on omaette või tuttavatega arutanud, et miks on lastele suunatud telesaated nii ”jõhkrad”. Siit sündis tahe, panna need mõtted paberile.

KUIDAS?
Kirjutades avalik pöördumine, millele kogutakse allkirju nii vanal moel paberi ja pliiatsiga kui ka tänapäevasemalt – interneti teel.

MIKS?
sest telerist näidatavad lastesaated annavad meie lastele vääristunud maailmapildi.
Koolieelikud õpivad matkides. Ja nii matkivad nad ka telerist nähtut. Saated mõjutavad otseselt laste käitumist ja õpetavad neile negatiivseid hoiakuid. Lapsed omandavad telerist mõtlemisviisi nagu oleks asjade lõhkumine, kaaslaste löömine, inimeste alavääristamine ja vägivallaga olukordade lahendamine täiesti normaalsed ja täiskasvanute elus igapäevased.
Telerist nähtud ja koheselt ka ise järele proovitud võitlusvõtted ja sõnavara võetakse ka mänguplatsile ja lasteaeda kaasa. Lõpuks käitub väikene laps nagu räige robot, saamata ise aru oma tegevuse väärusest. Ka kuulsusejanu ja pahatahtlik auahnus on liialt sageli saadetes esil.
Tüdrukutele mõeldud saadetes (näitena Spice tytöt) on lausa kohustuslik olla ilus, piits-peenike ja täiuslik. Sest muidu ei saavat elus hakkama!
Poistele mõeldud saadetes (näitena Pokémon) tuleb aga omavahel võidelda, kuni ikka ise võitjaks jääd.
Lastel, nii poistel kui tüdrukutel tuleks algusest peale elada teadmisega, et mitte keegi meist ei ole täiuslik ja ei peagi olema!
Meie käesolev pöördumine puudutab annekõike nädalavahetusel esitatavaid lastesaateid. Siis on valik ja pakutu kõige kohutavam. Ja just siis on lastel kõige rohkem aega teleri ees istuda.
Tahame paremaid ja lastesõbralikumaid saateid ekraanile, nii uusi kui ka vanu!

KELLELE?
Pöördumine anti 18. aprillil edasi Soome kultuuriminister Tanja Karpelale, koopiad anti edasi ka pöördumises mainitud kommertstelekanalitele MTV3, Nelonen ja Soome riigitelevisioonile. Neist viimane sai teksti tänutäheks tehtud töö ja õige suuna eest. Tekstid anti üle ka Mannerheimi Lastekaitseliidule ja sotsiaalministeeriumi lasteõigusteametnikule** Maria Kaisa Aulale.

Pöördumisele kirjutas alla 65 913 inimest.

_____________________________

* ja ** soomekeeli on ta lapsiasiavaltuutettu

Ajakiri "Pere ja Kodu" august 2006

Seksiost keelatud!

2006-06-09T15:13:00.000+03:00

Soome parlamendi seaduseelnõukomisjon nõustus sotsiaaldemokraatide poolt pakutud kompromissiga kehtestada piiritletud seksiostu keeld.
Seega jäi Soome valitsuse ideaalplaan – keelustada igasugune seksi ostmine – eile toetuseta. Otsuse-eelnõu sobis kinnitamiseks vaid osaliselt, sest probleemil on liiga palju tahke. Ja ehkki sotsiaaldemokraadid on endiselt seisukohal, et seksi ost tuleb täielikult keelustada, pidid nad eile välja pakkuma kompromissi: eelnõu kitsendamine olevat mõistlik ka selleks, et parlament seaduse kergemini vastu võtaks.
Erinevate poliitikute meelest on aga kõnealune eelnõugi juba see midagi, olgugi, et suure venna – Rootsi – eeskujul seksi ostmise täielik keelustamine veel kõne alla ei tule.
Maakeeli tähendab ”piiritletud seksiostu keeld” seksiorjade vastast võitlust ja sutenööride vahendatud seksi.
Praktikas tähendab tänane komisjoni otsus seda, et suurem osa Soomes ostetavast seksist on karistatav.
Loodava seaduse eesmärgiks on suure kriminaalse elemendi ellimineerimine.
Täna on Soomes keelustatud vaid avalikes kohtades seksi ostmine.

Soome Kristlikdemokraatlikpartei on seisukohal, et esitletav eelnõu annab ühiskonnale sõnumi väärastunud moraalist.
Partei esinaine Päivi Räsänen ei ole kompromissiga, tema hinnangul on sutenööri kaudu seksi ostjat keeruline süüdistada, sest ostmine peab olema tõestatult tahtlik. Ja isegi kui tahtmine on tõestatud ja teadlik, on ju prostituudil võimalik end ka ise valega müüa.

Parlamendi põhiseaduskomisjoni liikmete arvates piiraks seadus kodaniku intiimset eraleu, ja et Põhiseadusest lähtuvalt tuleks seaduseelnõu sõnastada konkreetsemalt. Selliselt, et karistatud saaksid inimkabandusega tegelejad ja seksi-vahendajad.

Soomes tegutsev seksiteenusteliit arvab seaduseelnõud kommenteerides, et poliitikud ei ole ära jaganud tegelikku probleemi.
Seksiteenuste osaline keelustamine halvendab alal tegutsevate ja kehvemini toime tulevate olukorda samas, kui paremini toime tulevad kasu lõikavad.
Niisiis lükkaks jõustuv seadus Robin Hoodi mängimise asemel rõhutud veelgi viletsamasse seisu, selle asemel, et pakkuda ärakasutatutele võimalusi teha paremaid valikuid ja leida olukorrast väljapääs.
Selleks, et kurikaelu karistada piisab Seksiteenuste Liidu sõnul ka täna kehtivast kriminaalseadusest, milles seksuaalne ärakasutamine, vägistamine, sundimine, väljapressimine ja vägivald on kõik pragrahviga määratletud.
Seksi-alal tegutsevate jaoks on suurimateks probleemideks varimajandus, ebaproffessionaalsus ja ohtlikud töötingimused.
Mööda ei saavat vaadata sellestki, et seksialal on inimesi, kellel lihtsalt ei ole muid reaalseid toimetulekuvõimalusi, väidab seksiteenusteliit.
Muide, seisukohavõtt avaldub ka liidu nimest: sest Seksi-teenuste liit kasutab lühendit SALLI, mis tõlkes tähendab LUBAMIST.

Mida arvab aga anonüümne internetikasutaja?

Paras pähkel on näiteks see, miks on võimalik seksi ostjat karistada samas kui müük ei ole keelatud.
Kommenteeritakse, et Soome oludes ainulaadne seaduseelnõu näitab kujundlikult ühiskonna moraalset paanikat, milles kogu esitust läbi viiakse.
On neidki, kes toetavad Saksamaa mudelit seadustada korralikult tasemel bordellid, sest inimese vajadused ei kao ning seadusega neid muuta ei saa. Ning et kui seda maailma vanimat ametit enam maa peal pidada ei saa, minnakse lihtsalt maa alla.

Teine suur teema on tausta teadmine ja uurimine: kuidas siis ikkagi teada saada, et väljastpoolt kodu leitud seksipartner on vabatahtlikult elukutseline või näiteks hoopis Ukrainast kaubakonteineris kohale toodud ja nurga tagant juhitav vahend teenimiseks.

Niisiis on plaanis seksiorjadelt ja sutenööride kaudu ostetud seks Soomes keelustada.
Arkadia mäel istuvate parlamentaarid hääletavad seadus-eelnõud järgmisel nädalal.

ER uudistele 9. juunil 2006

Laste+kaitseks

2006-06-01T15:08:00.000+03:00

Kui uskuda äsja Nordea panga poolt tehtud uurimust, siis saavad Soome lapsed aastajooksul taskurahaks ühtekokku rohkem kui 300 miljonit eurot.

Alla 13aastased saavad nädalaraha, mis on keskmiselt 5,70 senti ja selle eest saab osta näiteks kaks pulgakommi, ühe suure 1,5 liitrise limonaadi ja 300gr kommikoti.
Emad ostaksid selle raha eest resti mune, 2 liitrit piima, 2 kilo kartuleid ja võileivavorsti.
Isad leiaks filmiplaatide osakonnast ühe allahinnatud lemmikfilmi.

Üle 13aastastele antakse enamasti kuuraha 32,60 – selle raha eest saab täiskasvanu näiteks juba üsna korralikud teksased osta.

Kahele lapsele kolmest on raha saaisel seatud tingimuseks koduste tööde tegemine ehk siis kõik see, mida muidu teeb ema.
Kolmandik lastest aga teenib kodutöid tehes taskurahale lisa ja üsna väike osa lastest saab taskuraha tingimusel, et kooltööd on korralikult tehtud.

Suur osa taskurahast kulub maiustustele ja limonaadile.
Poisid ostavad enamasti teleri- ja arvutimänge. Tüdrukud teevad sõbrannadele väikseid kingitusid, ostavad endale raamatukesi, nipsasju, ka üksikuid rõivaid ja kingi – ”midagi sellist, mida näiteks ema muidu oma raha eest ei osta”.

Mida väiksem on laps, seda suurem on rahakogumise soov ja säästmiseks on rahakassad või pangaarved. Viimastel aastatel on sündivuse arv pisut vähenenud, kuid lastega perekondi on soome elanikkonnast 42 %.

Killuke soome lastest ER päevateemalises saatest

Kultuuripealinna valimine

2006-05-16T15:40:00.000+03:00

Tiitlile kandideerib seitse Soome erinevates piirkondades paiknevat linna – Lahti, Mänttä, Oulu, Tampere, Rovaniemi ja Turku.

Lisaks eesmärgile on neis kõigis ühine ka tinglik hüüdlause: kultuur sünnib argipäevast. Kandidaatlinnad rõhutavad oma avaldustes, et kultuur ei ole eliidi õigus, vaid see, mis meid ümbritseb. Midagi, mis mõjub positiivselt meie ihule ja hingele.
Võistlus on huvitavaks tehtud ka tavakodanikule, kes saab seda jälgida interneti vahendusel ning ka ise osaledes. Selleks peab vaid vastama küsimusele, millist linna ja miks eelistad
ning, et milline peaks Sinu meelest olema kultuuripealinna tippsündmus!
Sirvisin võistlejate kodulehekülgi ning pean tunnistama, et lemmikut leida polnudki nii lihtne:

Näiteks mõjutas Lahti linn lubadusega tutvustada baltimaade muusikaelu;
Turku ja Tampere on oma ehitiste poolest tuntud ja ilusad linnad;
ning 6500 elanikuga Mänttä linn ainulaadne, juba oma suuruse ja kandideerimise-julguse poolest;
Ouluga ei seostunud peale tehnika ja ülikooli midagi muud, ning Rovaniemi on Jõuluvana sünonüüm.

Kõik kandidaadid on lisaks tavapärasele kontsert-etendus-näitus-liinile lisanud ka midagi OMA, olgu see siis suhtumine või tiitliga kaasnev kultuurikümblus.
Mõnedest esitlustest jäi mulje, et tiitlitahtja üritab jäärapäiselt eelnevate aastate mudelit järgida ja juba õnnestunuid linnu matkida.

Kes on aga tiitlit tõesti väärt, seda uuriti eelmisel nädalal Soome riigi_televisiooni poolt valitud zhüriis ehk varjoraadis, kuhu kuulusid Helsingis kultuurikeskuse Kaapelitehdas direktor Tuomas Nikula, Kuopio tantsuteatri Minimin looja, koreograaf Anja Lapp ja Espoo linna kultuurinõunik Georg Dolivo, kes edendas Soome pealinna kultuuri aastal 2000, mil Euroopa Kultuuripealinna tiitlit kandis Helsingi.
Kolme elukutselise kultuuritegija poolt valiti seitsme linna hulgast võitjaks kõige omanäolisem – Rovaniemi.
Zhürii oli üksmeelne ning seegi fakt on märkimist väärt, sest liikmed tegid otsused vaiksel ja omas linnas. Tulemused avalikustati alles Soome riigitelevisiooni hommikuprogrammis.
Varjoraadi ehk mänguzhürii põhjenduste hulgast jäi kõrva üks sõnadest: ISIKUPÄRA, sest kultuuripealinn mõte ei ole mitte üleeuroopalikkus ja läbi selle omanäolisuse hääbumine,
vaid ennekõike ENDA TUGEVUSTE ja ISIKUPÄRA väljatoomine.

Teiste kandidaat_linnade toatlused olevat mänguzhürii sõnul olnud kas: liialt etteaimatavad,
ebarealistlikud või pakutu poolest suisa kasinad.
Oma roll valikutegemisel oli ka suhtumisel, sest kultuuripealinn ei saa mingilgi moel jääda klantspiltide ja kirjelduste varju.

”Tulija peab kultuuripealinna tunnetada suutma,” rõhutas Nikula.

Rovaniemi valikut põhjendades ütles nn mänguzhürii sedagi, et linn tooks euroopalikku maailmapilti killukese ehedat soomlust ja kindlasti ka Euroopa Liidu ainsa põlisrahva – saamide kultuuri.
Aastal 2011 Euroopa Kultuuripealinnaks kandideeriv Rovaniemi on tutuvustuses lisaks saamidele välja käinud teisegi trumbi: arktilise looduse, kuhu on kavandatud osa kultuuriaasta sündmustest.

Soome kultuuripealinna valib ametlikult neljaliikmeline asjatundjatelaudkond, kes on tänaseks kõiki valitavaid külastanud ja esitlus_materjalid põhjalikult läbi lugenud.
Eesti võitja – Tallinna kõrvale leitakse Soomest väärikas kaaslane jaanipäevaks.

ER uudistele 16. mail 2006

P.S. Soome kultuuripealinnaks valiti TURKU

Konginkankaa paberirullid

2006-04-26T15:35:00.000+03:00

Soome kothupraktikas luuakse sel nädalal kurba pretsedenti, sest kunagi varem ei ole prokurör esitanud süüdistust 23 inimese hukkumise ja kolme inimese füüsilise vigastamise pärast ühesainsas liiklusõnnetuses.
Konginkankaa õnnetuse märki kandev autojuht eitab oma süüd. Auto omanik, firma Transpoint Oy niisamuti.
Kaks aastat tagasi, 19. märtsil toimunud õnnetust veelkord lahkav kohtuprotsess algas Äänekoski ringkonnakohtus eile.
Prokurör esindab 42 omakse kaotust ja kannatusi ning nõuab õnnetuse põhjustanud veoautojuhilt ja firmalt – ühtekokku 14 miljonit eesti krooni.

41aastane autojuht kinnitas eile kohtus, et ta ei sõitnud lubatust kiiremini.
Süüdistajat vastus ei rahulda, sest õnnetust uurinud komisjon on mustvalgele märkinud kolm põhjust: liiga suur kiirus, liigne libedus ja lubatust raskem koorem.

Kokkupõrkest rääkides nentis juht, et ta ei teinud vigu ja et teeolud muutusid ühtäkki erakordselt rasketeks.
"Tee oli kuiv. Libedus oli üllatav, selleks ei saanud kuidagi valmis olla! Ühtäkki kuulsin vaid suhinat, kui buss veoauto järelkäruga kokku põrkas," kirjeldas veoki juht, kes vingerdavat autot oma sõnul teelt välja – põllule – püüdis suunata.

23 inimelu nõudnud tragöödias põrkasid kokku koolinoori suusavaheajale sõidutanud liinibuss ja mitmetonniseid paberirulle vedanud veoauto.
Riigiprokuröri Mika Illmani sõnul on õnnetuse suurim ja peamine põhjus lubatust suurem kiirus.
Nimelt olevat veoki juht sõitnud ettenähtud 80 kilomeetrise/tunnikiiruse juures 94 km/h.
Illmann väidab, et juht oleks pidanud arvestama ilmastiku- ja teeoludega.
"Antud juhul ei ole nende oludega arvestatud", lausus Illman.
Autojuhi advokaat Tero Lakka kinnitas soome televisiooni uudistesaatele, et õnnetuse põhjustajaks ei ole ükski konkreetne isik.
Lakka väitis samuti, et teekate oli üllatava libeduse tõttu raskeveokile sobimatus seisus.

Kohtunik luges Soome ajaloo kõige traagilisemas liiklusõnnetuses süüdistused kahele eraisikule ja ühele firmale: veokijuhti süüdistatakse liiklusohtliku olukorra tekkimises ja surmapõhjustamises.
Transpoint Oy tollast tegevjuhti Mauri Kummalat süüdistatakse surmapõhjustamises ja Töö-Ohutus-Nõuete rikkumises, sest veoki koorem oli lubatust raskem ning täis topitud graafik sundis veokijuhti kiirustama.
Kõik süüdistatud eitavad süüd ning nõuavad trahvisumma vähendamist
Eile alanud kohtuprotsessi kõige teravamad süüdistused esitasid aga mõned hukkunute omaksed.
Osa neist olid väga emotsionaalsed, teised ei soovinud aga juhile üldse mingit karistust.
97st kannatajast 42 soovib valuraha. Nõudmised mahuvad 47 000 ja 780 000 krooni vahele. Ühtekokku 14 miljonit eesti krooni ,

Äänekoski ringkonnakohtu saal on ka täna hommikul rahvast täis. Istungil viibivad ka mõned hukkunute omastest. Saali on lubatud ka 20 ajakirjanikku ja fotograafi.
Konginkankaa õnnetust käsitlev kohtuprotsess peaks lõppema ülehomme.
Kohtuotsus tehakse teatavaks kuu aja pärast.

ER uudistele 26. aprill 2006

Venemaa ja Soome

2006-04-18T15:31:00.000+03:00

Peaminister Matti Vanhaneni kutsel saabub täna Soome Venemaa peaminister Mihhail Fradkov.
Kahepäevane visiit algab Oulust.
Venemaa delegatsioon külastab Põhja-Soomes ühte Euroopa suurimatest tehnoloogiakeskustest – Technopoli. Edasi lennatakse Helsingisse, kus peaministrid avavad ”Venemaa majanduspäevad”.

Venemaa peaministri Mihhali Fradkovi kaaskonda kuulub ka Venemaa majandus- ja kabandusminister German Graf, kes kohtub siin oma Soome kollegi Paula Lehtomägiga.
Peaminister Fradkovi võtab Helsingis vastu ka Soome president Tarja Halonen.

Ametlike vestlusteemade märksõnadeks on majandusareng, liiklusküsimused ja piiriäärsete piirkondade koostöö.
Ilmselt räägitakse ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest ning energiateemadel.

Kahe naaberriigi – Venemaa ja Soome suhted on HEAD.
Pragmaatiline suhtumine ”on, nagu on!” aitab ka näiteks Karjalast lahkunud soomlastel täna hakkama saada.
Või nagu kirjutab oma internetikodulehel Soome välisminister Erkki Tuomioja ”tagasiteed minevikku ei ole, ja ei saagi olla.”
Samas nendib Tuomioja, et ”Soome n-n. Venemaapoliitika võimalused sõltuvad ka tulevikus Venemaa enda sisemisest kujunemisest ja Euroopa üldisest arengust”

Soomlaste huvi ja suhtumine Venemaa vastu on loetav ka mitmetes internetifoorumites, näiteks nagu Moskva.info, kus soomlane räägib oma Venemaa-hirmudest.
Ohtudena näeb tavakodanik ökoloogilisi katastroofe, muretsedes Sasnovõi Bori tuumaelektrijaama olukorra pärast ja Soome lahe võimaliku reostumise hirm. Kuid soomlase rahulikku öö-und needki seigad veel väga ei sega. Leitakse hoopis, et suur oht sünnib inimesel sageli (vaid) kõrvade vahel: nii mõnigi soomlane leiab, et Venemaa ei ole pidev oht vaid pigem VÔIMALUS

Mida head on suur naaber aga soomlaste ellu toonud?
Erinevatest foorumitest leitu põhjal saan öelda kolm tähtsamat:
Esmalt tuuakse välja majanduslikud suhted, ja eriti see, et Venemaa on hea kaubanduspartner.
Teiseks leidub ühine noot muusikast, sest romansid ja nukker melanhoolia on ka soomlasele väga hingelähedane.
Ning kolmandal kohal see Venemaa, mida näeb soomlasest turist.

ER uudistele 18. aprill 2006

pohjoisnapa.fi

2006-04-05T15:27:00.000+03:00

Telefon helises ja mul paluti süveneda teemasse, mille algmaterjal on netilehel www.pohjoisnapa.fi Siin on see lühidalt ja maakeeli kirjas.

Ekspeditsiooni idee ja eesmärk
Eesmärgiks on jõuda Põhjanabale :) võimalikult valutult ja tervetena. Kõlab lihtsalt, kuid tegelikkuses on see veelgi raskem kui tavalistel ekspeditsioonidel, sest tänased kangelased on välisest abist ja hoolduslendudest algse plaani kohaselt loobunud. Nende retke nimetataksegi UNSUPPORT-retkeks
Siia vahele meenutan, et samasugusele teekonnale asus kaks aastat tagasi Dominic Arduin. Mees, kes kadus paraku üsna pea pärast seda, kui oli asunud Siberist teele.
Põhjanabale on aga ilma väljaspoolse abita tänaseks pääsenud 27 inimest. Ja soomlaste eesmärk on selgelt nende kohalejõudnute hulka saada!

Taustast ka
Langevarjujäägrite gildkond on tänast retke juba kaua planeerinud.
Harjutama hakati suisa eelmisel sajandil – 1999. aastal suusatati üle Gröönimaa ja 2003. aastal suusatati magneetilsel põhjanabal.
Üks püstitatud eesmärk oli seotud milleeniumiga: nad otsustasid aastaks 2000 jõuda omal alal tippu jõuda, olla Soomes need, kes kõige paremini tunnevad raskelt läbitavaid piirkondi.
Tulevikuplaanid on samuti tehtud: aastaks 2010 on kavandatud lõunanaba vallutamine.
Soomlaste Põhjanaba-rännakud on aukartust äratavad. Traditsioonidest ehk rääkida ei saa, kuid eeskujusid on küll: 1984 aastal jõudis seitsmeliikmeline seltskond HUURRE-retkikunta Põhjanabale 77 ööpäevaga. Nende suusaretk läks igati korda!
Tänane meeskond – langevarujäägrite gildkond (tegelikult on eestikeeli nad hoopis dessantväelased) – alustas teed märtsi algul Kanadast, Ward Hunti saarelt ning siis seisis meestel ees 750 kilomeetrit. Jää liikumise ja just selle kõige õigema tee otsimise-leidmise tulemusena võib aga teekond kuni sadakond kilomeetrit pikem tulla.

Kes need seitse on?
Need on seitse meest – Henrik B. Reims, Poppis Suomela, Toni Vaartimo, Mikko Vermas, Perttu Ojala, Tero Teelahti ja Jermi Tertsunen. Ekspeditsiooni juhib Henrik B. Reims
Noorim neist on 27. aastane ning rühma vanim 39. Neist ainult üks on vallaline, kaks meestest on kolme lapse isad. Enamus meestest elab Espoos, ülejäänud Oulus ja Nurmijärvel.
Vahvad ja tugevad on need mehed otse loomulikult. Korralikud ja ohtudeks valmis samuti, sest kaasavõetud moona hulka kuuluvad ka ihukergendamisepudelid ja üks tulirelv.
Ja veel: kuna kõike rühmaliikmed kuuluvad ka 1964 aasta loodud Langevarjujäägrite gildkonda, siis on neil lisaks suuskadele veel midagi ühist: seiklusjanu ja punane barett.

Kuidas seni läinud on?
Nende blogis võib lugeda, et teekond on olnud vaheldusrikas ja olukordaderohke. Kuidas siis muidu!
Tänaseks on viimane sissekanne tehtud 3. aprillil. Siis tuli meestel ühe grupiliikme palaviku pärast vabamalt võtta ja nad jäid laagrisse kaks päeva plaanitust varem. Kuid ka see pole probleem, sest see tähendab vaid järgmise vahemaa pikenemist, ei muud.
Kõige raskeminie läbitav osa teekonnast on seljataha jäänud ning see tähendab sedagi, et olulisi suusapurunemisi enam oodata ei ole.

Mis aga hoiab mehed püsti ja teel?
Pakun välja et TOIT, arktiline toitumine on ju teadus omaette. Ja sellele rühmale on toit ja energia suisa nii olulised, et sellest on nede blogis pikemalt lugedagi.
Päeva jooksul süüakse kuni 7000 kilokalorit ehk umbes 1,1 kg toidupoolist.
Meestel on kaasas palju moona, muuhulgas 60 kilogrammi shokolaadi, ka küpsiseid ja kisselle. Ja muidugi VÕID, sest just sealt saadakse päevaks nii vajalik energia. Igapäevane võivaru on umbes pool kilo mehe kohta.
Rammus on see söök siit soojast tsivilisatsioonist vaadatuna, pole midagi öelda. Pertu ja Tero hommikupudru retsept ajab suu vesiseks. Kas annan retsepti ka?

Pertu ja Tero hommikupuder
227 g kuubikuteks lõigatud võid (pool kohalikust pakendist)
2 dl kaerahelbeid või muid pudruhelbeid
1,5 dl müslit
1 dl riisi
1 dl soijahelbeid
1 dl suhkrut
0,5 dl piimapulbrit
1 pakki valmiskisselli (mustikas, vaarikas või maasikas)
peotäis rosinaid
1,5 l vett
Sega kõik ained omavahel ja lase keema tõusta, seejärel tõsta kastrul tulelt ning kata kaanega. Hauta umbes 15 minutit ja sega uuesti. Kaunistuseks võid kasutada juustu, krõbepeekonit, salaamivorsti vm. mis käepärast juhtub olema ja hamba all ei karju.

Eriti oluline on see, kuidas putru aga süüa tuleb: Vaieldamatult HEAS SELTSKONNAS ja EBAMUGAVAS ASENDIS. Ja kõige maitsvam olevat see PISUT KIIRUSTADES. Kõrvale võib juua kakaod või süüa krõbeleiba.

Palju on läbitud?
Just praegu tuli blogisse uus sissekanne...
Kirjutatakse, et

Kevadine soe ilm innustab jälle suusatama. Ja et muidu on ilm üsna karm olnud: vaateväli praktiliselt puudus, sest kõik oli ühtlaselt valge, ei mingit maastikku. Ainus võimalus liikumiseks on kompass. Ja minnekas SUUNA järgi. Muud lihtsalt ei näe. Kuid kõigest hoolimata on edasiminek olnud tubli: 85. laiuskraad on seljataga. Meeskonnaga on kõik ok! Nii see naba läheneb!

lõpetavad karmid mehed optimistlikult.
5. märtsil alustatud teekond peaks kaheksa nädalaga suusatatud olema! Niisiis on mehed plaaninud retke pikkuseks 56 ööpeäva, mis on tervelt kolm nädalat vähem kui HUURRE meeskond suutis. Eks näis!
Volbriööd tähistatakse Põhjanabal sel aastalt siis soome moodi.
Koju, Soome, plaanitakse jõuda 4. mail

ER Päevasüdamele 5. aprillil 2006